Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2007, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ H hagi R. T vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. T apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. veebruar 2007, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ H, reg kood xxxxxxxx, asukoht x, esindaja advokaat Iivi Otto Kostja R.T, ik xxxxxxxxxxx, eluk x, esindaja Neeme Sild
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2006 otsus osas, millega tunnustati OÜ H õigust mitte võtta R.T tagasi tööle meretöölepingu alusel laeva restorani direktoriks ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Kohustada OÜ-t H võtma R.T tagasi tööle meretöölepingu alusel laeva restorani direktoriks.
3.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Välja mõista OÜ-lt H 8200 (kaheksa tuhat kakssada) krooni kohtukulu R. T kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ H ja R. T vahel oli sõlmitud meretööleping, mille kohaselt töötas kostja restorani direktori ametikohal. Töövaidluskomisjoni 02.06.2005 otsusega rahuldati R.T avaldus osaliselt ning tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks, ennistati ta tagasi tööle OÜ H restorani direktoriks. Eelnimetatud otsuse alusel ennistati R.T tööle 03.06.2005. Samal päeval lõpetati meretööleping uuesti töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel seoses koondamisega.
2.Kuna tekkis vaba restorani direktori ametikoht, esitas kostja 29.06.2005 tööandjale avalduse TLS § 98 lg 3 alusel tema tööle tagasi võtmiseks. Hageja korraldas vabanenud töökohale konkursi ning arvestas kostja avaldust konkursil kandideerimise avaldusena. Hageja ei osutunud valituks.
3.Töövaidluskomisjoni 13.10.2005 otsusega rahuldati R. T avaldus osaliselt ning mõisteti välja R. T kasuks täiendava töölepingu lõpetamise hüvitis 23 037, 30 krooni, maksmata töötasu summas 645, 75 krooni, lõpparve kinnipidamise eest hüvitis ühe kuu keskmine palk summas 13 773, 85 krooni ja kohustati OÜ H tagasi võtma tööle meretöölepingu alusel laeva restorani direktoriks R.T.
4.OÜ H töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas 21.11.2005 hagi kohtusse, milles palus tunnustada tema õigust mitte maksta kostjale täiendavat töölepingu lõpetamise hüvitist, töötasu ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmist ning mitte võtta R.Ti tagasi tööle meretöölepingu alusel laeva restorani direktoriks.
5.Kostja oli nõus osalema restorani direktori vabanenud ametikoha täitmiseks hageja poolt korraldatud avalikul konkursil. Avaliku konkursi kohta avaldati vastav kuulutus ajalehes „x”. Hageja arvestas kostja 29.06.2005 esitatud avaldusega. Kostjat teavitati 09.08.2005 saadetud kirjaga, et tema kandidatuuriga arvestatakse avalikul konkursil. Kostja ei saatnud teavet, et ta oleks keeldunud kandideerimast. Kostja ei osutunud avaliku konkursi võitjaks ja hagejal ei olnud seetõttu kohustust võtta teda tagasi tööle sellele ametikohale. Kostjat teavitati, et ta ei osutunud valituks. Hageja leiab, et kostja ei või tulenevalt VÕS § 108 lg 2 p 1 nõuda TLS § 98 lg 3 tuleneva kohustuse täitmist. Kostja on ise möönnud, et tema viivitamatu tagasivõtmine ei ole võimalik ametikoha puudumise tõttu. Hageja leiab, et alates 04.12.2005 ei ole tal TLS § 98 lg 3 tulenevat kohustust võtta vaba restorani direktori töökohale kostjat tagasi. Kostjale ametikoha vabastamiseks teise töötaja koondamine oleks vastuolus VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega.
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et 13.10.2005 töövaidluskomisjoni otsus on õige ning selle muutmist ta ei soovinud.
Esimese astme kohtu otsus
7.Kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnustas hageja õigust mitte võtta kostjat tagasi tööle meretöölepingu alusel laeva restorani direktoriks ja tunnustas hageja õigust mitte maksta viivist palga maksmisega viivitamise eest. Kohus jättis tunnustamata hageja õiguse mitte maksta kostjale täiendava töölepingu lõpetamise hüvitist, töötasu ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmist palka. Kohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks kokku 36 811, 15 krooni.
8.03.06.2005 koondas hageja kostja teistkordselt. Kostja ei vaidlustanud 03.06.2005 koondamist töövaidluskomisjonis. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjale pakuti kelnerbaarmeni ametikohta, millest kostja keeldus põhjusel, et koht oli tähtajaline.
9.TLS § 98 lg 3 kohaselt on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu kohtu. Kostja koondati 03.06.2005, seega eelnimetatud sätte ajaline mõju kestis kuni 04.12.2005. Kostja esitas 2(5)
29.06.2005 hagejale avalduse, milles palus ennast tööle tagasi võtta vabaneva restorani direktori K. R asemele, kes vabastati töölt 30.06.2005. Hageja otsustas eelnimetatud töökoha täita konkursi korras, milleks avaldas vastava sisuga teate 14.07.2005 väljaandes x. Hageja arvestas kostja esitatud avaldusega konkursi läbiviimisel. Kostja ei osutunud valituks. Hagejal on tööandjana õigus korraldada vabanenud ametikohtadele konkursse. TLS § 98 lg 3 ei võta tööandjal ära õigust seda teha. Kuna kostja ei vaidlustanud 03.06.2005 lepingu lõpetamist koondamisega, siis puudus hagejal kohustus võtta kostja tööle väljaspool korraldadavat konkurssi. Tööandjal on õigus valida konkursside kaudu endale parimaid töötajaid.
10.Kuna 04.12.2005 lõppes TLS § 98 lg 3 mõju, siis ei ole põhjendatud kohustada hagejat tööle võtma kostjat restorani direktoriks. 2005 toimus restorani direktorite kohtade arvu vähendamine ja vabu kohti ei ole. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.R.T esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega tunnistati hageja õigust mitte võtta kostjat tagasi tööle meretöölepingu alusel laeva restorani direktoriks. Kostja palus tühistatud osas teha uus otsus.
12.TLS § 98 lõige 3 sätestab, et tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. Töövaidluskomisjoni 13.10.2005 otsusega kohustati hagejat võtma kostja tagasi tööle meretöölepingu alusel laeva restorani direktoriks, kuna arvates 01.07.2005 oli kostjale sobiv töökoht vaba. Töövaidluskomisjoni otsuses on märgitud, et eraõiguslike tööandjate poolt töötaja leidmiseks korraldatud konkurss õiguslikku tähendust ei oma ja ei ole tõendatud hageja mittesobivus töötamiseks restorani direktori ametikohal.
13.Kohtu seisukohad TLS § 98 lõike 3 ajalise mõju, vabanenud töökohtade konkursi korras täitmise ja kostja konkursil osalemise kohta on ekslikud. Kostja esitas meretöölepingu sõlmimise nõude töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks enne 04.12.2005 ja jõustunud lahend nõude kohta puudub, siis ei ole kohtu seisukoht, et TLS § 98 lõike 3 mõju lõppes 04.12.2005, seadusega kooskõlas.
14.03.06.2006 meretöölepingu lõpetamine koondamise tõttu oli seadusega kooskõlas ning kostja tõepoolest ei vaidlustanud seda. Kostjale on arusaamatu kohtuotsus avaldatud vastuoluline seisukoht, et kuna kostja ei vaidlustanud 03.06.2005 lepingu lõpetamist koondamisega, siis puudus hagejal kohustus võtta kostja tööle väljaspool korraldatavat konkurssi.
15.Avaliku konkursi korraldamine restorani direktori vaba töökoha täitmiseks konkreetses olukorras oli seadusevastane. Avaliku konkursi korraldamise vajalikkuse ja otstarbekuse üle oleks hagejal olnud õigus oma parema äranägemise järgi otsustada ainult siis, kui tal ei oleks lasunud seadusest tulenevat kohustust kostja ees.
16.Avalik konkurss vabanenud restorani direktori ametikoha täitmiseks otsustati korraldada alles 04.07.2005. Seega pärast kostja poolt avalduse esitamist temaga uue meretöölepingu sõlmimiseks. Konkursi väljakuulutamise otsuse punktist 2 nähtub, et kandideerimise lõpptähtajaks määrati 01.08.2005. Kostja nimetatud tähtajaks avaldust kandideerimiseks ei esitanud ja ta ei osalenud ka kandidaatide intervjueerimisel. Hageja 09.08.2005 teade saadeti kostjale alles pärast kandideerimise tähtaja möödumist. Seega ei saa lugeda kostjat mingilgi juhul seadusevastaselt korraldatud konkursil osalenuks. Kostja konkursil osalemise otsustas hageja, et leida põhjendusi kostjaga uue meretöölepingu sõlmimises keeldumiseks. Vastustaja seisukoht
17.OÜ H ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Isegi juhul, kui ringkonnakohus nõustub 3(5)
apellatsioonkaebuse väitega, et hagejal ei olnud õigust korraldada avalikku konkurssi, on otsuse lõppjäreldus siiski õige. VÕS § 108 lg 2 p 1alusel ei või kostja hagejalt nõuda TLS § 98 lg-st 3 tuleneva kohustuse täitmist. Nimetatud sätte kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist välja arvatud, kui kohustuse täitmine on võimatu. R.T esitas 02.09.2005 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kohustada hagejat oma kohustust täitma. Avaliku konkursi võitnud R. S asus laeva restorani direktori ametikohal tööle 17.08.2005. Seega juba nõude esitamise ajaks oli selle täitmine võimatu. Pealegi tooks kostja tööle tagasivõtmine kaasa uue koondamissituatsiooni, mis on vastuolus VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium vaatas otsuse läbi üksnes kaevatud osas, see on hageja nõudes tunnustada tema õigust mitte võtta R.Ti tagasi tööle laeva restorani direktoriks. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb selles osas tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.TLS § 98 lg 3 kohaselt on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu kohti. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul esinesid kõik tingimused selle sätte kohaldamiseks: töötaja oli vabastatud koondamise tõttu, 6 kuu jooksul vabanes sama ametikoht ja töötaja esitas koheselt avalduse tööle naasmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt nimetatud sätte kohustuslikkuse hindamisega. Asjaolu, millele kohus tugineb, et tööandjal on õigus valida konkursside kaudu endale parimaid töötajaid ja viimasel ajal on saanud tavapäraseks praktikaks korraldada konkursse sobivama töötaja leidmiseks, on õige, kuid ei muuda TLS § 98 lg 3 tähendust. Tegemist on töötaja õiguste kaitseks kehtestatud erisättega, mida seadusandja ei ole pidanud vajalikuks muuta. Kohus seaduse rakendajana ei ole pädev eelistama tööandja huvi töötaja huvile olukorras, mis on ühemõtteliselt reguleeritud töötaja kasuks. Õige ei ole kohtu järeldus, et kuna kostja ei vaidlustanud lepingu lõpetamist koondamisega, siis puudus hagejal kohustus võtta kostja tööle väljaspool korraldatavat konkurssi. Just töölepingu lõpetamine koondamise tõttu andiski töötajale õiguse nõuda enda tööle tagasi võtmist vaba koha tekkimisel.
20.Kolleegium ei nõustu ka hageja alternatiivse seisukohaga, et käesoleval juhul on kohustuse täitmine võimatu ja VÕS § 108 lg 2 p 1 kohaselt ei saa kostja seetõttu nõuda kohustuse täitmist. Asjaolu, et kostja tööle tagasi võtmine tekitab uue koondamissituatsiooni, ei tee kohustuse täitmist võimatuks. Tegemist ei ole ka mõistlikkuse printsiibi rikkumisega. Hageja käitus ise kostja suhtes pahatahtlikult eirates teadlikult kostja tööle tagasi võtmise kohustust. Seega pidi hageja ette nägema ka tekkivat situatsiooni. Õige ei ole hageja väide, et kostja esitas oma nõude alles siis, kui töökoht oli juba hõivatud. Nõude vabanevale kohale tööle tagasi võtmiseks esitas kostja 29.06.2005, see on juba päev varem kui K. R lõpetati tööleping. Kostja käitumisele ei ole seega midagi ette heita. Kostja õigus nõuda tööandjalt seadusest tuleneva kohustuse täitmist, ei sõltu ka sellest, kui kaua kohus asja menetles.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kannab kohtukulud hageja. Esimese astme kohtus kostja kohtukulu nõuet ei esitanud. Kostja apellatsiooniastme kohtukuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 200 krooni ja õigusabikulu 8000 krooni. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
4(5)
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.