Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas. Hageja on esitanud täiendavate tõenditena kostjale väljastatud arvete väljatrükid, milledest kajastub, millest nõue on tekkinud ja kuidas kujunenud, samuti nõude loovutamise lepingu ärakirja koos digitaalse loovutusakti väljatrükiga. Hageja leiab, et kostja on jätnud tasumata 449,44 krooni ja seoses sellega nõuab hageja kostjalt ka nimetatud summa ulatuses viiviseid. Viiviste nõudmise õigus oli kostja poolt aktsepteeritud lepingu lahutamatutes lepingutingimustes. Eeltoodu põhjal on hageja seisukohal, et hagi on esitatud õigetel alustel ja on tõendatud. Hageja palub hagiavaldus täies ulatuses rahuldada ning panna menetluskulud kostja kanda. kirjaga edastas kohus kostjale hageja seisukoha ning andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud seisukohta tähtaegselt ega hiljem. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. 12.02.2007 määrusega on kohus määranud asjas lihtmenetluse ning andnud pooltele täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. Pooled ei ole kohtuistungil ärakuulamist taotlenud. AS-i (A-iS õigusjärglane) ja kostja vahel . sõlmitud lepingust ning teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 898,88 krooni, millest põhivõlg moodustab 449,44 krooni ja viivised 449,44 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hageja nõue on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kostjale väljastatud arvete väljatrükid, millest nähtub et kostja võlgnevus on tekkinud ning võlgnevuse summa on 449,45 krooni. Hageja on lisanud ka nõude loovutamise lepingu , millest nähtub, et AS on loovutanud hagejale füüsiliste isikute vastu tekkinud rahalised nõuded, mis tulenevad AS-i ja võlgnike vahel sõlmitud mobiilsideteenuse kasutamise ja mobiiltelefoni müügilepingutest. lepingule allakirjutamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks olevaid teenuse kasutamise tingimusi. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimused. Vastavalt nimetatud tingimuste punktile 4.1.2. oli klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt tingimustega kehtestatud korrale. Mobiiltelefoniside teenuse kasutamise tingimuste punkti 7.4. kohaselt kostja oli kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Tähtajaks tasumata summadelt oli kostja kohustatud tasuma viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,15 % päevas alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni ning saanud viivise summaks 1 494,61 krooni. Tegutsedes heas usus, on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist 449,44 krooni, mis kohtu hinnangul on mõistlik.

Nähtuvalt nõude loovutamise lepingust ja nõude loovutamise lepingu lisast nr 1 ( elektrooniline väljatrükk) on AS oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale . Kostja väiteil ei ole hageja tõendanud, et talle on esitatud võlgnevuse tasumise nõue. lepingus on kostja oma aadressiks märkinud . Kuivõrd võlateatis on adresseeritud kostja nimetatud aadressile, on hageja tõendanud, et kostjale on saadetud võlgnevuse tasumise nõue. Tingimuste punkti 7.2. kohaselt teenuse osutaja pidi saatma kliendile arve teenuse osutamise eest posti teel, kusjuures arve mittekättesaamine ei vabasta klienti kohustusest tasuda talle osutatud teenuste eest tähtajaliselt. Seega ei saa kohus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole arveid ega võlateatist ning lepingu lõpetamise teadet kätte saanud. Kuivõrd teenuse osutamise tingimuste täitmist on kostja ise oma allkirjaga kinnitanud, ei saa ta võlateatise mittesaamises süüdistada hagejat. Kohus leiab, et kostja oli teadlik oma võlgnevusest, kuivõrd lepingus märgitud aadressile on saadetud ka arved, teade lepingu lõpetamisest ning teatis nõude loovutamise kohta. Tulenevalt hagimaterjalidest ei ole kostja oma võlgnevust tasunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ning õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 898,88 krooni, millest põhivõlg moodustab 449,44 krooni ja viivised 449,44 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 100 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 26,97 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 126,97 krooni.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.