Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 25.03.2006 televiisori Toshiba maksumusega 14 990 krooni X kauplusest aadressiga Kalda 1c Tartu. Kodus selgus, et televiisori pilt on kõver. 11.04.2006 viidi televiisor garantiiremonti. 27.04.2006 tagastati hagejale televiisor ja kahe nädala pärast ilmnes televiisoril jälle tehniline rike. 24.05.2006 viidi televiisor jälle remonti. 15.09.2006 tõi transpordifirma televiisori hagejale tagasi. Televiisori kasti avades selgus, et televiisor oli kasti sees katki. Hageja keeldus televiisorit vastu võtmast ja transpordifirma viis selle ära. Hageja pöördus kostja poole tähitud kirjaga ja suuliselt, et talle hüvitataks tekkinud kahju. Kostja keeldus hüvitise maksmisest. Neil asjaoludel nõuab V.T. hagis OÜ X vastu VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 3; 117 lg 6; 208 lg 1, 4; 217 lg 1; 218 lg 1, 2 alusel tekitatud kahju 14 990 krooni väljamõistmist. Menetluskulud taotleb hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on tal õigus VÕS § 222 lg 1 alusel asendada purunenud teler uuega. Kostja väidab, et tegi kompromissi saavutamiseks ettepaneku maksta hagejale 14 990 krooni, jättes menetluskulud poolte endi kanda, või anda hagejale uus televiisor, mis maksab rohkem, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõlmitud müügilepingu alusel andis kostja (müüja) hagejale (ostjale) üle 25.03.2006 televiisori Toshiba ostuhinnaga 14 990 krooni. Ostuhind on hageja poolt kostjale tasutud. Nimetatud asjaolud on tõendatud ka hageja poolt esitatud müügiarvega ja müügigarantii talongiga (tl 11, 12). VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et televiisorit remonditi garantii korras 11.04.2006, 24.05.2006 ning 15.09.2006 toodi televiisor hagejale tagasi purunenult. Hageja keeldus televiisori vastuvõtmisest. Nimetatud asjaolud on tõendatud hageja poolt esitatud televiisori vigade kirjeldusega ja fotodega (tl 8-10, 13-16). Seega ei ole vaidlust, et hagejale müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele ja et mittevastavuse eest on vastutav kostja kui asja müüja. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on õigus asendada lepingutingimustele mittevastav asi lepingutingimustele vastava asjaga või tuleb tal tasuda hagejale nõutav kahjuhüvitis. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldaja poolt kasutatavad õiguskaitsevahendid sätestatud VÕS §-s 101 lg 1 ning lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada neid õiguskaitsevahendeid eraldi või koos. Õiguskaitsevahendite valik ja selle kasutamine on privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt võlausaldaja otsustada. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. VÕS § 115 lg 1, 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda tekitatud kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel ning kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava mõistliku tähtaja möödumist. Seega on täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude eelduseks üldjuhul täiendava mõistliku tähtaja

andmine kohaseks täitmiseks. Sellega saab võlgnik veel võimaluse soorituse puudused kõrvaldada. Ka VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kohus leiab, et vaidlusalusel juhul on kostjale antud VÕS § 114 lg-s 1 sätestatud täiendav mõistlik tähtaeg kohustuse kohaseks täitmiseks, s.o asja parandamiseks, kuid see on möödunud tulutult ning selle tähtaja jooksul ei ole ka müüja asendanud tema poolt viidatud VÕS § 222 lg 1 alusel asja lepingutingimustele vastava asjaga. Televiisor osteti 25.03.2006 ja seda on kostja poolt parandatud kahel korral ning septembrikuus tagastatud purunenult. Hageja on olnud ilma televiisorita alates 11.04.2006 ja talunud tarbijana üle poole aasta põhjendamatuid ebamugavusi seoses televiisori pideva remondiga. Hageja väitel on ta oluliste ebamugavusteta ostnud televiisori novembris 2006 mujalt, mistõttu on ta kaotanud üldse huvi lepingu täitmise vastu. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja on õigustatud kahjuhüvitise nõude esitamiseks. Kostja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt täitmiseks antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul ega selle tähtaja jooksul asendanud asja lepingutingimustele vastava asjaga, mistõttu on hagejale seoses lepingutingimustele mittevastava televiisori müügiga tekitatud kahju ostuhinna 14 990 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.