WELL ACE TRADING LIMITED hagi Ideal Holding OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
211 768,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: WELL ACE TRADING LIMITED (Hong Kongi registrikood 0828983, asukoht Flat 2E/F TWR 2 SKY TWR 38, Sung Wong Toi Road, Kowloon, Hong Kong); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Toomas Laanemaa (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: Ideal Holding OÜ (registrikood 11717296, asukoht Roheline Aas 4, 10150 Tallinn), juhatuse liige Xxxx (isikukood 46302260263); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
04.05.2015, 14.09.2015 ja 07.12.2015 kohtuistungil, osalesid hageja esindaja advokaat Toomas Laanemaa, kostja Ideal Holding OÜ seaduslik esindaja Xxxx ja lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir.
RESOLUTSIOON
Rahuldada kostja 09.12.2015 taotlus Harju Maakohtu 07.12.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks ning parandada protokolli järgmiselt:
1.1.asendada Xxxxülekuulamise protokollis (IV kd lk 84 pöördel) kostja esindaja küsimuses WA ehk Well Ace Trading Limited õige äriühingu nimega B.A. ehk Bellaire Venture S.A-ga.
1.2.Tunnistaja Xxxx vastuses kostja esindaja küsimusele (samas asukohas järgmine rida) asendada lause [„Ei ta et B.A-l oleks raamatupidamist.“] õige lausega: „Ei tea, et B.A-l oleks raamatupidamist.“
Võtta asja materjalide juurde hageja 31.12.2015 ning kostja 29.01.2016 esitatud täiendavad tõendid. Hagi rahuldada. Mõista kostjalt Ideal Holding OÜ-lt (registrikood 11717296) hageja WELL ACE TRADING LIMITED kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlg 171 000 eurot. Mõista kostjalt Ideal Holding OÜ-lt (registrikood 11717296) hageja WELL ACE TRADING LIMITED kasuks välja laenu õigeaegselt tagastamata jätmise eest viivis alates 01.01.2013-01.12.2014 summas 26 831,61 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2014 põhivõlasummast 171 000 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada Harju Maakohtu 13.01.2015 määrus ja selle alusel seatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus:
8.1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
8.2.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.WELL ACE TRADING LIMITED (hageja) esitas 17.11.2014 Harju Maakohtule hagi Ideal Holding OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 171 000 euro ja viivitusintressi väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 19.11.2014 määrusega võeti hagi menetlusse (I kd, lk 49-50).
3.02.12.2014 palus kohus kostja esindajal esitada esindusõigust tõendav dokument (I kd, lk 52). 04.12.2014 edastas kostja esindaja kohtule venekeelse kliendilepingu muutmise kokkuleppe (I kd, lk 53). Kohus kohustas kostjat esitama eestikeelne
volitusi tõendav dokument (I kd, lk 55). Kostja kinnitas nõude kättesaamist 04.12.2014 (I kd, lk 56), kuid jättis selle täitmata. Kostja esindaja esitas esindusõigust tõendavad dokumendid pärast kohtu 10.02.2015 teadet (III kd, lk 112-120).
4.Kostja esitas 18.12.2014 Harju Maakohtule taotluse hageja esindusõiguse kontrollimiseks, tagatise andmiseks menetluskulude katteks ja hagile vastamise tähtaja pikendamiseks (I kd, lk 60-66). Hageja esitas arvamuse kostja taotlustele 23.12.2014 (I kd, lk 68-72). Ühtlasi esitas hageja esindaja volikirja oma esindusõiguse tõendamiseks (I kd, lk 74).
5.Hageja esitas 08.01.2015 taotluse hagi tagamiseks (I kd, lk 92-97). Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega jäeti hagi tagamise taotluse rahuldamata (I kd, lk 176).
9.Esimene kohtuistung toimus 04.05.2015, osalesid hageja esindaja advokaat Toomas Laanemaa, kostja juhatuse liige Xxxx ja kostja esindaja advokaat Margus Kiir (III kd, lk 129 jj).
10.Kostja esitas täiendavad seisukohad 26.05.2015 (III kd, lk 134-140) ja hageja esitas täiendavad seisukohad 15.06.2015 (III kd, lk 146-151).
12.Kostja esitas 07.09.2015 täiendavad seisukohad (IV kd, lk 10-15). Samaga esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele XXXX ehk poole seadusliku esindaja vande all seletuse võtmise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kohus rahuldas vastuväite 14.09.2015 kohtuistungil (IV kd, lk 43)
13.Teine kohtuistung toimus 14.09.2015, osalesid hageja esindaja advokaat Toomas Laanemaa, kostja juhatuse liige XXXX ja lepnguline esindaja advokaat Margus Kiir (IV kd, lk 43-45).
14.Kolmas kohtuistung toimus 07.12.2015 (IV kd, lk 76-85), osalesid hageja esindaja advokaat Toomas Laanemaa, kostja juhatuse liige XXXXja lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir. Pooled esitasid kohtuistungil oma menetluskulude nimekirjad (IV kd, lk 68-85).
15.Kostja esitas 15.12.2015 täiendava menetluskulude nimekirja (IV kd, lk 93-96) ja oma lõppseisukohad 18.12.2015 (IV kd, lk 98-105). Hageja esitas kohtukõne teesid 18.12.2015 (IV kd, lk 106-111).
16.Hageja esitas 31.12.2015 taotluse tsiviilasja sisulise arutamise uuendamiseks (IV kd, lk 112-114). Kostja esitas 11.01.2016 selle kohta oma seisukoha ja täiendava menetluskulude nimekirja (IV kd, lk 127-130).
18.Kostja esitas 29.01.2016 täiendavad tõendid ja täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja esitas vastuväited 20.05.2016.
19.27.02.2017 esitas kostja menetluskulude kokkuvõtva nimekirja. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
20.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: -
põhivõlg 171 000 eurot,
-
viivitusintress perioodi 01.01.2013 kuni 17.11.2014 summas 26 831,61 eurot ning
-
edasiulatuvalt viivisintress, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 171 000 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
21.Hageja toob hagi alusena välja järgmised asjaolud:
-
Hageja ja kostja (juhatuse liige Xxxx) leppisid 2009. aasta novembri alguses suuliselt kokku, et hageja annab kostjale kinnisvarainvesteeringuks laenu 198 000 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2012 (Laenuleping 1).
-
Laenlepingu 1 täitmiseks maksis hageja laenu kostjale välja kahes osas:
a) 22.11.2009 kandis hageja enda arveldusarvelt kostja arveldusarvele üle 99 000 eurot ning b) 10.01.2010 99 000 eurot. -
Kostja soovis 2010. aasta suvel kinnisvara investeeringuteks saada hagejalt täiendavalt laenu. Hageja ja kostja (Xxxxisikus), leppisid 2010. aasta juunis suuliselt kokku, et hageja annab kostjale täiendavat laenu summas 228 000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2012 (Laenuleping 2).
-
Laenulepingu 2 täitmiseks kandis Command Trade Agency Inc (akronüüm CTA) hageja korraldusel kostja arveldusarvele 22.06.2010 üle 100 000 eurot ning 18.11.2010 veel 128 000 eurot. Seda kinnitab ka CTA Eesti filiaali poolt 15.12.2010 väljastatud kinnitus.
-
Kostja on antud summast tagastanud 09.09.2010 45 000 eurot.
22.Eeltoodust nähtub, et:
-
Laenulepingu 1 alusel andis hageja kostjale laenu kokku 198 000 eurot ning Laenulepingu 2 alusel 228 000 eurot, millest on tagastatud 45 000 eurot. Seega kokku moodustas 2010. aasta lõpuks laenulepingute alusel hageja nõue kostja vastu 381 000 eurot. See nähtub ka kostja majandusaasta aruannetest.
-
Hagi esitamise aja seisuga on hageja nõue Laenulepingu 1 alusel põhisumma osas 171 000 eurot, sest kostja on hagejale 18.07.2012 tagastanud 130 000 eurot ning 21.10.2013 loovutas hageja oma nõudest kostja vastu 80 000 eurot Real Investment OÜ-le.
23.Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt laenu tagastamist, mille tähtaeg saabus juba 31.12.2012. Viimane nõue saadeti 16.04.2014, milles nõuti võlgnevuse tasumist hiljemalt 17.04.2014. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
24.Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras laenu tagastamisega viivitamise eest viivist alates 01.01.2013 (kuna laenu tagastamise tähtaeg möödus 31.12.2012). Viivise arvestus on esitatud hagiavalduse tekstis perioodi kohta 01.01.2013-01.12.2014, viivis kokku selle perioodi eest on 26 831,61 eurot.
25.Samuti taotleb hageja TsMS § 387 alusel välja mõista viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täimiseni VÕS § 113 sätestatud määras.
26.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on 5 620 eurot (riigilõiv 2 150 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3 500 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. (Tsiviilasja materjalide alusel on kohus tuvastanud kulud: riigilõiv hagi tagamise eest 50 eur, I kd lk 174; tagatis 1 500 eur, II kd lk 69; riigilõiv teise hagi tagamise eest 50 eur, II kd lk 70; hagi tagamise tagatis 7 500 eur makstud 08.01.2015, II kd lk 71). Kostja vastuväited hagile
27.Kostja leiab oma 18.12.2014 ja 26.01.2015 vastustes hagile, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: -
menetlus on algatatud kostja seadusliku esindaja endise abikaasa poolt ning kohtumenetlust finantseerib endine abikaasa või temaga seotud äriühing. Ajast, mil kostja juhatuse liikmeks oli Xxxx, (edaspidi XXXX), pärinevad viimase allkirjaga üllatavad dokumendid või suulised kokkulepped. Kokkulepetest tulenevad arusaamatud kohustused Xxxx(edaspidi XXXX) ja kostjale. Ka hageja esitatud majandusaasta aruanne on XXXX koostatud ja XXXXkui osaniku ja teise juhatuse liikme poolt allkirjastamata.
-
Hagejal ei ole kostjaga laenusuhteid – kostja ei eita ülekannete olemasolu, kuid tegemist on hageja poolt käsundi täitmisega, mille eest hageja sai komisjonitasu. Nimelt enne abiellumist 10.06.2000, oli XXXXolnud varasemalt kahel korral abielus. Nende abielude lahutamisel sai XXXXolulise hüvitise, millest 737 590 eurot kanti XXXXpalvel XXXX arvele. 737 590 eurot on XXXXlahusvara. Abielu ajal korraldas abikaasade ühis- ja lahuvarasse puutuvaid rahaasju XXXX.
-
XXXX korraldas ühingu Bellaire Venture S.A (edaspidi B.A) asutamise. B.A omas kontot Šveitsi pangas (Lloyds TSB Bank pls). Abikaasade olulised varalised vahendid olid hoiustatud sellel kontol, hoiust kasutati investeeringuteks, eelkõige kinnisvara ostuks.
-
B.A nimel olev konto on jagatud alakontodeks, 50% kontojäägist kuulub XXXX-le ja ülejäänud XXXX-le. B.A aktsionäriks on Larmoran Participations Inc (LP).
-
Šveitsi kontol asuvat raha kasutati järgmiselt: XXXX soovil kanti raha 3.isikule, kes tasu eest kandis raha edasi investeeringut tegevale äriühingule. Nendeks 3.isikuteks olid kas hageja või CTA. Šveitsi kontolt ülekande tegemiseks oli vaja mõlema abikaasa nõusolekut. XXXXkinnitab, et on ülekanneteks nõusoleku andnud. XXXXja XXXX kooselu lõppes 11.08.2011.
-
2010 alguses soovis kostja omandada kinnisvara Tallinnas( Xxxx). Selleks tegid 19.11.2009 abikaasad ülekande Šveitsi pangast hagejale summas 100 000 eurot. Hageja omakorda pidas kinni kokku lepitud tasu 1% (so 1000 eurot) ja kandis need samad vahendid edasi kostjale. Summa 99 000 eurot laekuski kostjale samal päeval. Samal põhimõttel tegid abikaasad 06.01.2010 ülekande Šveitsi pangast hagejale summas 100 000 eurot. Pärast tasu 1000 eurot mahaarvamist, kanti samad vahendid edasi kostjale. Summa 99 000 eurot laekuski kostjale 11.01.2010. Seega on hageja täitnud
käsundi ja saanud selle eest tasu. Hageja ei ole laenuandjaks ning tal puudub kostja vastu nõue. -
Seoses Laenulepinguga 2 toob kostja esile järgmist: 2010. aasta suvel soovis kostja omandada kinnisvara Tallinnas (Luise tn 40). Selleks tegid 16.06.2010 abikaasad ülekande Šveitsi pangast CTA-le summas 100 000 eurot. CTA omakorda kandis need samad vahendid edasi kostjale. Summa 100 000 eurot laekuski kostjale 22.06.2010. Samal eesmärgil tegid abikaasad 05.11.2010 abikaasad ülekande Šveitsi pangast CTAle summas 160 000 eurot. CTA kandis need samad vahendid, kuid summas 128 000 eurot, edasi kostjale. Summa 128 000 eurot laekuski kostjale 18.11.2010. Tulenevalt eeltoodust on hageja täitnud käsundi ja saanud selle eest tasu. Hageja ei ole laenuandjaks ning tal puudub kostja vastu nõue.
28.Lisaks leiab kostja, et hageja nõue on aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Viimane ülekanne on tehtud 18.11.2010 (st kõige hilisem teada saamine). Seega nõue aegus 19.11.2013.
29.Kostja ei tunnista ka viivisenõuet.
30.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on 5 178 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimene lause näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Osundatu alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused:
32.1.09.12.2015 esitas kostja taotluse Harju Maakohtu 07.12.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja palub asendada XXXX ülekuulamise protokollis (IV kd lk 84 pöördel) kostja esindaja küsimuses WA ehk Well Ace Trading Limited õige äriühingu nimega B.A. Tunnistaja vastuses sellele küsimusele tuleb lause [„Ei ta et B.A-l oleks raamatupidamist.“] asendada õige lausega: „Ei tea, et B.A-l oleks raamatupidamist.“ Samuti palub kostja protokolli lisada ka kostja esindaja küsimus, millele tunnistaja vastas, s.o „kas B.A pidas raamatupidamist?“ Hageja teatas oma 10.12.2015 kirjas kohtule (IV kd, lk 97), et ei vaidle vastu kostja taotlusele protokolli parandamiseks. Kuna hageja ei vaidle protokolli parandamisele vastu ning parandustaotlus puudutab ühel juhul trükiviga (sõna „tea“ asemel on trükivea tõttu saanud protokolli „ta“) ning teisel juhul eksitust ärinime osas, siis leiab kohus, et TsMS § 53 lg 4 alusel tuleb kostja taotlus rahuldada. Küll aga puudub kohtu arvates vajadus kostja esindaja küsimusega protokolli täiendamiseks, sest tunnistaja vastas täislausega ja seega sisaldub küsimus vastuses.
32.2.29.01.2016 esitas kostja taotluse täiendavate tõendite tsiviilasja materjalide juurde lisamiseks. Poolte võrdsuse printsiibist lähtudes - hageja 31.12.2015 taotluse alusel uuendas kohus 14.01.2016 määrusega menetlusse ja lubas hagejal esitada täiendavaid tõendeid ning andis
kostjale võimalusel omapoolsete tõendite esitamiseks – ning seega võtab kohus vastu ka kostja tõendid ning annab neile, nagu ka hageja tõenditele, hinnangu käesolevas otsuses.
32.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, tsiviilasjas esitatud poolte seisukohad, kuulanud ära kostja juhatuse liikme seletuse ja tunnistaja XXXX ütlused kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
33.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 märgib kohus, et tühistab hagi tagamise abinõu. Abinõu kehtib kuni käesoleva otsuse jõustumiseni.
34.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid.
35.Poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt seisneb vaidluse olemus järgmises: Kostja endised juhatuse liikmed XXXXja XXXX on endised abikaasad, kes on abielu jooksul teinud mitmeid ebaselge sisuga tehinguid kasutades selleks varikontodel olevat raha ja erinevaid mitte-eesti residentsusega isikuid. Ka tehingute aluseks oleva raha algne päritolu on ebaselge, kuna XXXXväitel pärineb see Venemaa hoiukontolt. Abikaasade suhted halvenesid 2011 aastal, mis päädis abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega. Endiste abikaasade vaidlustest on tekkinud ka käesolev vaidlus, milles hageja põhiväide on, et ta on andnud kostjale tähtajaliselt laenu, mis on osaliselt tagastamata ja kostja põhiväide on, et ta on küll laenu saanud, aga hageja ei ole võlausaldaja – laenuks saadud raha kuulub tegelikkuses XXXX-le.
36.Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
18.11.2009-08.04.2015 olid XXXXja XXXX mõlemad kostja juhatuse liikmed. Kuni Harju Maakohtu 11.10.2011 määruseni tsiviilasjas nr 2-11-47645 (XXXX hagis kostja vastu osaniku otsuse tühisuse tuvastamiseks, hagi tagamine) (II kd, lk 13jj), võis iga juhatuse liige kostjat iseseisvalt esindada.
-
XXXX ja XXXX on endised abikaasad. Poolte abielulised suhted lõppesid 2011aastal ning ühisvara jagati 01.04.2015 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-8586 (II kd lk 16 jj). Osundatud kohtuotsuse alusel jäi XXXX omandisse kostja 100% osa väärtusega 142 933,14 eurot. Tsiviilasjas nr 2-128586 väitis XXXX, et kostja osa väärtus on 0 eurot, kuna nõuded äriühingu vastu on suuremad, kui vara. XXXX kinnitas, et kostja on hagejale võlgu 381 000 eurot (viidatud otsuse p 30). Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses kostja osa väärtuse arvutamisel võtnud aluseks kostja raamatupidamisandmed, kostja vara ja kohustused (mh kohustus hageja ees). Kostja võlg hageja ees summas 381 000 eurot on väärtuse määramisel arvesse võetud ehk osa väärtusest maha arvestatud (viidatud otsuse p 82 ja 83).
-
Kostja ei vaidle vastu sellele, et tal on võlakohustus summas 381 000 eurot kinnitades seda nii 04.05.2015 toimunud kohtuistungil (III kd, lk 129 jj), kui ka 14.09.2015 toimunud kohtuistungil (IV kd, lk 43-45). Kostja väide on, et võlga ei tule tasuda hagejale.
-
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võlgnevus hageja ees oli kajastatud kostja 2010-2013 majandusaasta aruannetes (2013 majandusaasta aruanne: I kd, lk 27-43; 2012 majandusaasta aruanne: I kd, lk 76-71; 2010-2012 majandusaasta aruanded: III kd, lk 6-59). Vt ka 04.05.2015 kohtuistungi protokoll ja kostja kinnitus, et ei vaidle vastu
sellele, et hagejalt laenu saamine oli kajastatud kostja majandusaasta aruannetes (III kd, lk 129 jj). -
Pooled ei vaidle, et perioodil 2009-2010 toimusid järgmised rahaülekanded:
a) Bank of China Toweri filiaali ärikliendi internetipanga teenuste maksekorralduse järgi kandis hageja 20.11.2009 kostjale 99 000 eurot (I kd, lk 15-17). b) Bank of China Toweri filiaali ärikliendi internetipanga teenuste maksekorralduse järgi kandis hageja 11.01.2010 kostjale 99 000 eurot (I kd, lk 18-20). a ja b kohta vt ka Bank of China (Hong Kong) hageja konto väljavõte (IV kd, lk 8). c) Šveitsi panga 19.11.2009 maksekorralduse järgi kandis B.A hagejale 100 000 eurot (II kd, lk 199). d) Šveitsi panga 23.07.2009 maksekorralduse järgi kandis B.A hagejale 30 000 euro (II kd, lk 209). e) Šveitsi panga 12.11.2009 maksekorralduse järgi kandis B.A hagejale 28 404 USD (II kd, lk 210). f) Šveitsi panga 05.10.2009 maksekorralduse järgi kandis B.A hagejale 95 414,49 USD (II kd, lk 211). g) Swedbank rahvusvahelise maksekorralduse järgi kandis kostja 18.07.2012 B.A-le 130 000 eurot (III, lk 142-143), originaal (III kd, lk 214 juures). h) CTA konto väljavõte 16.06.2010-22.06.2010 ja 05.11-18.11.2010 (IV kd, lk 3jj) – kinnitab, et CTA kandis kostjale 18.11.2010 128 000 eurot ning 21.06.2010 kandis B.A CTA-le 100 000 eurot ja CTA kandis 22.06.2010 kostjale samuti 100 000 eurot. i) Šveitsi panga 06.01.2010 maksekorralduse järgi kandis B.A hagejale 100 000 euro (IV kd, lk 19). j) Šveitsi panga 17.06.2010 maksekorralduse järgi kandis B.A CTA-le 100 000 eurot (IV kd, lk 22). k) Šveitsi panga 15.11.2010 maksekorralduse järgi kandis B.A-le 30 000 eurot Aramis Finance AB-le (IV kd, lk 211). -
Kostja ei ole vastu vaielnud, et saadud laenust on tagastatud 45 000 eurot ja 18.07.2012 veel 130 000 eurot ning 21.10.2013 loovutas hageja oma nõudest kostja vastu 80 000 eurot Real Investment OÜ-le.
-
Pooled ei vaidle selle üle, et korraldusi B.A kontolt ülekannete tegemiseks andsid XXXXja XXXX ühiselt (vt ka Šveitsi panga vastused XXXXesindaja küsimustele 11.09.2012 : II kd, lk 167-176; XXXXja XXXX 24.07.2012 korraldused Šveitsi pangale Primeway S.A likvideerimiseks: II kd, lk 207-208).
37.TsMS § 238 lg 5 kohaselt võib kohus vastuvõetud ja kogutud tõendi jätta asja lahendamisel sama § lg 1–3 sätestatud juhtudel arvestamata.
38.Kohus jätab tähelepanuta XXXXja XXXX ühise taotluse 100 000 euro kandmiseks CTA-le, 16.06.2010 (II kd, lk 203), kuna esitatust pole võimalik aru saada, kellele see on adresseeritud ja milliselt kontolt tuleb ülekanne teha. Samuti jätab kohus tähelepanuta XXXX20.07.2015 kirja (IV kd, lk 16-17), kuna pole võimalik tuvastada, kellele see on adresseeritud ning kellele ja millal saadetud. Kohus ei käsitle ka Deloitte SA DHL-saadetise kviitungeid (IV kd, lk 18), kuna pole võimalik tuvastada, mis on saadetise sisu ja kuidas see omab puutumust käesoleva tsiviilasjaga.
39.Vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada kas poolte vahel oli kokkulepe laenu andmiseks ja tagastamiseks. Kui poolte vahel oli selline kokkulepe, siis millal tuli laen tagastada ja kas seda on tehtud.
40.Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, kas XXXX-le kuulus enne XXXX-ga abiellumist vara või mitte ning kuidas abikaasad oma ühisvara kasutasid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 51 lg 1 järgi on raha liigitunnustega ehk asendatav asi ning seetõttu ei saa raha puhul väita, et äriühingu kontole kantud raha on seesama raha, mis kanti kolmandale äriühingule. Juriidilisele isikule kuuluv raha ega juriidiline isik ise, ei saa kuuluda ühelegi teisele isikule – asjaõigusseaduse (AÕS) § 6 lg 2 teine lause. Seega hetkest, mil raha on kantud juriidilise isiku kontole, kuulub see raha sellele juriidilisele isikule. Kostja on väitnud, et B.A ja CTA ja hageja ning veel mõne Hiina või USA päritolu äriühingu kontode kaudu liikus kostja kontole XXXX raha. TsÜS § 51 lg 1 ja AÕS § 6 lg 2 alusel ei ole selline käsitlus juriidiliselt võimalik. Juhul, kui XXXX soovib väita, et tema vara arvel on XXXX ja XXXX ühisvara väärtust kastavatatud, siis see vaidlus kuulub lahendamisele ühisvara jagamise käigus. XXXX ja XXXX ühisvara on tsiviilasjas nr 2-12-8586 01.04.2015 jõustunud lahendiga jagatud, jaatades käesolevas menetluses vaidluse all olevat kostja laenukohustust hageja ees. 01.01.1995 jõustunud perekonnaseaduse § 14 lg 1 ja 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse § 25 alusel on abielu kestel omandatud abikaasade vara ja varalised õigused ühisvara. Kostja on menetluses läbivalt ja ka XXXX on 07.12.2015 kohtuistungil selgitanud, et pärast XXXX-ga abiellumist kandis XXXX oma raha XXXX Maltal asuvale pangakontole. Perekonnaseaduse alusel on raha ühe abikaasa kontole laekumisest alates tegemist ühisvaraga. Kuidas abikaasad edasi ühisvara kasutasid ning milliste kokkulepete alusel, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. XXXX või XXXX saavad sellekohaseid nõudeid esitada nende äriühingute vastu, kellele nad raha andsid ja vastavalt raha saanud ühinguga sõlmitud kokkuleppele. Kelle kontrolli ja juhtimise all on variühingud, kelle kaudu XXXX ja XXXX rahaülekandeid tegid, ei mõjuta poolte vahel võimalikke võlaõiguslikke suhteid. Seega tähendust ei oma tõendid, mis puudutavad kõikvõimalike rahaülekandeid XXXX ja XXXX kontrolli all olevate äriühingute vahel.
41.Tõendatud ei ole, et kostjal või kostja endistel juhatuse liikmetel oleks kontroll hageja üle. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja esindajana on tegutsenud Xxxx: hageja kinnistukiri 14.05.2014 selle kohta, et xxxx on hageja volitatud esindaja (III kd, lk 211); tõend xxxx isikusamasuse kohta (IV kd, lk 63-65). Kohtu hinnangul ei kinnita seda XXXX 26.01.2012 e-kiri XXXXjt-le ((II kd, lk 105-2016), kuna selles nõuab XXXX, et hageja saadaks pretensioonide puudumise kohta kirja. Sellist kirja kohtule esitatud ei ole ja XXXX ei väida oma e-kirjas ka, et tema saaks sellise kirja hankida.
42.TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel kohaldab kohus ise seadust vastavalt tsiviilasjas esitatud asjaolude kogumile ja ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16).
43.Hageja esitatud asjaolude alusel võib poolte vahel olla laenulepingust tulenev võlasuhe VÕS § 396 lg 1 mõttes. Kostja on väitnud, et tegemist on käsunduslepinguga (VÕS § 619). Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus ei ole tuvastanud, et B.A või CTA ning hageja vahel oleks kokkuleppeid selle kohta, et hageja kohustub neile teenust osutama. Kostja ei ole ka selgitanud, milles see teenus seisnes, kuna usutav ei ole raha ülekande teenuse osutamine. Seda teenust osutab pank ning puudub kostja poolt esitatud arusaadav selgitus, miks B.A ei saanud ise kostjale raha üle kanda või miks ei saanud XXXX ja/või XXXX raha kostjale kanda.
44.Pooled on ühel meelel selles, et hageja kandis kostjale üle kokku 381 000 eurot ja hagejale tagastamata sellest on 171 000 eurot. Kohus peab vajalikuks viidata ka tsiviilasjale nr 2-12- 8586, mille menetlemise käigus on XXXX läbivalt väitnud, et kostja on hagejale võlgu (seejuures on XXXX alates 2009 jätkuvalt kuni tänaseni kostja juhatuse liige ja osanik). Nii on XXXX näiteks tsiviilasja menetlemisel maakohtus oma 03.06.2013 menetlusdokumendis (XXXX kokkuvõtlik seisukoht ühisvara jagamise osas, III kd lk 64-79) lisas toonud koondtabeli, milline osa ühisvarast tuleb jätta XXXX-le. XXXX omandisse jääva vara hulgas (p 1) on muuhulgas hageja nõue kostja vastu summas 381 000 eurot.
45.Hageja 31.12.2015 ja kostja 29.01.2016 esitatud tõendid kinnitavad kohtu arvates, et XXXX ja XXXX olid mõlemad teadlikud ja vastutavad kostja 2010-2013 majandusaasta aruannete esitamise eest. Seega ei loe kohus usutavaks XXXX väidet, et kostja raamatupidamisega tegeles ainult XXXX ja samuti ei loe kohus usutavaks tunnistaja XXXX väidet, et kostja raamatupidamisega tegeles ainult XXXX. Abielu lahutamise tõttu on poolte vahel pingeid, mis kallutavad neid nägema sündmusi enda jaoks kasulikumas valguses, mis võib moonutada tegelikkust.
46.Kohus jätab tähelepanuta kostja 29.01.2016 esitatud Advokaadibüroo Magnusson OÜ arve nr 20140339 spetsifikatsiooni, kuna spetsifikatsioonist ei selgu, kellele ja mis asjas on arve esitatud. Spetsifikatsioonist nähtub, et keegi Advokaadibüroost Magnusson on 14.05.2014 kohtunud hr Laanemaaga, kuid millisel teemal kes hr Laanemaaga kohtus, ei selgu. Samuti ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel puutumust sellega, et Advokaadibüroo Concordia esitab arveid Real Investments OÜ-le. Kuna Real Investments OÜ ja ka Ideal Holding OÜ kuulusid mõlemad XXXXja XXXX ühisvara hulka, siis ei ole välistatud nii XXXX kui ka XXXX huvi nende ühingutega seotud kohtuvaidluste osas.
47.Kohus loeb XXXX 07.12.2015 kohtuistungil antud ütluste, CTA kinnituse 15.12.2010 (I kd, lk 25-26), hageja 16.04.2014 pretensiooni (I kd, lk 44-45) ja CTA Eesti filiaali juhataja kinnituskirja 15.12.2010 ja 11.09.2015 (IV kd, lk 37-38; sama digitaalselt allkirjastatuna IV kd, lk 51-54)alusel tõendatuks, et poolte vahel oli 2009 aastal sõlmitud kokkulepe laenu andmiseks. Laen sõlmiti tähtaegselt, tagasimakse kohustusega hiljemalt 31.12.2012. Laenulepingu sõlmimist kinnitavad ka XXXX07.12.2015 kohtuistungil antud seletus, kostja 2010-2013 majandusaasta aruanded, 01.04.2015 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 lahend tsiviilasjas nr 2-12-8586, XXXX selgitused viidatud tsiviilasjas, samuti
kostja selgitused (kostja väidab, et kostja ongi võlgu 381 000 eurot, aga mitte hagejale: vt IV kd, lk 44, 14.09.2015 kohtuistungi protokoll).
48.Kostja on vaidlustanud hageja tõendeid väites, et hageja esindaja Cyril Chen pole olemas. Hageja on tõendanud vastupidist (vt ka tõend Cyril Cheni isikusamasuse kohta: IV kd, lk 63-65), samuti hageja kinnistukiri 14.05.2014 selle kohta, et Cyril Chen on hageja volitatud esindaja (III kd, lk 211). Laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-96-11). Kostja pole väitnud, et laen on tagasi makstud. Kostja on väitnud, et laenu ei pidanud üldse tagasi maksma või seda, et laen tulnuks tagastada XXXX-le või seda, et laenuks saadudu raha oli abikaasade ühisvara või seda et laenuks saadud raha oli XXXX raha.
49.Kohus jätab tähelepanuta kostja tõendid kostja poolt ostetud kinnisvara kohta TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel kui asjasse puutumatud. Juhul, kui üks isik on andnud suulise kokkuleppe alusel teisele raha millegi ostmiseks, on tegemist laenulepinguga (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17). Seega pole oluline, mida kostja laenuks saadud raha eest ostis.
50.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Hageja on tõendanud, et laen tuli tagastada hiljemalt 31.12.2012. Seega muutus hageja nõue TsÜS § 147 lg 2 alusel sissenõutavaks 01.01.2013 ning TsÜS § 147 lg 1 alusel hakkas aegumistähtaeg kulgema samuti 01.01.2013. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks 17.11.2014 möödunud TsÜS §-s 146 lg 1 sätestatud 3aastane aegumistähtaeg ning hageja nõue ei ole aegunud.
51.Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja nõue laenu tagastamiseks ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata laen 171 000 eurot.
52.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud (vt 04.05.2015 kohtuistungi protokoll). Kostja ei ole väitnud, et viivis on ülemäära suur ega taotlenud ka viivise vähendamist. Kuna kohus rahuldab hageja nõude laenu tagastamiseks, siis tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista ka viivis laenu tagastamisega viivitatud aja eest vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele (I kd, lk 3) alates laenu sissenõutavaks muutumisest 01.01.2013 kuni 01.12.2014 kokku summas 26 831,61 eurot. (Hagiavalduses on tabeliarvestus esitatud kuni 01.12.2014, mitte kuni hagi esitamiseni.) TsMS § 387 ja hageja taotlusel alusel mõistab kohus hageja kasuks välja ka viivise alates 02.12.2014 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
54.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
55.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:
1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
56.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
57.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.