Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-3254

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

24.01.2007.a. esitas AS Hansapank kohtule hagi M L vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja palub kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõivu 550 krooni) jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja M Li (edaspidi kostja) vahel 14.07.2005.a. Ego järelmaksukaardi kasutamise leping (edaspidi Ego leping; Lisa 1), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 7 000.- Eesti krooni, Ego lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi vastavalt Ego lepingule ja hageja hinnakirjale (Lisa 3) 16% aastas. Kostja kohustus vastavalt Ego lepingule tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks Ego lepingu kohaselt oli kuu 15-es kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks Ego lepingu kohaselt oli 280.Eesti krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 7 286,65 Eesti krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Sellega rikkus kostja Ego lepingu punkti 6.1. ja 6.6. Hageja teavitas kostjat 23.10.2006.a. kirjalikult (Lisa 2) Ego lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul peale eelnimetatud kirjaliku teate kättesaamist. Hageja teavitas kostjat ühtlasi asjaolust, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja Ego lepingu üles ja on sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kostja ei tasunud Ego lepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu ütles hageja Ego lepingu üles 18 .11.2006. a. Ego lepingu lõpetamisel tugines hageja Ego lepingu punktile 12.4. Leppetrahvi ja menetlustasu on hagejal õigus kostjalt nõuda vastavalt Ego lepingu punktidele

2-07-3254 VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Juhul kui ilmnevad TsMS § 407 lg 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VÕS §-dest 8 lg 2, 76 lg 1 ja 2, 94 lg 1, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1 ja 158 lg 1, TsMS §-dest 162 lg 1, 363 lg 1 p 4, 367, 403 lg 1, 404 lg 1 ja 405 lg 1 palub hageja: 1) mõista M Lilt välja AS-i Hansapank kasuks 7 548,93 Eesti krooni; 2) mõista M Llt AS-i Hansapank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (7 286,65 Eesti kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras hagi esitamisest alates (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,029%); 3) kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 550.- Eesti krooni) jätta M L'i kanda; 4) määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus; 5) lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l. 21-23, 24/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 01.02.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 20-23/. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult 02.02.2007.a. /t.l. 24/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-07-3254

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud (sh riigilõivu 550 krooni) jätta kostja kanda ja menetlusökonoomilisel eesmärgil määrata kohtulahendis kindlaks menetluskulude rahaline jaotus. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Kohus leiab ka, et menetlusökonoomikat arvestades, on otstarbekas kindlaks määrata kindlaks käesolevas asjas menetluskulude rahaline jaotus. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 550 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.