Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 318 lg 2 alusel, kuivõrd materjalid on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamatajätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ ja OÜ äriruumi üürilepingu, mille kohaselt kohustus üürnik maksma üürileandjale renti 20 530 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu punktile 2.6 oli üürnik kohustatud lepingujärgselt tasumisele kuuluvate maksetega viivitamise korral maksma üürileandjale viivist 0,25% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Pankrotimenetluse ajal omandas OÜ nõude OÜ . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist . Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 114 169,32 krooni, viivised 25 833,29 krooni, kogusummas 140 002,61 krooni ja viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, 173 lg-st 1 ja 3 tuleb hagimenetluse kulud (sh riigilõiv) jätta täielikult kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 6250 krooni. TsMS §-st 174 tulenevalt on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.