Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse A. F. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Kuna A. F. ́i pärandavara väärtus ei kata kohustusi, siis palub pärija kuulutada välja A. F. ́i pärandvara pankrot. Viru Maakohtu 26.04.2017 kohtumäärusega pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus.

võeti

avaldus

menetlusse

ja

ajutiseks

25.05.2017 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Esitatud aruande kohaselt: I Võlgniku üldandmed: A. F., isikukood xxx, surnud xxx.a. Pärimismenetluses on pankrotiavalduse kohaselt notar Tiit Juse poolt 11.04.2017 väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on A. F. pärijaks Kohtla-Järve linn (lisa 2 – pärimistunnistus). Rahvastikuregistri andmetel oli A. F. perekonnaseisult lahutatud. Abielu M. F.a’ga (i.k. xxx) oli sõlmitud perioodil 19.09.1986 – 21.03.2002. Pärandajal oli üks järeltulija – A. F. (i.k. xxx) (lisa 1 – väljavõte rahvastikuregistrist). II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Natalja Malahhova teostanud A. F. pärandvara inventuuri (lisa 3 - pärandvara inventuur).

abikaasade ühisvara jagamise leping). Lepingu kohaselt oli nende abielu ajal soetatud ühisvaraks korteriomand xxx, mis jäi endise abikaasa M. F.a lahusvaraks. Korteriomandi hinnaks olid pooled määranud 2000 €. Kohtutäitur on inventuuris hinnanud pärandajale kuulunud korteriomandi väärtuseks 300 €. Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandvaras käesoleval ajal puudub kinnisvara.

Ajutine haldur võttis ühendus korteriühistuga, kes on lubanud täpsustada haldurkulude võlgnevuse pärandaja surma hetkel ja käesoleva aja seisuga. Ajutine haldur täpsustab need asjaolud kohtuistungil. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 25.05.2017 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 1064,94 eurot. Arvamus maksejõuetuse kohta Analüüsides pärandaja osas läbiviidud täitemenetlusi, siis on kõik need lõpetatud. Juhul kui lõpetamised on toimunud seoses isiku surmaga, siis ei saa välistada, et tegelikult on täitmata kohustusi rohkem kui käesolevaks ajaks on suudetud kindlaks teha. Kuna aga inventuuri tegemisel viiakse läbi üleskutsemenetlus, siis nõude olemasolul oleks kõik võlausaldajad pidanud siiski oma nõudest teatama vaatamata asjaolule, et täitemenetlus on lõpetatud. Siiski käesoleval ajal tuleks asuda seisukohal, et rohkem täitmata kohustusi pärandaja vastu ei ole. Ajutine haldur konsulteerid vara maksumuse osas nii kinnisvaramaakleri kui ka korteriühistu esindajaga. Nii viimase kui ka maakleri kinnitusel on võimalik pärandajale kuuluv korteriomand võõrandada kõrgema hinnaga kui 300 €. Selle võimalik prognoositav väärtus võib olla 1000 – 1200 €. Korteriühistu kinnitusel on tegemist rahuldavas seisukorras majaga, kellel puuduvad võlgnevused. Kõik teenused (vesi, gaas, küte) on olemas. Korteri seisukorra kohta selgitas korteriühistu esindaja, et korter vajab küll remonti, kuid on enam-vähem rahuldavas seisukorras. Samuti on korter tema hinnangul hea planeeringuga, kus toa on eraldatud. Kui eeldada, et korteriomandi väärtus on üle 1000 €, siis esitatud andmetele tuginedes puudub asjas pankrotiseis, sest teadaolevad pärandaja võlad ei pruugi ületada vara väärtust. Samuti on olemas pärandvaras rahalised vahendid pangakontol. Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Lähtudes eeltoodust, tuleks avaldajal esitada vähemalt kohtuistungil täiendavaid selgitusi selle kohta, et pärandvara suhtes on tõepoolest tekkinud maksejõuetus. Samas ei saa ka ajutine haldur kindlalt väita, kas korteriomand on võimalik eelnevalt prognoositud hinnaga võõrandada. Samuti võtab võõrandamisprotsess aega ning selle aja jooksul tuleb pankroti väljakuulutamisel tasuda jooksvaid halduskulusid. Samuti tuleb arvestada pankrotimenetluse läbiviimise kuludega, mistõttu eelduslikult pankrotimenetluses pole tagatud võlausaldajate nõuete rahuldamine täielikult. Ajutine haldur on analüüsinud ka endiste abikaasade vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu võimalikku tagasivõitmist. Ajutise halduri hinnangul on antud tehingu tagajärjel saanud üks abikaasa vara, mille tõttu pärandaja majanduslik seis on tegelikult halvenenud. Jagatud vara näol oli tegemist 3-toalise korteriomandiga Kohtla-Järve kesklinnas. Peale vara jagamist on pärandaja omandanud korteriomandi, mille väärtus on tegelikult kuni 50% väiksem. Analüüsinud asjaolusid tagasivõitmise seisukohalt, on ajutise halduri arvates oluline, kas tehingu sõlmimise ajal oli võlgnik (pärandaja) maksejõuetu või muutus maksejõuetuks selle tehingu tõttu. Olemasolevad nõuded, mis on esitatud pärandaja vastu on muutunud sissenõutavaks pärast pärandaja ja tema endise abikaasa vahel vara jagamise lepingu sõlmimist. Seega, ei saa kindlalt väita, et pärandaja oli tehingu tegemise ajal maksejõuetu, samuti ei saa kindlalt väita, et pärandaja muutus maksejõuetuks tehingu tõttu. Tehingust kuni isiku surmani

kolme aasta jooksul on võlgniku suhtes lõpetatud vähemalt 3 täitemenetlust, kus nõuete summad kokku olid 1 225,03 €. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et varaga jagamise vaidlustamine kohtus on hagejale (pankrotihaldur) väga raskesti tõendatav ning pigem ei pruugi kohtuvaidlus lõppeda hageja jaoks positiivselt. Lähtudes eeltoodust, leiab ajutine haldur, et kohtuistungil tuleks avaldajal oma avaldust veel põhjendada ning maksejõuetust tõendada.

KOHTUISTUNG

29.05.2017 toimunud kohtuistungil ajutine haldur selgitas, et KÜ võlgnevus aprilli lõpuga on 645,45 eurot. KÜ-ga vesteldes sai teada, et korteriomand asub Kohtla-Järvel heas asukohas, maakler hindas korteri 1200 euro peale. Nõuded kokku on praegu 1065 eurot. Avaldaja esindaja arvas, et neil õnnestub korter maha müüa 800 euro eest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata PankrS § 27 lg 5 kohaselt. Vastavalt PankrS § 27 lg 5, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Kohus, tutvudes kohtule esitatud materjalidega, tuvastas, et võlgniku pärandvaral puudub pankrotiseis, kuna võlgniku kontodel on 457,40 eurot ja korteri prognoositav müügihind jääb hinnavahemikku 1000 -1500 eurot, seega leiab kohus, et võlgniku varad ületavad võlgniku kohustused. Nõudeid on kokku 1065 eurot. Antud asjaoludest tulenevalt puudub alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Pankroti väljakuulutamine halvendaks võlausaldajate olukorda, kuna kohustustele lisanduksid veel ka pankrotimenetluse kulud. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus avalduse rahuldamata ja lõpetab pankrotimenetluse. PankrS § 157 p 1 kohaselt, pankrotimenetlus lõpeb pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palus, lähtudes PankrS § 23 lg 1 mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud Tiia Kalaus kasuks summas 456,20 eurot (sh maksud). Seose pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega jätab kohus kõik pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu ja kulud, avaldaja kanda.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 27 lg 5, § 157 p 1 jätab kohus avalduse rahuldamata ja lõpetab pankrotimenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.