Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank ja OÜ X (kostja1) 12. oktoobril 2005 laenulepingu nr 05-222761-JI, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni. Leping kohustas kostja1 tasuma hagejale igakuiselt intressi 14 % aastas ning omama oma kontol tähtaegselt intressi tasumiseks piisavat summat, samuti tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgsed maksed. Kostja1 kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval, kusjuures tagastamise lõpptähtpäevaks määrati 10.10.2010. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on tagatud M.U. (kostja2) ja M.K. (kostja3) käendustega. Hageja sõlmis käendajatega 12.10.2005 käenduslepingud nr 05-222761-KÄ1 ja 05-222761-KÄ2. Mõlemate lepingute kohaselt vastutavad käendajad hageja ja kostja1 vahelisest lepingust ja selle lisadest tulenevate kostja1 kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga, mõlemad 57 000 krooni ulatuses. Hageja saatis kostja1-le 14.08.2006 laenuvõlgnevuse tasumise kirja, kus hoiatas, et kui kostja1 ei tasu oma võlgnevust tähtaegselt, on hageja sunnitud lepingu üles ütlema; samal päeval saatis ta käendajatele käendusnõuded, kus teavitas kostja1 võlgnetavast rahalisest kohustusest hageja ees. 18.09.2006 saatis hageja käendajatele võlgnevuse teatised, kus teavitas käendajaid uuesti kostja1 võlgnevusest ja palus neil täita käenduslepinguga võetud kohustus hiljemalt 13.10.2006. Keegi kostjatest hageja nõuet tähtaegselt ei täitnud, seega lõpetas hageja kostja1-ga 19.09.2006 lepingu. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja1 võlgnevus hageja ees kokku 48 351,07 krooni, millest 45 503,92 krooni on põhiosa, 1 995,22 krooni intress ning 851,93 krooni viivis. Hageja palub välja mõista OÜ-lt X , MU. ja M.K. solidaarselt AS Hansapank kasuks võlgnevus summas 48 351,07 krooni ning viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % päevas alates 17.10.2006. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on nõus lahendama asja kompromissiga. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjaid vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Nimetatud määrus, kirjaliku vastuse nõue ja hagimaterjalid on M.U. ’le ja M.K. ’le isiklikult kätte toimetatud 20. detsembril 2006. Samal kuupäeval on saadetis allkirja vastu kätte toimetatud OÜ X juhatuse liige M.U. ’le – seega loeb kohus selle TsMS § 318 lg 2 alusel OÜ-le X kätte toimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. § 407 lg 5 p 2 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjaid nende tagajärgede eest hoiatatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus tagaseljaotsusega hagi ja mõistab OÜ-lt X , M.U. ’lt ja M.K. ’lt solidaarselt AS Hansapank kasuks välja 48 351,07 krooni ning viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % päevas alates 17.10.2006.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannavad antud asjas menetluskulud kostjad solidaarselt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.