lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-20657/9

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-20657/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-20657

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2007, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Ande Tänav ja Mart Reino

Tsiviilasi

E.Ke AS hagi M.Ku vastu 83 469,80 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

X Maakohtu 20.11.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.Ke AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15.02.2007, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

E.Ke AS-i esindaja Olavi-Jüri Luik kostja M.K, tema esindaja Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20.11.2006 otsus hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning sõnastada resolutsioon järgmiselt:
2.Välja mõista M.Kult (ik. xxxxxxxxxxx, eluk: X maakond, X vald, X küla, X talu xxxxx) 83 469 (kaheksakümmend kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa krooni) 80 senti viivist ja 8500 ( kaheksa tuhat viissada) krooni kohtukulu E.Ke AS (rk. xxxxxxxx, Tallinn, X mnt x, xxxxx) kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Hageja esitas 02.08.2006 kohtusse hagi ja palus VÕS § 113 alusel kostjalt välja mõista viivise 83 469,80 krooni. Pärnu Maakohtu 24.05.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-4164 mõisteti M.Kult välja 309 635,29 krooni. E.Ke AS teostas viimase väljamakse kostjale 30.10.2003 ja ta leiab, et alates sellest päevast on kostja kohustatud tasuma viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistas hagi 11 700,99 krooni ulatuses ja nõustus viiviste arvestusega, kuid alates 25.05.2006 (kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisest) kuni 13.07.2006 (põhinõude tasumiseni).

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Nõue tuleneb poolte vahelisest kindlustuslepingust, mida hageja küll hagile ei lisanud, kuid põhinõue on tõendatud kohtuotsusega teises asjas, mis on vahetult seotud käesoleva asjaga, kohaldamisele tuleb TsMS § 231 lg 1. Käesoleva asja lahendus taandub sellele, kas kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis alates kindlustuskelmuse avastamisest või alates selle eest süüdi mõistmisest.
4.Kohus, analüüsides kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning lähtudes oma siseveendumusest leidis, et kostjalt ei saa viiviseid nõuda, kui pole teada, kas kostja on süüdi või mitte. Seega tekkis kostjal hageja ees kohustus alles pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist s.o 01.06.2006. Kostja tunnistas võlgnevust alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Enne kohtuotsust polnud pooltel teada, kas kohustus tekib või mitte, sest kohtulahend polnud ette teada. Kostja tasus hagejale põhinõude täielikult 30.10.06.
5.PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohaldamisele kuuluks ka VÕS § 113 lg 8 ja § 162 ning TsK § 194 lg 1. Hageja pole esitanud tõendeid tasumisega viivitamisel saadud kahju kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Kohus on tuginenud kehtetule õigusaktile. TsK (tsiviilkoodeks) § 194 lg 1 ei kehtinud ei kostja hageja poole pöördumisel 30.09.2003, ei kindlustushüvitise väljamaksmisel 30.10.2003 ega ka kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel 24.05.2006. Kõigil antud ajahetkedel reguleeris pooltevahelisi võlaõiguslikke suhteid võlaõigusseadus.
7.Kohus ajas segamini kriminaalmenetluse ja tsiviilmenetluse. Hageja nõue tugineb pooltevahelisele lepinguvälisele suhtele - s.o lepinguvälisel (antud juhul ei olnud M.K kindlustuslepingu pooleks ja seega tekitati kahju lepinguväliselt) kahju tekitamisel ja sellest tuleneval viivise nõudel. Pärnu Maakohtu viited sellele, et lepinguvälise võlasuhte puhul taandub asi kostja kriminaalkorras süüdimõistmisele on väär ja asjakohatu.
8.Kohus on ilmselgelt eksinud kohustuse sissenõutavaks muutumise ajahetke määratlemisel. Tegemist on materiaalõigusnormi eiramisega (VÕS § 82). On ilmselge, et kostja M.K teadis juba esimesest hetkest kui ta kindlustusse pöördus, et ta valetab. On ka selge, et kostja andis endale aru, et valetamise eesmärk oli kindlustushüvitise ebaseaduslik saamine. Seega teadis kostja juba 30.09.2003, et enda valetamise tagajärjel võib ta saada ebaseaduslikult kindlustushüvitist. Lepinguväliste õigussuhete puhul tuleneb kohustuse täitmise tähtaeg võlasuhte olemusest. Juhul kui keegi on teisele tekitanud kahju (või rikastunud teise arvel alusetult), siis on tulenevalt võlasuhte olemusest kohustuse täitmise tähtajaks teo toimepanemise aeg.
9.Antud juhul ei palunud kostja viivise suurust vähendada. Kohus viitab omaalgatuslikult VÕS § 113 lg 8 ja 162. VÕS § 162 toob vähendamise alustena välja, et kohtul on õigus leppetrahvi vähendada lepingupoole nõudmisel arvestades kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul puudus teise poole nõue viivise vähendamiseks - järelikult kohus ei oleks tohtinud viivist vähendada. Võlgnik asus enda kohustusi täitma alles 3 aastat peale kindlustuskelmust ja seda ka alles siis kui kriminaalkorras tehtud otsus oli pööratud täitmisele ning täitur asus realiseerima võlgniku kinnisasju – seega ei saa rääkida ka võlgniku kiirest ja korrektsest kohustuste täitmisest. E.Ke AS lõplikuks viivise nõude suuruseks on 83 469,80 krooni (77 018,99 + 3824,94 + 2625,87). Võrreldes põhinõudega, s.o 309 635,29, ei ole tegemist ebamõistlikult suure summaga (ca 27% põhinõudest). Samuti on kostja näol tegemist jõuka X ärimehega, kelle majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda enda

õigusvastase käitumise tagajärjel tekkinud kohustuse täitmisega viivitamise eest.

10.Kohtu poolt väljamõistetud viivis summas 11 700,99 krooni on ka ilmselgelt väike. Kostja õigusvastase käitumise tagajärjel oli hageja olukorras, kus tema käest oli 3 aastaks ebaseaduslikult „ära võetud" 309 635,29 krooni. Antud ajavahemikul on inflatsioon Eestis olnud ainuüksi aastal 2005 4,1% ja 2004 aastal 3,0% (Eesti Panga avalik info). Kohtu poolt väljamõistetud viivis summas 11 700,99 krooni on 3,7% põhivõlast. Seega ei kataks väljamõistetud viivis ära isegi raha väärtuse kahanemist perioodil, millal E.Ke AS-ilt oli välja petetud kõnealune põhisumma. Arusaamatu on ka see, kuidas jõudis kohus summani 11 700,99 krooni. Kohus toob ainsa põhjendusena antud summale, et kostja on selles osas hagi omaks võtnud. Kohtu põhjendus ei tohi tugineda ainult poole omaksvõtule olukorras, kus teine pool nõuab suuremat summat. Kohus oleks pidanud põhjendama, kuidas antud summa kujunes.
11.Kohus on ebaseaduslikult jätnud rahuldamata hageja kohtukulude nõude. Kohus oleks pidanud põhjendama, miks ta ei rahuldanud hageja kohtukulude nõuet proportsionaalselt rahuldatud nõudega. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidleb kaebusele osaliselt vastu ja leiab, et maakohtu otsus õige ja põhjendatud, kuid nõustub hagejaga selles osas, et õigusliku alusena ei saa kohus tugineda TsK § 194 lg 1. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused.
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamata jäetud osas tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu ja teha asjas uus otsus.
14.Päenu Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõisteti M.K süüdi Karistusseadustiku (KarS) § 212 lg 1 järgi (KarS § 212 lg 1- kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil) ja koos karistuse määramisega rahuldati E.Ke tsiviilhagi 309 635,29 krooni. E.Ke AS oli teinud kostjale viimase makse 30.10.2003. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli kohustus kindlustushüvitis tagasi maksta alates raha saamisest 30.10.2003. Kuna alates sellest päevast muutus kohustus sissenõutavaks, tekkis võlasuhe, siis sellest päevast tekkis kostjal ka viivise maksmise kohustus kuni põhikohustuse kohase täitmiseni (VÕS § 82 lg 7). 30.10.2006 tasus kostja kohtutäituri vahendusel hagejale võlgnevuse ja selle ajani on hageja arvestanud viivist 83 469,80 krooni. Arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud
15.Hageja taotles hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist kostjalt. Käesolev menetlus on alanud 02.08.2006 ja käesoleval juhul teeb ringkonnakohus menetluskulude jaotuse (TsMS § 438 lg 2) ja jätab kohtukulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

U.Loonurm

A.Tänav

M.Reino

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja