If P&C Insurance AS hagi Korteriühistu Linda 1 vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
18 913,07 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
If P&C Insurance AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): If P&C Insurance AS (rk: 10100168), esindaja Marjana Hiie Vastustaja (kostja): Korteriühistu Linda 1 (rk: 80180424), esindaja advokaat Roman Golovenko
esindajad
Viru Maakohtu 28. detsembri 2016 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. detsembri 2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada If P&C Insurance AS hagi Korteriühistu Linda 1 vastu osaliselt.
2.Välja mõista Korteriühistult Linda 1 If P&C Insurance AS-i kasuks 4888 eurot kahju katteks, 1065,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja viivise alates 03.06.2017
kuni kohustuse 4888 eurot kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kusjuures väljamõistetav viivis ei tohi ületada kokku 4888 eurot.
4.Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 70% If P&C Insurance AS-i kanda ja 30% Korteriühistu Linda 1 kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.If P&C Insurance AS (hageja) esitas 15.09.2015 maakohtule Korteriühistu Linda 1 (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kindlustushüvitise tagasinõude võlg 16 292,44 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1309,09 eurot ja lisanduv viivis seaduses sätestatud määras selliselt, et sissenõutavaks muutunud viivis ja jooksev viivis kokku ei ületa põhinõuet. Hagiavalduse kohaselt toimus 22.08.2013 Narvas Linda 1 asuvas korterelamus OÜ-le Roburink kuuluvates mitteeluruumides M3 ja M4 kahjujuhtum, kus küttesüsteemi purunemise tagajärjel tekkinud veelekke tõttu sai kahjustada OÜ Roburink spordiklubi siseviimistlus. Hagejal oli OÜ-ga Roburink sõlmitud kindlustusleping ning hageja hüvitas kahjujuhtumi tagajärjel OÜ-le Roburink kahju summas 16 292,44 eurot. Tsiviilasjas nr 2-11-22290 kinnitas maakohus 06.06.2013 määrusega korteriühistu nõustumust, et korterelamus Linda 1 asuvad soojussõlmed moodustavad tervikliku, elamut teenindava ühtse tehnorajatise ning alates 06.06.2013 haldab kogu tehnorajatist korteriühistu. Hageja leidis, et kahjujuhtumi tagajärjel tekitatud kahju eest vastutab kostja, kes on rikkunud korteriühistu majandustegevusest tulenevat kohustust hoida kaasomandi esemeks olev küttesüsteem kasutuskõlblikus seisundis (korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 2). Kostja ei ole täitnud hageja nõuet hüvitada hagejale seoses kahjujuhtumiga kantud kulud 16 292,44 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt mitteeluruumides M3 ja M4 keskküttesüsteem puudus. 2004. a alguses ehitas OÜ Roburink kostja nõusolekul ruumidesse eraldi keskküttesüsteemi, mis ei olnud seotud korterelamu keskküttesüsteemiga. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-11-22290 saavutatud kompromissile hakkas kostja alates 06.06.2013 haldama ka mitteeluruumide M3 ja M4 küttesüsteemi. Nimetatud küttesüsteem on mitteeluruumide M3 ja M4 reaalosa, mistõttu ei ole kostja kohustatud seda majandama KÜS § 2 lg 1 ja § 151 alusel. Järelikult ei vastuta kostja KÜS alusel kahju eest, mis tekkis OÜ Roburink küttesüsteemi seisukorra tõttu. Hageja ei ole tõendanud objektiivset teokoosseisu. Etteheide, et kostja ei hooldanud nõuetekohaselt mitteeluruumide M3 ja M4 küttesüsteemi, on alusetu. Kostjal ei olnud alust
eeldada, et 2004. a ehitatud küttesüsteem on avariilises seisundis. Küttesüsteem ei olnud 22.08.2013 sisse lülitatud (ei olnud surve all), ventiilid olid kinni. AS Vant ekspertarvamuse kohaselt põhjustas 22.08.2013 kahjujuhtumi vana malmradiaatori lekkimine – radiaator roostetas ja ühes ribas oli suur pragu. Ekspert leidis, et ruumid said veekahjustusi, kuid märkis, et kuivõrd ruumid on saanud kahjustusi ka varasemates üleujutustes, ei ole võimalik tuvastada, millised kahjustused tekkisid 22.08.2013 kahjujuhtumi tagajärjel. OÜ Veering tuvastas 30.05.3014 tehnilise ekspertiisi aktis OÜ Roburink ruumides asuva küttesüsteemi mittevastavuse projektile: projektis ettenähtud Purmo Compakt terasradiaatorite asemel on paigaldatud vanad sektsioonmalmradiaatorid. Hageja ei ole tõendanud kahjujuhtumi toimumise ajal OÜ-ga Roburink kehtiva kindlustuslepingu olemasolu. Esmalt nõudis OÜ Roburink kahju hüvitamist korteriühistult. Tõendamata on ka kahju suurus, kuna TÜ Inkeri hinnangus on aluseks võetud uute materjalide hinnad ja tööde maht on oluliselt suurem kui oleks vajalik 22.08.2013 avarii tagajärgede likvideerimiseks. Hinnangus ei ole arvestatud, et 2013. a kevadel toimus mitteeluruumide M3 ja M4 kohal asuvas korteris veeleke, mille tulemusel said oluliselt kahjustada OÜ Roburink ruumide laed, seinad ja põrand. Korteriomanik hüvitas kahju OÜ-le Roburink. Pärast nimetatud kahjujuhtumit OÜ Roburink ruumides remonti tehtud ei ole. OÜ Roburink ei teinud remonti ka pärast 22.08.2013 veeavariid, vaid müüs ruumid 2014. a augustis OÜ-le Narva Perearstikeskus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 28. detsembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1612,72 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et 22.08.2013 leidis aset kahjujuhtum Linda 1 korterelamus OÜ-le Roburink kuulunud mitteeluruumides M3 ja M4, veelekke tõttu sai kahjustusi ruumide viimistlus ning veelekke põhjustas ruumis M4 paiknenud malmradiaatori purunemine (pragu). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt on nõude üleminek hagejale võimalik juhul, kui kostja vastutab kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest. Nõude sisulisest üleminekust saab rääkida vaid ulatuses, milles see kindlustatud isikul või kindlustusvõtjal tekkis. 06.06.2013 kompromissi kinnitamise määrusest tsiviilasjas nr 2-11-22290 tulenevalt moodustavad Linda 1 korterelamus asuvad soojussõlmed tervikliku elamut teenindava tehnorajatise ja alates 06.06.2013 haldab kogu tehnorajatist tervikuna kostja. Alates 2004. aastast kuni 06.06.2013 haldas OÜ Roburink paigaldatud küttesüsteemi selle omanik ehk OÜ Roburink, kellel oli ka süsteemi korrashoiu kohustus. Vaidlusalune kahjujuhtum leidis aset 22.08.2013. Kohus nõustus kostjaga, et ajavahemikus 06.06.–22.08.2013, s.o suvekuudel, küttesüsteemi ei ekspluateerita, remondi- või hooldustöid ei tehta, süsteem ei ole surve all. 06.06.2013 kokkuleppe sõlmimisel ei saanud kostja eeldada, et mitteeluruumide M3 ja M4 küttesüsteem on avariilises seisukorras. Hageja ei ole esitanud ühtegi argumenti, mida oleks kostja pidanud ajavahemikus 06.06.–22.08.2013 tegema, hoidmaks ära veeleket, st täitmaks oma hoolsuskohustust kaasomandi eseme korrashoidmisel. OÜ Veering ekspertiisiaktis on tuvastatud, et mitteeluruumides M3 ja M4 projektiga ettenähtud Purmo Compakt terasradiaatorite PC21 ja PC22 asemel on paigaldatud vanad sektsioonmalmradiaatorid H-150. Sellega suurendas OÜ Roburink võimalikke riske ning selle eest on vastutav OÜ Roburink. Mitte millegagi ei ole tõendatud kostja tegevusetus tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimisel, mis saaks olla korteriühistu vastutuse aluseks (KOS § 15 lg-d 5 ja 6). Ainuüksi asjaolu, et radiaatori pragunemise tagajärjel toimus veeleke, ei anna alust järeldada, et kostja on KOS §-st 15 tulenevaid kohustusi rikkunud.
Kohus nõustus kostjaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud kehtiva kindlustuslepingu olemasolu 22.08.2013 kahjujuhtumi toimumise hetkel. Kindlustuspoliis on dokument, mis kinnitab kindlustuslepingu olemasolu, kuid ei tõenda lepingu kehtivust. Kindlustuspoliisist nr 3H13020012619 tulenevalt jõustub kindlustusleping esimese kindlustusmakse laekumisest. Kuni esimese makse laekumiseni on kindlustuspoliis pakkumus lepingu sõlmimiseks (lepingu üldtingimuste p-d 25–32). Poliisil on märgitud kindlustusperioodiks 26.11.2012–25.11.2013. Hageja ei ole esitanud OÜ Roburink pöördumist hageja poole kindlustuslepingu sõlmimiseks ega tõendeid selle kohta, kas ja millal maksis OÜ Roburink kindlustusmakse. Samas isegi kui hagejal ja OÜ-l Roburink oli 22.08.2013 kehtiv kindlustusleping, ei ole täidetud kostja suhtes VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldused, kuna kostja ei ole tehnosüsteemi korrashoiu kohustust rikkunud. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnes kostja kohustuse rikkumine ega selgitanud, mis põhjustas 22.08.2013 lekke. Veelekke põhjust tõendamata ei ole võimalik hinnata, kas kostja rikkus oma kohustusi. Hageja ei ole esitanud kahjujuhtumi menetlemise dokumente. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 56 kohaselt peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Kas, mil viisil ja millist informatsiooni kindlustusvõtja hagejale juhtumi kohta edastas, hageja tõendanud ei ole. VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel viivitamata kindlaks tegema kahju suuruse. Kas ja kuidas tegi hageja kindlaks 22.08.2013 kindlustusjuhtumi asjaolud ning juhtumi tagajärjel põhjustatud kahju ulatuse, ei ole tõendatud. Hageja on hüvitise maksmisel lähtunud TÜ Inkeri kalkulatsioonist ruumide taastamiseks. Tunnistajate Elena Bondarenko ja Aleksandrs Artjuhsi ütluste ning OÜ Vant ekspertarvamusega on tõendatud, et ka 2013. a kevadel toimus OÜ Roburink ruumides uputus, mille käigus sai kahjustada ruumide siseviimistlus. Kohus nõustus väitega, et TÜ Inkeri kalkulatsioon hõlmab oluliselt suuremas mahus remonditööde tegemist, kui on eelduslikult vajalik radiaatorist tingitud veelekke kahjude likvideerimiseks. Seetõttu ei ole võimalik 22.08.2013 uputuse kahju suuruse kindlaksmääramisel sellele tugineda. Ei ole eluliselt usutav, et veeleke ühest radiaatorist põhjustab kahjustusi sama ruumi laes ja seintel. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja E. Bondarenko ütlused, et parkettpõrand oli saalis, mis sai kahjustada esimese (s.o 2013. a kevade) uputuse tagajärjel, esimese uputuse tagajärjel said kahjustada seinad. Lisaks puudub kalkulatsioonil koostamise kuupäev. Tunnistaja E. Bondarenko kinnitas, et remonditöid ruumides M3 ja M4 ei tehtud peale kumbagi uputust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud küttesüsteemi korrashoiu kohustust ega vastuta 22.08.2016 veelekkest põhjustatud kahju eest. Kostja väidetav tegevusetus ei ole põhjustanud OÜ Roburink ruumide siseviimistlusele kahju tekkimist. Kuna kostja ei vastuta tekkinud kahju eest OÜ Roburink ees, ei ole ka viimase nõue kostja vastu hagejale üle läinud (VÕS § 492).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.If P&C Insurance AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
28.detsembri 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja ja OÜ Roburink vahel sõlmitud kehtiv kindlustusleping. VÕS § 434 lg 1 järgi on poliis kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale väljastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Hageja on esitanud kindlustuspoliisi nr 3H13020012619, kus on kindlustusperioodiks märgitud 26.11.2012–25.11.2013. Kindlustuskaitse kehtib kindlustusperioodi jooksul, sh kindlustusperioodi alguse ja esimese kindlustusmakse laekumise vahelisel ajal, kui kindlustusvõtja on järginud kindlustustingimusi
ja kindlustuspoliisile märgitud eritingimusi. Kindlustusandja vabaneb VÕS § 458 lg 1 alusel oma kohustusest, kui kindlustusandja on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset tasunud. Hageja on 11.11.2013 täitnud oma kahju hüvitamise kohustuse, tasudes OÜ-le Roburink 16 292,44 eurot. Ainuüksi kahju hüvitamise makse teostamisega on tõendatud, et hagejal oli kindlustuslepingust tulenev kohustus kahju hüvitada ja hageja ei olnud kohustusest seadusest ega lepingust tulenevatel alustel vabanenud. Ka Riigikohtu selgituste järgi ei oma asja lahendamisel tähtsust poliisi punkt, mille kohaselt on leping kehtiv alates makse sooritamisest; 2) on maakohus, arvestades Riigikohtu praktikat (3-2-1-117-14, p 12), kohaldanud vääralt seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud üldvastutust (KOS § 15) ning sellest tuleneva kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS § 115). Kostja kohustus tagama kogu elamu tehnosüsteemi korrashoiu alates 06.06.2013 ning kostja poolt KOS § 15 lg-test 5 ja 6 tuleneva kohustuse täitmiseks ei saa lugeda eeldamist, et küttesüsteem on korras. Kostja pidi teostama korrasoleku kontrolli ka suvekuudel, eriti olukorras, kus vastav kohustus tekkis kostjal alles suvekuudel. Ainuüksi asjaolu, et 22.08.2013 toimus veeavarii, tõendab, et kostja on tehnosüsteemide korrashoiu kohustust rikkunud. KOS §-st 15 tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva üldvastutuse korral vastutab kostja kohustuse rikkumise faktist tulenevalt tekitatud kahju eest. Kostjal oli võimalik tõendada, et ta on rikkunud tehnosüsteemide korrashoiu kohustust VÕS § 103 mõttes vabandatavatel asjaolude. Kostja ei ole seda teinud; 3) vastutab kostja tekitatud kahju eest hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja ei ole esitatud tõendeid kahjunõude vähendamise ega selle ulatuse kohta. Kohus on märkinud, et tunnistaja E. Bondarenko ütlused kinnitavad, et parkettpõrand oli saalis, mis sai kahjustada esimese uputuse tagajärjel. Tunnistaja E. Bondarenko kinnitas, et 2013. a märtsis oli seina peal vesi, põrandal ei olnud. Olukorras, kus kohus on omistanud tunnistaja ütlustele sisu, mida neis ei kajastu, ei rajane otsus mitte tõenditel, vaid kohtu subjektiivsel arvamusel.
5.Korteriühistu Linda 1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja tõendanud, et hageja ja OÜ Roburink vahel oli kehtiv kindlustusleping. Kindlustuspoliis nr 3H13020012619 on hageja koostatud dokument, milles on kajastatud võimaliku kindlustuslepingu tingimused. Kindlustuspoliisi (ja kindlustuse üldtingimuste) järgi jõustub kindlustusleping esimese kindlustusmakse laekumisest. Hageja ei ole esitanud OÜ Roburink pöördumist hageja poole lepingu sõlmimiseks ega dokumenti selle kohta, kas ja millal maksis OÜ Roburink kindlustusmakse. Seega OÜ Roburink nõustumust (aktsepti) ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et ta hüvitas OÜ-le Roburink kahju summas 16 292,44 eurot; 2) ei ole kostja oma kohustust (küttesüsteemi hooldamine) rikkunud ja ei vastuta seetõttu tekkinud kahju eest. Radiaatori purunemise põhjuseks võis olla inimlik faktor (nt füüsiline löök) või küttesüsteemi hooldamata jätmine perioodil enne 06.06.2013. Suvekuudel küttesüsteemi ei ekspluateerita ja küttesüsteem ei olnud surve all. OÜ Roburink ei teavitanud kostjat, et küttesüsteem on kehvas seisundis. OÜ Roburink oli rikkunud ehitusprojekti nõudeid, paigaldades uute Purmo Compakt terasradiaatorite asemel vanad sektsioonmalmradiaatorid; 3) ei vasta hageja esitatud kahju suurus faktilistele asjaoludele ja on tõendamata. Tunnistajate E. Bondarenko ja A. Artjuhsi ütluste ning OÜ Vant ekspertarvamusega on tõendatud, et 2013. a kevadel toimunud uputuse käigus sai oluliselt kahjustada OÜ Roburink ruumide siseviimistlus
(seinad, laed, põrandad). Sellest tuleneb, et TÜ Inkeri kalkulatsioon hõlmab oluliselt suuremas mahus töid, kui oleks vajalik 22.08.2013 kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse katteks 4888 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 02.06.2017 seisuga 1065,35 eurot ja viivise alates 03.06.2017 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni, kus juures väljamõistetav viivis kokku ei tohi ületada võlgnevuse suurust. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Asja materjalide kohaselt hüvitas hageja OÜ-le Roburink kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju 16 292,44 eurot. Tuginedes VÕS § 492 lg-le 1 esitas hageja tagasinõude kostja vastu. Maakohus jättis hagi rahuldamata.
8.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kehtiva kindlustuslepingu olemasolu kindlustusjuhtumi toimumisel 22.08.2013. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. VÕS § 434 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab kindlustusandjale väljastama enda poolt väljastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Nimetatud sättest järeldub, et kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuspoliisi pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Riigikohus on 07.11.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12512 asunud seisukohale, et poliisi ei saa käsitleda kindlustusandja pakkumuseks. Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kindlustuspoliis perioodiga 26.11.2012 kuni 25.11.2013 käsitletav üksnes pakkumusena lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kalkulatsiooni ja kahju hüvitamise makse (I kd, tl 193) tegemisega OÜ-le Roburink on tõendatud kehtiva kindlustuslepingu olemasolu hageja ja OÜ Roburink vahel. Asjaolust, et hageja ei ole esitanud tõendeid OÜ Roburink poolt makstud kindlustusmaksete kohta, ei saa järeldada, et hageja ja OÜ Roburink vahel puuduks kehtiv kindlustusleping. Kuigi kindlustuslepingu üldsätete kohaselt jõustub leping esimese kindlustusmakse laekumisel, oli lepingupooltel õigus lepingu tingimusi muuta ning isegi juhul, kui OÜ Roburink ei oleks maksnud esimest kindlustusmakset, oli lepingupooltel võimalik teisiti kokku leppida. Seetõttu ei saa ka väita, et hageja on teinud alusetu makse OÜ-le Roburink ning sellest tulenevalt puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu.
9.Kostja vastuväite kohaselt ei kuulu OÜ Roburink poolt paigaldatud küttesüsteem kaasomandi eseme hulka ning seetõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Maakohus kostja selle vastuväite kohta selget seisukohta ei avaldanud. KOS § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-11-22290 06.06.2013 tehtud kompromissi kinnitamise määruse resolutsiooni p-st 1.3 tulenevalt moodustavad korterelamus Linda 1 soojussõlmed (k.a OÜ Roborink pool paigaldatud) tervikliku, elamut teenindava tehnorajatise, ning alates 06.06.2013 haldab kogu tehnorajatist tervikuna KÜ Linda 1.
Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13; 27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14) märkinud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandissse, isegi kui nad läbivad mõne korteriomandi reaalosa. Korterelamu keskküttesüsteem on ühiseks kasutamiseks vajalik ühiskommunikatsioon, milleta elamu eesmärgipärane kasutamine ei ole võimalik. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka keskküttesüsteemi kuuluvad mitteeluruumide radiaatorid on korteriomanike kaasomandis.
10.Maakohus märkis, et isegi kui nõustuda sellega, et hagejal oli OÜ-ga Roburink kehtiv kindlustusleping, tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna täidetud ei ole VÕS § 115 lg-s 1 ettenähtud kahju hüvitamise nõude eeldused. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud.
10.1.Esmalt leidis maakohus, et kostja ei ole kohustust rikkunud ega vastuta kahju tekkimise eest. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud (näiteks 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p 51; 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12), et korteriühistu võib vastutada KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel, kui tema tegevusetus elamu tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamata jätmise, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmisel, põhjustas kahju. KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi on korteriühistul mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Kaasomanikel on AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Selline kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriühistu olemasolul on selline kohustus üle kantav korteriühistule. Eelnevast tulenevalt on korteriühistu kohustatud kontrollima elamu tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks. Puudub vaidlus, et alates 06.06.2013 haldas kostja kogu elamu keskküttesüsteemi. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja võttis enda hallata kogu elamu küttesüsteemi, siis oli tal kohustus eraldi kontrollida, kas küttesüsteemi osa, mida senini haldas OÜ Roburink, oli nõutavas korras. Menetluse kestel tugines kostja mh sellele, et OÜ-le Roburink poolt mitteeluruumides asuva küttesüsteemi rekonstrueerimine ei olnud läbi viidud projekti kohaselt (terasradiaatorite asemel oli paigaldatud vanad sektsioon radiaatorid). Asjaolu, et OÜ Roburink korraldas mitteeluruumides asuva küttesüsteemi rekonstrueerimise, oli kostjale varasemalt teada. Ringkonnakohus leiab, et kogu elamu küttesüsteemi enda hallata võtmisel pidi kostja üldisest hoolsuskohustusest tulenevalt kontrollima, kas küttesüsteem vastab nõuetele, sh kas rekonstrueerimistööd on läbi viidud projekti kohaselt. Samuti tulenes kogu küttesüsteemi haldamise ülevõtmisest see, et kostja kohustuseks oli tagada kohene juurdepääs tehnosüsteemi ruumidesse, et avarii korral küte/vesi kinni keerata. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks küsinud OÜ Roburink esindajalt võtmeid mitteeluruumidesse, kus asusid ventiilid, kuigi teadis, et nimetatud mitteeluruume kasutati harva. Vastuses hagiavaldusele on kostja kinnitanud, et ta teadis elamu tehnosüsteemi hooldamise kohustusest ning alates korteriühistu moodustamisest on sellega tegelenud. Eeltoodu kinnitab, et kostja on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning tema vastutust ei välista see, et solidaarselt temaga võivad VÕS § 137 lg 1 järgi kahju eest vastutada ka korteriomanikud. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Siinjuures on arusaamatu maakohtu väide, et uputuse põhjust tõendamata ei ole võimalik hinnata, kas kostja rikkus oma kohustusi. Ringkonnakohus rõhutab, et poolte esitatud tõenditest nähtuvalt põhjustas uputuse katkine radiaator ning maakohtu menetluses ei olnud see asjaolu vaidluse all.
KOS § 11 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ei ole kostja tõendanud.
10.2.Maakohus leidis, et hageja ei ole ka kahju tõendanud. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Omandi kahjustamise korral tuleb varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel lähtuda VÕS § 132 lg-st 3. Nimetatud sätte kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja võimaliku väärtuse vähenemist. Kulutuste suuruse tõendamine on üldise tõendamiskoormuse järgi kahjustatud isikul ning kui kahju tekitaja vaidleb kulude suurusele vastu, peab ta oma vastuväiteid tõendama. Hageja on OÜ-le Roburink kahjuhüvitise välja maksnud ning kulude suuruse kindlakstegemisel lähtunud TÜ Inkeri koostatud kalkulatsioonist (I kd, tl 59). Kahjuhüvitise väljamõistmist VÕS § 132 lg 3 järgi ei välista see, et asi on veel korda tegemata. Kostja vastuväite kohaselt ei kajasta TÜ Inkeri kalkulatsioon tegelikku kahju suurust, kuna OÜ Roburink ruumid said kahjustada ka 2013. a märtsis toimunud uputuse tõttu ning hageja esitatud kalkulatsioon sisaldab kulutusi, mis olid vajalikud varasema kahjustuse kordategemiseks. Maakohus nõustus kostjaga, et TÜ Inkeri kalkulatsioon hõlmab oluliselt suuremal määral kulutusi, mis olnuks vajalik kahjude likvideerimiseks 22.08.2013 uputuse tagajärjel. Seejuures on maakohus tuginenud AS Vant arvamusele ning tunnistajate E. Bondarenko ja A. Artjuhsi ütlustele. Kostja esitatud AS Vant arvamusest (I kd, tl 48, koostatud 17.12.2013) kohaselt oli üleujutuse põhjuseks esimese korruse kütteradiaatori lekkimine. Üleujutus oli suur ning selle tulemusel said kahjustada nii esimese korruse kui keldrikorruse ruumide siseviimistlus. Lisaks nähtub arvamusest, et mõned osad seintest olid kahjustatud varasema üleujutuse tõttu, kuid varasema kahjustuse ulatust ei ole võimalik kindlaks teha. Ringkonnakohus märgib, et E. Bondarenko oli kuni 2015. a juunini korteriühistu juhatuse liige ning sellest tulenevalt tuleb tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Maakohus ei ole sellega arvestanud ega hinnanud neid kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohus märgib, et E. Bondarenko ütlused ei ole kooskõlas AS Vant arvamusega, kuigi arvamusest nähtuvalt tellis AS-i Vant arvamust andma E. Bondarenko. Nii nähtub E. Bondarenko ütlustest, et spordiruumidesse (mis asusid esimesel korrusel) vesi ei läinud. Samas kinnitab AS Vant arvamus, et uputuse tõttu said kahjustada nii esimese korruse kui keldrikorruse ruumid. Lisaks nähtub E. Bondarenko ütlustest, et parkett sai kahjustada esimese uputuse ajal. AS Vant arvamus tõendab aga, et vaid mõned osad seintest olid kahjustatud varasemat uputusest. AS Vant arvamusega on vastuolus ka see E. Bondarenko väide, mille kohaselt põhjustas uputuse kellegi poolt lahtitehtud ventiil. Tunnistaja A. Artjuhsi ütlused kinnitavad vaid uputuse toimumist, kuid mitte kahjustuste suurust. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on tõendanud vaid varasema uputuse toimumist, kuid mitte seda, et TÜ Inkeri kalkulatsioonis on kajastatud ka varasema uputuse likvideerimiseks tehtavad kulutused, siis tuleb lähtuda hageja esitatud kalkulatsioonist ja selles märgitud kulutuste suurusest (16 292,44 eurot).
10.3.Ringkonnakohus leiab, et kostja tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna kostja poolt hoolsuskohustuse nõutaval viisil täitmisel oleks olnud võimalik kahju ära hoida.
11.Hageja nõudis kahju hüvitamist summas 16 292,44 eurot (16 483,44-191).
Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kui kostja on vastavad asjaolud esitanud, võib kohus VÕS § 139 lg-t kohaldada omal algatusel. Ringkonnakohus leiab, et tekkinud kahju on osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust (OÜ Roburink) tulenevate asjaoludega ning seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada. Asja materjalidest nähtuvalt toimus kahjujuhtum OÜ-le Roburink kuuluvates mitteeluruumides. Samuti nähtub asja materjalidest, et OÜ Roburink teostas mitteeluruumides küttesüsteemi rekonstrueerimistööd, mis olid osaliselt vastuolus projektiga (I kd, tl 50). Kahjujuhtumi toimumise ajal ei olnud mitteeluruumid OÜ Roburink poolt enam aktiivses kasutuses. OÜ Roburink kui mitteeluruumide omanikul ei ole mitte üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest (KOS § 11), vaid see kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt tehnosüsteemide korrasolekut, et vältida mh lekkeid. Kuna mitteeluruumide küttesüsteem oli OÜ Roburink poolt rekonstrueeritud, siis oli tal kohustus teavitada eelkõige korteriühistut küttesüsteemist lähtuvatest ohtudest ning kontrollida piisava intervalliga küttesüsteemi korrasolekut. Nimetatud kohustuse olulisust suurendab fakt, et mitteeluruumid ei olnud enam aktiivses kasutuses. Esitatud tõenditest järeldub, et asjakohane koostöö mitteeluruumide omanikul ja korteriühistul puudus ning seda kinnitab ka see, et korteriühistul puudus juurdepääs (võtmed) ventiilile, et küttesüsteemis olev vesi kinni keerata. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada 70% võrra ning mõista kostjalt välja kahju 30% ulatuses, s.o 4888 eurot (30% 16 292,44-st). Ringkonnakohus märgib, et selline kahju määr vastab kostja hoolsuskohustus e rikkumise ulatusele.
12.Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tema nõue muutus sissenõutavaks alates 17.09.2014 ning sellest ajast kuni 02.06.2017 seisuga on viivise suuruseks 1065,35 eurot. Alates 03.06.2017 on kostja kohustatud tasuma võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.
13.Ringkonnakohus rahuldas hagi 30% ulatuses ning kooskõlas TsMS § 163 lg 1 teise alternatiiviga jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda. Riigikohus asus 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 seisukohale, et olukorras, kus ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit sel määral, et muuta tuleb ka menetluskulude jaotust, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. Kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning muutis menetluskulude jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.