2-17-5114/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Ajutine pankrotihaldur tegi päringud pankadesse, liisingfirmadele, Maksu- ja Tolliametile, väärtpaberite keskregistrisse ning tutvus ka rahvastikuregistri, ehitisregistri, abieluvararegistri ja liiklusregistri andmetega, kinnistusraamatuga ning pärimisega seotud dokumentidega. Päringute vastuste ja võlgniku poolt esitatud andmete põhjal saab võlgniku varadest teha alljärgneva kokkuvõtte. Kinnisvara, ehitised, rajatised Võlgniku nimele ei ole kinnistusraamatusse kinnistuid kantud. Võlgniku nimel oli kinnistusraamatusse kantud kinnistu Jõhvi linnas, xxx reg.osa nr 103208, elamumaa 100, suurusega 963 m2, mis oli võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Kinnistu on hoonestatud. Nimetatud kinnistu on võlgniku ja tema abikaasa poolt võõrandatud 24.08.2008.a. nende pojale A. R.’le. Ehitisi kui vallasvara võlgniku nimele registreeritud ei ole. Sõidukid, väikelaevad Liiklusregistris ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. Võlgniku abikaasa V. R. nimele on registreeritud mootorratas LIFAN LF400 reg.märk xxx, ehitusaasta 2008, mis oli abikaasade ühisvara. Pärandvara inventuuris on näidatud vara hinnanguliseks maksumuseks 800 eurot. Motoportaalides samasugust mootorratast aktiivses müügis ei ole. Võlgniku abikaasa V. R. andis ajutisele haldurile seletuse varade kohta ning tema ütluste kohaselt on ta üritanud mootorratast müüa 500 euroga, kuid see pole õnnestunud huviliste puudumise tõttu. Hinna määramiseks ekspertiisi läbiviimiseks vahendid puuduvad; arvestades asjaolusid kogumis, hindab ajutine haldur mootorratta väärtuseks 400 eurot. Võlgniku üleelanud abikaasa V. R. on nõus ühisvara arvelt hüvitama rahas pool mootorratta väärtusest summas 200 eurot. Raha Swedbank AS on võlgnikul arvelduskonto EE472200001109030514 jääk 1,96 eurot, mis on broneeritud kaardi kuutasudest summas 2,88 eurot ja konto EE972200221011601251 jääk 42,19 eurot, mis on broneeritud summas 41,76 eurot. AS SEB Pank on konto EE821010010633292016 jääk 0,01eurot. Teistest pankadest saadud andmetel ei ole võlgniku nimele arvelduskontosid avatud. Aktsiad ja väärtpaberid Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole J. R. nimele väärtpaberikontosid avatud ja ta ei ole liitunud kogumispensioniga. Muud varad Muud teadaolevat vara ei ole. Kokku on võlgniku varade väärtus ca 244 eurot. III Võlad, täitemenetlused Võlgnikul on järgmised rahalised kohustused: võlg Maksu- ja Tolliametile (intress) summas 1683,32 eurot; võlg AS-le SEB Pank 0,90 eurot. Võlgniku võlad võlausaldajatele on summas 1684,22 eurot. IV Tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused Esiteks analüüsib ajutine haldur, kas aruande p.2.1. nimetatud kinnistu võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks on alust. Kuigi praktikas kinnistute võõrandamisel lähisugulastele, antud juhul lapsele, võivad ilmneda tagasivõitmise alused, siiski antud juhtumil tagasivõitmise alused ei ilmne. Tehing toimus 2008.a. so rohkem kui viis aastat tagasi ning sel ajal ei olnud võlgnik maksejõuetu. Kuigi alates 2007.a. olid sundtäitmisel suured nõuded J. R. vastu, on need edukalt sisse nõutud ja sundtäitmised on lõpetatud.

Teiseks on ajutine haldur kontrollinud J. R. maksuvõlaga seonduvat. Nimelt, võlgniku Swedbank kontode väljavõtetest nähtub, et aastatel 2015 ja 2016 aastal on praktiliselt kogu J. R. kontole laekunud raha arestitud ja sisse nõutud kohtutäitur Kairi Laiõuna poolt. Laekumisteks oli riiklik pension, millele saab ainult osaliselt sissenõuet pöörata ja sotsiaaltoetused, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sissenõudmise õiguse kontrollimiseks saatis ajutine haldur täiendava järelepärimise Maksu- ja Tolliametile (lisatud) ning saadud vastus kinnitab, et kohtutäituri poolt kinnipeetud summad vähendasid maksuvõlga. Kuna Maksu- ja Tolliamet on sisuliselt ainukene võlausaldaja ( SEB Pank nõue on ainult 0,90 senti), siis kellegi huve ei ole rikutud ning rahasummade tagasivõitmiseks ei ole alust. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. V Maksejõuetuse tekke aeg ja põhjused Alalise maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku surm 2016.a. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. VI Järeldused, ettepanekud Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Pärandvara hulgas ei ole vara, mille arvelt katta esmaseid pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur ei näe käesolevas pankrotiasjas pankrotimenetlusel perspektiivi ka juhul, kui tasutakse kohtudeposiiti kohtu poolt ettenähtud rahasumma. Eeltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1, 13, 29 ja 30, tegi ajutine haldur ettepaneku:  Lõpetada J. R. pärandvara suhtes läbiviidav menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui ei tasuta kohtudeposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu poolt määratud rahasummat (mis ajutise halduri hinnangul võiks olla 1000 eurot).  Välja mõista ajutise halduri tasu lisatud tööaruande kohaselt, ajutise halduri kulud sisalduvad tasus. 11.05.2017 määrusega määras kohus, et J. R. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1 000 eurot hiljemalt 31. maiks 2017, kuna J. R. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1 000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus kinnitada ajutise halduri tasu ja kulud summas 520 eurot, millele lisandub käibemaks 104 eurot, kokku 624 eurot. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 224 eurot (sh käibemaks) mõista välja pankrotivara arvelt ning 400 eurot (sh käibemaks) palus ajutine mõista välja riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu täies ulatuses, so summas 400 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. Ajutise halduri tasu summas 224 eurot (s.h käibemaks) kuulub väljamaksmisele pärandvara pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb ajutise halduri taotlusel kanda OÜ Reet Relviku Õigusbüroo arvelduskontole nr. EE161010502001977002 AS-s SEB Pank. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus et J. R. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.