Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.märtsil 2007.a , Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-35881
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 4 951, 54 krooni nõudes Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja AS EMT ( reg.kood 10096159; Valge 16, Tallinn; tel 6397130) Hageja esindaja: Raul Feldmann (AS Julianuse Inkasso Agentuur- Jõe tn. 3 Tallinn, reg.kood: 10686553) Kostja : X
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X AS-le EMT põhivõlgnevus 2475(kaks tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni ja 77 senti. Välja mõista X AS-le EMT viivisevõlgnevus 2475(kaks tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni ja 77 senti. Menetluskulud, sh. riiginõuded , jätta kostja X kanda. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule
(TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Hageja AS EMT ja kostja X sõlmisid 13.10.2001 ja 16.05.2001 liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telefonisideteenust. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepinguid sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p.3.2.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arved tasuma . Arvete maksmise tähtaega on 14 kalendripäeva ,kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega. (p. 5.4). Arved loetakse kättesaaduks ,kui need on saadetud kostja näidatud aadressile ( p. 3.4). Hageja võib nõuda kostjalt viiviseid 0,15% päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist: võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Vastavalt lepingule on hageja kostjale saatnud arved lepingujärgsete kõneteenuste eest tasumiseks. Kostja X ei ole tasunud kõneteenuste eest ning seisuga 31.07.2002 võlgneb hagejale AS-le EMT 2475, 77 krooni . Hageja on perioodi 21.08.2002 -06.09.2006 eest viivisevõlgnevuses. Tegutsedes heas usus ja kostajale vastu tulles vähendab hageja viivisenõuet põhivõlgnevuse suuruseni-2475, 77 krooni. Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 – kostja peab oma kohustuse hageja ees täitma vastavuses nende vahel sõlmitud lepingule ja tähtaegselt. VÕS § 101 lg.1 lubab võlausaldajal( hagejal) võlgniku (kostja) poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seadusega ja poolte vahel sõlmitud lepinguga vastuolus. Hageja taotles kostjalt välja mõista AS EMT-le põhivõlgnevuse 2475, 77 krooni ja viivised summas 2475, 77 krooni ning kohtukulud panna X.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostja aadressile hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude 23.01.2007; hagimaterjalid anti üle kostja perekonnaliikmele. Kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kirja kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani( seega 40 päeva jooksul ) kohtule vastanud. Seega on kostja hageja nõudeid tunnustanud või pole pidanud vajalikuks neile vastata. Samuti ei ole kostja ise huvi tundnud oma lepinguliste kohustuste täitmise eest. Kohus on seisukohal , et hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud liitumisepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telefonisideteenust. Kostja ei ole täitnud hageja ees oma lepingulisi kohustusi- ei ole maksnud hagejale telefoniteenuste eest, vaatamata kostjale saadetud arvetele. Kostja ei saa end vabandada aadressi muutumisega, sest lepingu kohaselt lasus temal kohustus sel puhul informeerida sellest asjaolust hagejat. Hageja on õigustatud kostjalt
nõudma hagiavalduses näidatud summades põhivõlgnevust ja viiviseid. Viiviste tasumise kohustus tuleneb pooltevahelise lepingu lahutamatu osa- EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p.-st 5.13, mille kohaselt tuleb kliendil tasuda viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kui võlgnik viivitab tasumisega. VÕS § 113 lg. 1 alusel võib võlgnikult nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest , leppisid hageja ning kostja Tingimuste p. 5.12 kokku viivisemääras 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Tingimuste p. 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks arvel esitatud summa laekumisel hagejale. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla suuruses, lähtudes hea usu- ja mõistlikkuse põhimõttest ning Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendist tsiviilasjas 3-2-1-6605. Eeltoodu ja VÕSRS § 12 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja pooltevahelise lepingu-järgse põhivõlgnevuse 2475, 77 krooni ja viivise summas 2475,77 krooni.
TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hagejale. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.