Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

asjaoluga, et hageja on sõlminud kompromissi võlgnevuse tasumiseks AG. Hageja on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Poolte kompromiss esitatud ja sõlmitud kompromissi kohaselt kohustub AG tasuma hagejale põhivõlgnevuse 12 889,24 krooni ja intressi maksegraafiku alusel osamaksetena alates iga kuu 15.-ndal kuupäeval. Osamakse suurus on 1 500 krooni. Viimase osamakse suurus on 441,12 krooni. Võlgnevuse pealt kohustub AG tasuma intressi 18% aastas. Graafikujärgne intress on kokku 1 051,88 krooni. Hageja debiteerib maksepäeval AG arvelduskontolt rahasumma graafikus kokku lepitud makse ulatuses. Kohustuse täitmise tagamiseks kohustub AG tagama rahaliste vahendite (1 500 krooni kuus) olemasolu oma arvelduskontol. AG on õigus maksegraafikus sätestatud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tasumisel ei pea AG tasuma intressi etteulatuvalt. AG on teavitatud asjaolust, et kompromissis toodud maksekohustuse täitmata jätmisel või selle mittekohasel täitmisel on hagejal õigus pöörata oma nõue kogu ulatuses sundtäitmisele. AG eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. Hageja ja AG paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada asjas menetlus. Hageja on teadlik kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb vastu võtta avaldusest loobumine nõudes SL vastu ja asjas menetlus lõpetada. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust summas 1 050 krooni poole, s.o 525 krooni tagastamist. AS on tasunud 04.05.2005 maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr 221013264340 Hansapangas riigilõivu 1 050 krooni viitenumbriga 1201167 selgitusega AS hagi SL ja AK. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et vastavalt taotlusele tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-ile riigilõiv 525 krooni ning kanda see AS-i arvelduskontole Hansapangas, selgitusega: leping nr 780/482v

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.