K. V. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaar`e tegevuse ja otsuse peale täiteasjas nr 119/2013/988.
Menetlustoiming
kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja: K. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx, Valgamaa, Puka vald, Puka alevik, Võru mnt 6) Esindaja: G. L. , e-post: [email protected] Puudutatud isik: Võru kohtutäitur Taive Peedosaar (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. V. ́i kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse ja 13.03.2017 otsuse peale täiteasjas nr 119/2013/988 läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, puudutatud isiku seisukoht.
1.K. V. esitas 10.04.2017 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusele ja otsusele täiteasjas nr 119/2013/988. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.04.2017 kirjaga saadeti esitatud kaebus TMS § 11 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi täitemenetluse toimumise koha ja kohtutäituri asukoha järgi Tartu Maakohtu Võru kohtumajja. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja võttis 19.04.2017 määrusega esitatud kaebuse menetlusse.
2.K. V. palub tunnistada kohtutäituri poolt täiteasjas nr 119/2013/988 teostatud täitetoimingud ja otsuse tühisust ning täita tagasi kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus K. V. i suhtes tehtud täitetoimingud alates 2016 märtsist. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Täpsustuse kohaselt sai K. V. kohtutäiturilt kuupäevata otsuse resolutsiooni kätte 29.03.2017 pärast 28.02.2017 Justiitsministeeriumi poole pöördumist. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on K. V. i suhtes 03.10.2016 algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 02.09.2016 tsiviilasjas nr 2-13-27142 otsuse alusel elatisraha võlgnevuse 2469,04 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse käigus on K. V. i kontole laekunud ca 230 euro suurusest sissetulekust arestitud/kinni peetud suurem osa, isikule on alles jäänud ca 100 eurot. K. V. esitas 09.01.2017 kohtutäiturile kaebuse, milles palus laekuvast sissetulekust suuremas osas kinnipidamine lõpetada seoses asjaoluga, et tema juures ülalpidamisel on teine alaealine laps G. V. . Kohtutäituri tegevuse tõttu jääb pärast sissetuleku arestimist enda ja oma teise lapse ülalpidamiseks ca 100 eurot. Juba 12.02.2016 saatis K. V. kohtutäiturile tähitud kirja, milles palus suurendada seoses teise lapse ülalpidamisega elatusmiinimumi ehk arestimisele mittekuuluvat summat. Lisatud oli ka G. V. i sünnitunnistus. Kohtutäitur on põhjustanud olukorra, kus K. V. i poolt üllapeetavad lapsed on ebavõrdses seisus. K. V. i ülalpidamisel on kaks last, neist K. M. elab M. M. juures ja teine laps G. V. elab kaebuse esitaja ja ema K. P. juures. K. V. töötab OÜ-s Kaldram poole kohaga abitöölise-autojuhina, tema sissetulek on 230 eurot kuus. Muid sissetulekuid ei ole. E. K. P. on lapsega kodus, sest laps on lasteaia jaoks liiga väike, lasteaia koha saab laps 14.08.2017. Elukaaslane õpib E. K.1 Gümnaasiumi 11.klassis. Need on ka osalise tööajaga töötamise põhjused. Kuna konto kasutamine on piiratud, ei nähtu konto väljavõttest ka kandeid seoses elamispinna, kommunaalteenuste, toidu ja muu eluks vajalikke kulutustele. Samuti on K. V. il kohustused SEB Panga ees, mis tuleneb 02.05.2014 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-60432. Pangalt võeti laenukohustus koos M. M. ga korteri renoveerimiseks. Vara avaldajal puudub. Tekkinud on olukord, kus suurem osa töisest sissetulekust võetakse ära, teise lapse ja enda ülalpidamiseks samaväärset alles ei jäeta. Selline olukord ei stimuleeri ka võla likvideerimiseks midagi enamat ette võtma. Lubamatu on olukord, kus teine laps pannakse ebavõrdsesse olukorda seoses mittearestitava summa muutmata jätmisega. Avaldaja on kohtutäiturile korduvalt selgitanud, et kui tema kontol oleva raha kasutuslimiit suureneb, asub ta täiskohaga tööle ja saab hakata mõlemat last üleval pidama. Kohtutäitur ei ole suuremat kasutuslimiiti võimaldanud. K. V. selgitas 14.11.2016, et ta ei taotle elatisraha vähendamist, vaid soovib, et kohtutäitur vähendaks mittearestitavat summat arvestades teist ülalpeetavat last. Sissetulekute suurenemisel saaks ta jätkuvalt ka rohkem elatist maksta. K. V. esitas 09.01.2017 kaebuse kohtutäituri eelkirjeldatud tegevusele. Kohtutäitur esitatud kaebusele ei reageerinud. 28.02.2017 pöördus K. V. Justiitsministeeriumi poole. Pärast seda so 29.03.2017 saatis kohtutäitur resolutsiooni, millega esitatud kaebus jäi rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et kaebuse esitamisega ei ole võimalik tekkinud olukorda muuta ja lastele võrdset kohtlemist tagada. Samas teine kohtutäitur Aive Kolsar on pärast analoogset kirjalikku pöördumist leidnud, et K. V. i töötasust ei kuulu arestimisele 573,33 eurot. Tõenäoliselt jätkab kohtutäitur põhjendamatult ja ebaseaduslikult sissetulekust suurema summa kinnipidamist, rikkudes sellega kaebuse esitaja ja tema ülalpidamisel oleva lapse õigusi ja tekitades seeläbi avaldajale varalise ja mittevaralise kahju.
3.Kohtutäitur Taive Peedosaar leiab vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 2(6)
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates toimingu tegemisest. Võlgnikule saadeti kohtutäituri 13.03.2017 otsus 14.03.2017 tema esindaja e-postile so [email protected], otsus saadeti uuesti ka 29.03.2017 samale e-posti aadressile. Tähtajad täitetoimingute vaidlustamiseks on möödunud, taotlust tähtaja uuendamiseks ei ole esitatud. Arvestades täiteasjas teostatud erinevaid toiminguid ning tähtaegu jääb võlgniku nõue ja taotlus selgusetuks. Ei ole arusaadav, missuguste toimingute ja otsuste tühistamist taotletakse. Esimene pöördumine jõudis kohtutäiturini 03.10.2016, sellest ei ole võimalik aru saada, mis on võlgniku olukorras võrreldes varasemaga muutunud. Kohtutäitur edastas vastuse 09.11.2016, milles selgitas, et kui võlgnik edastab objektiivse info, miks temal suurema töötasuga töö leidmine on raskendatud või võimatuks osutunud, saab kaaluda TMS § 132 lg 1 1 viimase lause rakendamist. Kohtutäitur on palunud esitada varade ja kohustuste nimekiri, võlgnik ei ole sellele reageerinud. K. V. i osas toimub täitemenetlus, sissenõudja on K. M. ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu 02.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-27142. Täitedokumendid on võlgnikule edastatud Eesti Posti kaudu, dokumente vastu ei võetud ja need edastati avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. 09.01.2014 on seatud pangaasutustes asuvate arveldusarvete arest ja vallasvara so sõiduki reg.nr
5.T. käsutamise keeld, rahalise nõude arestimise akt on edastatud OÜ-sse Normex Team (laekumised puuduvad). 26.10.2015 on edastatud rahalise nõude arestimise akt võlgniku töökohta Kaldram OÜ, laekumised puuduvad. Arestitud vallasvara asukoht on kohtutäiturile teadmata. Kohtutäitur on kontrollinud K. V. i majanduslikku toimetulekut tema elukoha so Puka vallavalitsuse kaudu ja saadud andmete kohaselt ei ole ta taotlenud ega saanud majanduslikku tuge riigilt ega kohalikust omavalitsusest. Kohtutäitur on teinud omaltpoolt kõik võimaliku, et välja selgitada K. V. i majanduslik olukord, tema õigusi ei ole täitemenetluse käigus rikutud. K. V. i viited kohtutäituri Aive Kolsari poolt teostatavatele täitemenetlustele ei ole asjakohased, sest antud juhul on tegemist elatise sissenõudmisega, mille osas rakenduvad erisused. Võlgnik ei ole tõendanud, et tema sissetuleku suurus ühes kuus on alla poole elatusmiinimumi. Võlgniku tööandjalt saadud info kohaselt töötab võlgnik ka kuskil mujal. Võlgnik ei ole osalenud täitemenetluses aktiivselt, vaid hoidub menetlusest kõrvale. Menetlusest kõrvalehoidumine seisneb selles, et ta ei vasta kohtutäituri kõnedele, katkestab kõned, keeldub teatamast oma elukohta. Võlgniku enda väidete kohaselt töötab ta abitöölisena 0,5 kohaga, tööandjalt saadud andmete kohaselt töötab võlgnik autojuhina 0,5 kohaga ja 0,4 kohaga varustajana. Tööandja andmete kohaselt ei soovi võlgnik töötada täiskohaga isiklikel põhjustel. Sissenõudjalt saadud andmete kohaselt on ta varem töötanud plaatijana. Võlgnikul ei ole põhjust arvata, et kui ta enda kohta kohtutäiturile vajalikke andmeid ei esita, siis kohaldab kohtutäitur tema suhtes TMS § 132 lg 1 1 sätteid. Põhjendamata on ka võlgniku väide, et kohtutäituri tegevus asetab tema lapsed ebavõrdsesse olukorda. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva, vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid lastele ülalpidamise tagamiseks. Kohtu põhjendused
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi 3(6)
hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
5.TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline vaidlustada kohtutäituri tegevuse täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse esitamisega. Kaebus tuleb esitada kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt kohtutäituri tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kohtutäiturile kaebus esitatud 09.01.2017 (tl 6-7). Kohtutäitur on esitatud kaebuse lahendanud 13.03.2017 otsusega, millega jäi võlgniku esitatud taotlus vähendada palgast kinnipeetavat summat rahuldamata (tl 15-18). Kohtutäitur on ka otsuse punktis 13 samuti märkinud, et võlgniku poolt esitati 09.01.2017 esindaja kaudu kaebus, milles korratakse varasemat taotlust. Seega on TMS § 218 lg 1 nõutud kohtueelne menetlus läbitud.
6.Poolte vahel on vaidlus asjaolus, millal K. V. kohtutäituri 13.03.2017 otsuse kätte sai. Kohtutäituri poolt esitatud andmete kohaselt saatis ta otsuse 14.03.2017 K. V. i esindaja e-posti aadressile [email protected] (tl 39). Viidatud e-kirjast nähtuvalt on manusena lisatud kohtutäituri otsus võlgnikule K. V. 119-2013-988.bdoc. Samas e-kirjas kohtutäitur ka selgitab, et oli pikalt raskekujulises keskkõrvapõletikus ja kahetsusväärselt jäi jaanuaris saabunud e-kiri märkamata. K. V. on selgitanud, et sai kuupäevata otsuse resolutsiooni kätte 29.03.2017 , so pärast seda, kui oli pöördunud Justiitsministeeriumi poole (tl 41). Lisatud kohtutäituri e-kirjast nähtuvalt on kohtutäitur 29.03.2017 saatnud K. V. i esindajale e-kirja, milles märgib, et saadab otsuse uuesti ja palub kinnitada kättesaamist (tl 43 pöördel). Viidatud e-kirjale on kohtutäitur lisanud sama manuse, mis oli lisatud 14.03.2017 K. V. i esindajale saadetud e-kirjale. Kohus leiab, et kuna K. V. ́i esindajale saadeti 13.03.2017 kohtutäituri otsus 14.03.2017, tuleb lugeda tuvastatuks, et K. V. sai otsuse kätte 17.03.2017. TMS § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama muuhulgas ka otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kohta, kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Viidatud sätte lg 3 järgi kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale. TsMS § 3141lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. K. V. il on toimuvas täitemenetluses esindaja G. L. , kes kohtutäituriga suheldes on avaldanud ka e-posti aadressi: [email protected] . Viidatud aadressilt on esindaja saatnud kaebuse kohtutäituri tegevusele (tl 6-7), esitanud kohtutäiturile avalduse (tl 11-12), sama esindaja aadress on märgitud ka kohtusse esitatud kaebuses. Seega on K. V. i esindaja avaldanud kohtutäiturile menetluse käigus enda e-posti aadressi ja tulenevalt TsMS § 3141lg-st 2 oli kohtutäitur õigustatud saatma ka 13.03.2017 koostatud otsuse samale e-posti aadressile. Kohtul ei ole põhjust kahelda kohtutäituri poolt 14.03.2017 K. V. i esindajale saadetud e-kirjas, mille manuses oli kohtutäituri otsus (tl 39). Kohtutäituri poolt 4(6)
esindajale 29.03.2017 e-kirjale on lisatud sama pealkirjaga manus (tl 43 pöördel). K. V. i poolt esitatud väide, et sai otsuse kätte 29.03.2017 ei ole kooskõlas kohtutäituri poolt kohtule esitatud e-kirjaga. Kohus loeb tuvastatuks, et K. V. sai 13.03.2017 kohtutäituri otsuse kätte 17.03.2017, 10.päevane kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 18.03.2017 ja möödus 27.03.2017, kaebus on kohtusse esitatud 17.04.2017. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et K. V. ei ole kaebust esitanud tähtaegselt ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. V. i poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata. K. V. on viidanud asjaolule, et kohtutäitur jätkab töötasust kinnipidamist igakuiselt. Vastuseks väidetule märgib kohus, et sellisel juhul tuleks ka igakuiselt vaidlustada kohtutäituri toiming ja läbida TMS § 217 sätestatud kohtueelne menetlus.
7.Muuhulgas märgib kohus järgmist. Asjas ei ole vaidlust selles, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 02.09.2013 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-27142, millega rahuldati K. M. hagi K. V. i vastu ja mõisteti hageja kasuks välja elatis kuni 05.03.2022 (tl 32). K. M. on 07.10.2013 esitanud täitmisavalduse kohtutäiturile (tl 31). Seega on kohtutäituril sundtäitmisel elatise võlgnevuse nõue. K. V. i eesmärgiks on kaebemenetluse kaudu saavutada olukord, kus kohtutäitur arvestaks tema töötasust kinnipidamisel asjaoluga, et tema ülalpidamisel on veel teine alaealine laps so 04.02.2015 sündinud G. V. (tl 9). Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et elatise maksmise nõude sundtäitmisel on erisused võrreldes teiste nõuete täitmisega. TMS § 132 lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Viidatud sätte lg 11täpsustab, et kui muud täitemenetluse võimalused ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust st ettenähtud palga alammäärast. Teine lause täpsustab, et kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 § 1 lg 2 järgi on alates 1. jaanuarist 2017. a tunnitasu alammääraks 2,78 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seega eeltoodud sätete kohaselt võib elatisnõude sundtäitmiseks arestida 235 eurot. TMS § 132 lg 11täpsustuse kohaselt kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole so 235 euro, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. K. V. on avaldanud, et ta töötab OÜ-s Kaldram osalise tööajaga ja tema sissetuleku suuruseks ca 230 eurot, tema sissetulekust saaks seega kinni pidada ühe kolmandiku so 77 eurot. Kohus selgitab, et kohtutäituril tuleb välja selgitada võlgniku sissetuleku suurus, sissetulekut ei saa arestida suuremas summas põhjusel, et ilmselgelt on võlgniku sissetulek suurem, kui ta tegelikult avaldab. TMS § 132 lg 11 peab sõnaselgelt silmas just võlgniku sissetulekust arestitavat summat, mitte palga alamääraga seotud summat.
8.K. V. on esile toonud ja tõendanud asjaolu, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kahe aastane G. V. . TMS § 132 lg 2 järgi kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Kohus 5(6)
leiab, et eeltoodut sätet tuleb tõlgendada viisil, et juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet, siis teise isiku ülalpidamisel ega ka teisele isikule elatise maksmisel mittearestitav summa ei suurene. Viidatud säte ei tee vahet asjaolul, et võlgnik peab üleval teist alaealist last. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et K. V. i poolt veel ühe alaealise lapse ülalpidamine ei mõjuta elatise sundtäitmist. Nõustuda tuleb selleski kohtutäituri väites, et alaealise lapse ülalpidamisega seotud olukorra muutmiseks tuleb K. V. il pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Menetluskulud
9.TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.