Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 27-30), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

AS Eesti Post teatest (tl 19) nähtuvalt on kostja keeldunud 31.jaanuaril 2007 hagiavalduse koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustuse kohta vastuvõtmisest. TsMS § 325 kohaselt, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Kohus leiab, et kuna kostja on keeldunud ilma seadusliku aluseta menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning arvestades TsMS § 325 sätestatut, loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 325 sätestatud korras 31.jaanuaril 2007. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine üürilepingu objektiks olnud eluruumide vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja asuva elamumaa omanik. Nimetatud kinnistul asub ka elamu. 15.augustil 2003 sõlmis hageja kostjaga eluruumi üürilepingu, mille järgi üürnikul oli õigus kasutada hagejale kuuluvas elamus Võru linnas Veski 4 kokku 20, 9 m 2 suuruseid eluruume. Eluruumi üürileping oli sõlmitud määramata tähtajaks. Üürnik oli kohustatud hagejale maksma hageja eluruumide kasutamise eest iga kuu 350 krooni. Kostja lisaks sellele, et alkoholi tarvitamise tõttu häiris hageja kodurahu ja lõi tema poolt kasutavates eluruumides väljakannatamatult antisanitaarsed tingimused ega austanud hageja privaatsust, on jätnud täitmata endale üürilepinguga võetud kohustused. Kostja võlgnevus üüri osas 15.jaanuari 2007 seisuga on 13 650 krooni, kusjuures ta on kasutanud üüritud eluruumide kütmiseks hageja puid ega ole tasunud ka tarbitud elektrienergia eest. Korduvatele nõudmistele vaatamata ei ole kostja võlgnevust likvideerinud ega ka elamispinda vabastanud. Hageja saatis 11.detsembril 2006 kostjale väljastusteatega tähitud kirja, milles hageja VÕS § 316 lg 1 p 2 alusel ütles kostjale kui üürnikule, kelle võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa, poolte vahel 15.augustil 2003 sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles ning palus tal hiljemalt kuu aja jooksul vabastada hagejale kuuluvad eluruumid. Kostja on keeldunud nimetatud kirja vastuvõtmisest. Kostja ei ole vaidlustanud ka üürilepingu erakorralist ülesütlemist. Ta on hagejale teatanud, et vaatamata sellele, et poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping on lõppenud, ei kavatse ta hagejale võlgnetavat üüri maksta ega ka välja kolida. Neil asjaoludel esitas A. P. hagi M. K. vastu kohustada kostjat hagejale üle 2 (3)

andma ja vabastama hagejale kuuluvas elamus V. V. asuvad, poolte vahel 15.augustil 2003 sõlmitud eluruumi üürilepingu objektiks olnud eluruumid. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-le 334 lg 1 mille kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning tuleb kohustada kostjat hagejale üle andma ja vabastama hagejale kuuluvas elamus Võrus Veski 4 asuvad, poolte vahel 15.augustil 2003 sõlmitud eluruumi üürilepingu objektiks olnud eluruumid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.