Hageja: Ideal Holding OÜ (registrikood 11717296, asukoht Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn 41534, Puru tee 22), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected])
Ideal Holding OÜ hagi Well Ace Trading Limited vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 034/2018/671 ja täiteasjas nr 034/2018/895
Kostja: Well Ace Trading Limited (Hong Kongi registrikood 0828983, asukoht Flat 2 E/F TWR 2 SKY TWR 38, Sung Wong Toi Road Kowloon, Hong Kong), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark (Advokaadibüroo TARK, epost: [email protected]) Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
27.02.2020 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta Ideal Holding OÜ hagi Well Ace Trading Limited vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 034/2018/671 ja täiteasjas nr 034/2018/895 rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras peatada Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 034/2018/671 ja täiteasjas nr 034/2018/895 kuni tsiviilasjas nr 2-1812196 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud hageja Ideal Holding OÜ kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 034/2018/671 ja nr 034/2018/895 lubamatuks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.25.04.2018 jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-14-60936, millisega mõisteti hagejalt Ideal Holding OÜ-lt kostja Well Ace Trading Limited kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 171 000 eurot, viivis summas 26 831,61 eurot ja edasiulatuv viivis. 17.05.2018 Harju Maakohtu kohtumäärusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 9 264,42 eurot. Kohtumäärus jõustus 08.06.2018.
3.Kostja on pöördunud võlgnevuste sundtäitmiseks Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman poole. Hagejale on edastatud kohtutäituri poolt täitmisteade täiteasjas nr 034/2018/671 (sissenõutav võlasumma 171 144 eurot) ja täitmisteade täiteasjas 034/2018/895 (sissenõutav võlasumma 9408,42 eurot). Nõue kokku 180 552,42 eurot.
4.Hageja tegevuseks on kinnisvarainvesteeringud ja kinnisvara üürimine. Hageja ainsaks varaks on korteriomand aadressiga xxx. Kohtutäitur on hinnanud korteriomandi väärtuseks 140 000 eurot ning tänaseks on väljakuulutatud korteriomandi enampakkumine.
5.Sundtäitmisel olevast täitedokumendist, s.o kohtuotsusest, tuleneb, et hageja on saanud kostjalt laenu järgnevalt: kostja kandis laenuna hageja arveldusarvele 20.11.2009, 99 000 eurot ja 11.01.2010, 99 000 eurot; 22.06.2010 (100 000 eurot) ning 18.11.2010 (128 000 eurot) kostja laenuandmise kohustuse täitmiseks kandis X (esindaja A. R.) kostja korraldusel hageja arveldusarvele laenu summas 228 000 eurot. Kostjale tagastamata laenujääk põhiosas moodustas kokku 171 000 eurot.
6.10.08.2018 loovutas S. J. P. hagejale nõude kostja vastu põhisummas 300 000 eurot. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud 14.08.2018. S. J. P. nõue kostja vastu tuleneb asjaolust, et hagejale laenu andmiseks on kostja saanud rahalised vahendid S. J. P. ́lt, millised on tänaseks tagastamata. S. J. P. on loovutanud hagejale oma nõuded summas 3x100 000 eurot, millised tulenevad 19.11.2009, 01.01.2010 ja 17.05.2010 ühingu X. ülekannetest Well Ace Trading Limited ́le S. J. P. korraldusel.
7.Tsiviilasjas nr 2-14-60936 tehtud kohtulahendis on kohus märkinud, et puudub vaidlus eeltoodud maksete laekumise kohta. Raha tagastamise tähtaeg oli 2017 aasta lõpuni. Kostja on S. J. P.le tagastanud laenu viimati 15.09.2018 summas 69 500 eurot. Kostjaga sõlmis laenukokkuleppe S. J. P. nimel endine abikaasa R. P. P. 2009 novembri alguses ja 2010 suvel. Laenusumma kuulus tagastamisele S. J. P.le. Tähtaja saabumisel kostja eeltoodud ulatuses raha ei tagastanud. S. J. P. on 26.07.2018 teinud kostjale ettepaneku tasaarvestada kostja nõuded hageja vastu kokkuleppel, kuid kostja seaduslikud esindajad kirjadele ning ettepanekutele ei reageerinud. 14.08.2018 edastas hageja kostjale vastastike nõuete tasaarvestamise avalduse, millega hageja on tasaarvestanud kostja nõuded S. J. P. poolt loovutatud nõude vastava osaga. Seega puuduvad kostjal täitmata nõuded hageja vastu ning täitemenetlused kuuluvad lõpetamisele.
Hageja peab vajalikuks rõhutada, et kõik kostja poolt väljastatud ja saadud vaidlusalused laenud seondusid abikaasade S. P. ja/või R. P. huvidega. Asjaoludena käsitletavad kostja poolt saadud laenud olid omakorda finantseeritud ainult X S.A. poolt. Nii näiteks S. P. ja R. P. huviks oli saada laenu nende ühisomandis oleva Ideal Holding OÜ-le.
8.Seoses asjaoluga, et hageja on tasaarvestanud sissenõudja nõuded 10.08.2018 avaldusega puudub sissenõudjal/kostjal täitmisele kuuluv nõue. Tasaarvestamise alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (nõue on omandatud 10.08.2018, kohtulahendid jõustusid 25.04.2018 ja 08.06.2018) ja täitemenetlus ei ole lõppenud.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et tsiviilasjas nr 2-14-60936 ei olnud S. J. P. menetlusosaliseks. Hageja sai 2018. aastaks sissenõutavaks muutunud nõude omanikuks alles 10.08.2018 ehk peale vaidlusaluse kohtuotsuse jõustumist. Füüsilised isikud ei ole juriidilise isikuga samastatavad, sh nende toimingud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt ei saa tasaarvestamiseks kasutada nõuet, mis ei ole sissenõutav. Tsiviilasjas nr 2-14-60936 käsitleti kostja nõuet hageja vastu. Käesolevas menetluses on vaidluse all S.J.P. poolt loovutatud nõue kostja vastu. Nõuded ei ole kattuvad aluselt ega esemelt.
10.Hageja vaidleb vastu kostja väitele nõude aegumise osas. Nõue ei ole aegunud, kuna kostja laenu tagastati osaliselt 15.09.2017. Nõude aegumise kohaldamise võib välistada ka hea usu põhimõte. Käesoleval juhul on ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega olukord, kus kostja võtab edasilaenamiseks laenu, hiljem nõuab tema poolt antud laenu tagasi, kuid ei tunnista (st toetub aegumisele) enda kohustust see sama laen tagastada enda laenuandjale. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta on esitatud pahas usus, ainsa eesmärgiga venitada õiguspärase täitemenetluse läbiviimist hageja suhtes.
12.Hageja juhatuse liige alates 18.11.2009 kuni 30.05.2018 oli S. J. P., mil ta määrati ettevõtte prokuristiks. Kontaktisikuks on Äriregistris märgitud S P.. Juhatuse liige alates 30.05.2018 on S. K., kes on S. P. vend. Ideal Holding OÜ omanik on olnud S. P.. Alates 07.10.2015 kuni 29.06.2018 oli omanikuks H. H juhatuse liikmed on S. P. ja A. M., kes on S. P. poeg. Ettevõte on registreeritud S. P. kodusele aadressile. Si OÜ juhatuse liige on S. P.. Ettevõte on registreeritud S. P. kodusele aadressile. Ettevõtte üheks osanikuks on Nadežda Fjodorova, kes on S. P. õde. S. J. P. omab otsest kontrolli kõigi eelnevate äriühingute üle.
13.Tsiviilasjas nr 2-14-60936 kohtulahendi tegemise ajal kuulusid Ideal Holding OÜ-le kolm kinnisasja: korter Liivaoja tänaval, parkimiskoht Liivaoja tänaval ning panipaik Liivaoja tänaval. Viidatud korter oli ainus, millele Well Ace Trading Limited taotles viidatud kohtuasjas kohtuliku hüpoteegi seadmist. Pärast kohtuotsuse tegemist hakkas Ideal Holding ennast varatuks ja raskesti kättesaadavaks tegema (eelnevalt viidatud juhatuse liikme ja omanike vahetused ettevõtetes). 16.06.2017 koormas Ideal Holding OÜ temale kuuluvad parkimiskoha ja panipaiga (ainsad kinnisasjad, mis ei olnud kohtumenetluses tagatisega koormatud) ühishüpoteekidega H’i kasuks. Tehing sõlmiti nii Ideal Holdingu kui H poolt S P. isikus. 30.11.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr viidatud tsiviilasjas otsuse, millega mõistis Ideal Holdingult Well Ace Trading Limited kasuks välja põhivõla summas 171 000 eurot ja sellele lisanduvad viivised. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäeti Ideal Holdingu kanda. 09.05.2018 tegi kohtutäitur vaidlusaluses täitemenetluses hagejale e-posti aadressile päringu kontaktaadresside edastamiseks, millele võlgnik ei reageerinud. Täitmisteated tuli kätte toimetada posti teel. 17.05.2018 tegi kohtutäitur päringud Eesti krediidiasutustesse hageja kontode ja saldode kohta. Vastustest nähtuvalt on hageja arveldusarvele jäänud 0,45 eurot. 16.07.2018 esitas Ideal Holding OÜ kaebuse kohtutäituri tegevusele, mis jäeti kohtutäituri poolt rahuldamata. Ideal Holding OÜ kohtutäituri otsust kohtus ei vaidlustanud.
Kostja hinnangul ilmestavad kõik eeltoodud asjaolud hageja sihipärast tegevust enda varatuks muutmisel, kohustustest kõrvalehiilimisel kostja ees ning täitemenetluse teadlikul venitamisel. Viidatud müügitehingute (panipaik ja garaaž) raames ei maksnud ka ostja (S P. isikus) müüjale (S P. isikus) raha, vaid kohustus loeti täidetuks „tasaarvestuse“ tulemusel. Hageja on tänaseks tekitanud olukorra, kus kostjal puudub võimalus muu vara arvel jõustunud kohtuotsusest tulenevat nõuet rahuldada, kuivõrd hageja on teadlikult hoidunud ja hoiab kõrvale kohustuste täitmisest erinevate skeemide kaudu. Formaalselt juhatustest ja omanikeringist taandamise kaudu püütakse ennast teha ka raskesti kättesaadavaks.
14.Hageja proovib esitleda juba varasemalt menetluses käsitletud asjaolusid uuesti, kuid veidi teisti. Varasemalt on hageja väitnud, et viidatud tehingud tehti S. P. ja R. P. poolt ühiselt ning et need tehingud viitavad laenusuhte olematusele. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki viidatud tehinguid ning järeldanud õigesti, et Ideal Holding OÜ väidetel puudub sisu. Käesolevas menetluses proovib hageja väita, et samade tehingute aluseks oli hoopis S. P. ainuisikuline käsund, mille tõttu on kuidagi tekkinud S. P.l nõue kostja vastu.
15.Hagejal puuduvad nõuded kostja vastu, mistõttu on tasaarvestus tühine. Kostja ei ole mingisugust laenu ega mis tahes muid rahalisi vahendeid tagastanud ega kandnud S. P.le 15.09.2018. S. P.l puudusid ja puuduvad mis tahes nõuded kostja vastu. Juriidilise isiku kontol olev raha kuulub sellele juriidilisele isikule, mitte kellelegi teisele. Hagiavalduses on väidetud, et juriidilise isiku X kontol olevad vahendid kuulusid osaliselt S. P.le. Tulenevalt TsÜS § 51 lg-st 1 ja AÕS § 6 lg-st 2 pole selline käsitlus võimalik. X kontol olev raha kuulus X le. Teoreetiliselt, isegi kui eeldada hagis toodud asjaolude õigsust, oleks võinud S. P.l esineda mingisugune nõue X vastu. X on aga kustutatud. Kostja vastu pole S P.l seega nõuet, mida ka loovutada kolmandatele isikutele. Kuivõrd S. P.l puudusid ja puuduvad nõuded kostja vastu, polnud võimalik neid loovutada hagejale. Seega on loovutus olnud õigustühine. Eeltoodust tulenevalt on ka tasaarvestus olnud tühine.
16.Hageja nõue pole eluliselt usutav ja hageja positsioon on ajas muutuv. Samadel alustel on kohtumenetlus läbitud tsiviilasjas nr 2-14-60936. Küll aga on hagiavaldusest näha, et hageja on proovinud mõnda fakti käesolevas asjas muuta ja teistsugusena esitleda. Mingisuguse nõude olemasolu kostja vastu teeb ebausutavaks ka fakt, et veel 21.06.2018 ehk ajal, mil täitemenetlus oli algatatud, pöördus hageja kostja poole ettepanekuga, et hageja tasub kostjale 70 000 eurot ning loeb sellega vastastikused kohustused täidetuks. Pärast ettepaneku tagasilükkamist on S. P. ja hageja teinudki oma tasaarvestuse skeemi. Juhul, kui tegelikult oleks S. P.l või hagejal esinenud, mis tahes nõudeid kostja vastu, poleks S. P. ja hageja pakkunud 70 000 euro tasumist kohustuste täitmiseks. Hageja nõude teeb ebaloogiliseks ja ebausutavaks ka hagiavalduses esitatud paljasõnaline väide, nagu pidi kostja tagastama mingisuguse laenu S. P.le 2017. aasta lõpuks. Niisamuti väidab hageja, et kostja on tagastanud sellest laenust 69 500 eurot S. P.le 15.09.2018. Jättes kõrvale asjaolu, et tegemist on täieliku valeväitega, on tegemist ka ebaloogilise põhjendusega, kuivõrd kõige eelneva taustal selgitab hageja, et S. P. nõue kostja vastu on loovutatud hagejale augustikuus 2018. On ebaloogiline, miks pidi sellises olukorras veel kostja tagastama mingisugust laenu S. P.le. On eluliselt mitteusutav, et olukorras, kus S. P. omas viidatud kolmest ülekandest tulenevalt mingit nõuet kostja vastu, ei proovinud hageja sellist vastuväidet tasaarvestuse näol maksma panna juba tsiviilasja nr 2-14-60936 raames. Sellist skeemi hakkasid S. P. ja hageja rakendama alles pärast seda, kui hageja vastu oli algatatud täitemenetlus ja temale kuuluva korteri sundmüük ning kostja polnud nõus hageja poolt 21.06.2018 tehtud ettepanekuga.
17.Isegi juhul, kui S. P.l või hagejal oleks olnud mingisugune nõue kostja vastu, on see aegunud. Hageja püüab oma nõuet põhistada kolme rahaülekandega aastatest 2009 ja 2010 ning väita, et tegemist oli laenudega, mis tuli tagastada. Kuigi kõik väited on tõendamata ja paljasõnalised, oleks sellise käsitluse järgi hageja nõue aegunud tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1.
Kohtu põhjendused
18.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistajate ütlustega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
20.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
21.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 1) 25.04.2018 jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-14-60936, millisega mõisteti hagejalt Ideal Holding OÜ-lt kostja Well Ace Trading Limited kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 171 000 eurot, viivis summas 26 831,61 eurot ja edasiulatuv viivis. 17.05.2018 Harju Maakohtu kohtumäärusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 9 264,42 eurot. 2) Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas kostja avalduste alusel hageja suhtes täitemenetlused, täiteasjad nr 034/2018/671 ja nr 034/2018/895.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus tasaarvestatud nõudele tuginedes täiteasjades nr 034/2018/671 ja nr 034/2018/895 sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
23.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).
24.TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Nimetatud sätte eesmärgiks on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Tasaarvestuse vastuväite korral peab tasaarvestuse õiguse tekkimine VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse mõiste kohaselt (VÕS 197 lg 1) kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu
samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
25.Kohtu hinnangul on asja sisulise arutamise käigus leidnud tõendamist, et hageja poolt esitatud tasaarvestus on vastuolus TMS § 221 lg-s 2 sätestatuga, mis saaks olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi faktiliste asjaolude kohaselt loovutas 10.08.2018 S. J. P. hagejale nõude kostja vastu põhisummas 300 000 eurot ja kostjat on nõude loovutamisest teavitatud 14.08.2018. S. P. nõue kostja vastu tuleneb asjaolust, et hagejale laenu andmiseks on kostja saanud rahalised vahendid S. P. ́lt. Hagi asjaolude kohaselt on S. P. loovutanud hagejale oma nõuded summas 3x100 000 eurot, millised tulenevad 19.11.2009, 01.01.2010 ja 17.05.2010 ühingu X ülekannetest Well Ace Trading Limited ́le. Kohtu hinnangul ei saa asjas tähtsust omada see, et täidetavad kohtulahendid jõustusid vastavalt 25.04.2018 ja 08.06.2018. Tasaarvestus on kujundusõigus, mille kasutamise korral lõpevad kattuvas ulatuses tasaarvestuse pooltevahelised vastastikused samaliigilised nõuded. Kohased isikud olid tasaarvestuse aluseks olevatest ülekannetest ja raha mittetagastamisest teadlikud täitemenetluse aluseks oleva tsiviilasja menetlemisel, kuivõrd ülekanded sooritati 19.11.2009, 01.01.2010 ja 17.05.2010. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et väidetav laen tulnuks tagastada 2017. aasta lõpuks, seega oli see asjaolu teada ka täidetava kohtuotsuse menetluses. Seega ei saa siin tähtsust omada asjaolu, et nõue on omandatud 10.08.2018. Tasaarvestuse õigus tekib tulenevalt VÕS § 197 lg -st 1 ja tasaarvestus on võimalik ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu.
26.Tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel tuleb esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1115, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). ( Riigikohtu lahendi 3-2-1-83-16, p 23). Käesolevalt on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitmisel on Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-14-60936, millega mõisteti hagejalt Ideal Holding OÜ ́lt kostja Well Ace Trading Limited kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 171 000 eurot, viivis summas 26 831,61 eurot ja edasiulatuv viivis. 10.08.2018 loovutas S. P. hagejale Ideal Holding OÜ nõude kostja vastu põhisummas 300 000 eurot. Teates on märgitud (tlk 59, Ikd), et Well Ace Trading Limited ́le on need ülekanded tehtud S. P. korraldusel, samuti oli teate esitaja ja nõude omandaja esindaja S. P.. Asja sisulise arutamise käigus ei vaielnud pooled ülekannete sooritamise üle, kuid kostja ei nõustunud tasaarvestusega. 07.11.2019 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle R. P. P. ja S. J. P.. R. P. P. ei kinnitanud asjaolu, et X on andnud laenu Well Ace Trading Limited’le selleks, et see laen antakse Ideal Holdnig OÜ’le. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest (tlk 127, IIkd), et X ülekanded tuli neil teha koos S.P.ga. Tunnistaja S. P. vastas kohtu küsimusele laenu andmise kohta 2009. ja 2010. aastal (tlk 128, IIkd), et „tuleb välja, et me andsime laenu, hiljem rääkisime, ju see siis oli laen“. Kohus leiab et S. P. ebausutavad ütlused ei kinnita tasaarvestuse aluseks oleva rahaülekande tegemist laenuna, samuti ei ole selle kohta esitatud dokumentaalset tõendit. Tunnistaja A. R. (tlk lk 150, IIkd) ei mäletanud, et kõik raha tagastamisega seotud kokkulepped tuleks sõlmida kostjaga. Seega leiab kohus, et ka tunnistajate ütlused ei kinnita hagis märgitud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid.
Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt (tsiviilasjas 2-14-60936, tlk 85, Ikd), osales asja läbivaatamisel ka Ideal Holding OÜ seaduslik esindaja S. P.. S.P. oli Ideal Holding OÜ seaduslik esindaja 18.11.2009 kuni 30.05.2018. Käesoleva asja menetlemisel ei ole hageja esile toonud ühtki mõistlikku põhistust, miks tasaarvestusavaldus on tehtud täitemenetluse käigus. Täitemenetlus algatati 19.06.2018. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub kostjaga selles, et viidatud tasaarvestuse vastuväited saanuks ja pidanuks S. P. esitama kohtumenetluses tsiviilasja 2-14-60936 läbivaatamisel. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et nimetatud ülekandeid käsitleti viidatud tsiviilasjas. Kõike eeltoodut arvestades puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
30.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.