lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-137899/15

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-137899/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-137899

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137899

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K.Y vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes

Hagihind

6775,18 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: XXX);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: K.Y (isikukood XXX; elukoht XXX ; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

12.03.2025. a

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K.Y vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1

2-24-137899

1.B2 Impact OÜ esitas 22.10.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.Y-lt 4372,24 euro saamiseks. Kohus tegi 23.10.2024. a K.Y-le makseettepaneku, mille peale viimane esitas kohtule tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 25.11.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.12.2024. a Tartu Maakohtule oma nõude K.Y (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 6370,83 eurot, millest moodustub põhivõlg 3615,89 eurot, intress 1589,80 eurot, 10.12.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 672,20 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt põhivõlalt viivise väljamõistmist edasiulatuvalt alates 11.12.2024. a kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 16.03.2023. a tähtajatu krediidiliini lepingu nr 7924886138, krediidilimiidiga 4000,00 eurot. Lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 37,8% aastas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt enne 1. jaanuarit ja 1. juulit avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Enne kostjaga lepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1500 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud EMTA analüüsi alusel, mille kohaselt oli kostja krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 4 kuu keskmine sissetulek 2471,18 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 380 eurot ja üldiseks majapidamiskuluks 200 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija kulutusi majapidamisele määras 234 eurot. Krediidiandja teostas päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja kasutas perioodil 19.03.2023 – 01.07.2023. a krediiti kokku summas 4529,05 eurot: sh 19.05.2023. a summas 100,00 eurot; 21.03.2023. a summas 100,00 eurot; 23.03.2023. a summas 100,00 eurot; 27.03.2023. a summas 110,00 eurot; 29.03.2023. a summas 100,00 eurot; 01.04.2023. a summas 3010,00 eurot; 03.04.2023. a summas 90,00 eurot; 26.04.2023. a summas 100,00 eurot; 28.04.2023. a summas 50,00 eurot; 02.05.2023. a summas 240,00 eurot; 18.05.2023. a summas 50,00 eurot; 30.06.2023. a summas 80,00 eurot; 26.09.2023. a summas 200,00 eurot; 03.11.2023. a summas 70,00 eurot, sh põhiosa 4400,00 eurot, lepingu põhitingimustest tulenev kiire väljamaksetasu 99,50 eurot ja krediidiskooringu tasu 30,00 eurot. Lepingust tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt
15.kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja jäi alates 2023. aasta detsembrist viivitusse kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjat hoiatati 01.04.2024. a ja 30.05.2024. a iseteeninduse kaudu tema e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, s.o hiljemalt 13.06.2024. a, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 13.06.2024.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Krediidiandja saatis teate kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile ja kostjal oli võimalik teadetega tutvuda. Kostjale edastati

2

2-24-137899 01.07.2024. a teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Nimetatud teate edastamisega loeb hageja nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks. Hageja edastas kostjale nii e-posti kui ka posti teel nõudekirju (01.07.2024. a, 11.07.2024. a ja 25.09.2024. a), kuid kostja nõuet täitma ei asunud. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt krediidilepingu alusel tagastamata krediidi põhiosa, tasumata intressi lepingu ülesütlemise seisuga, sissenõudmiskulusid kostjale pärast lepingu lõppemist saadetud nõudekirjade eest ja viivist tagastamata krediidi põhiosalt lepingus kokku lepitud intressimääraga samas määras, s.o 37,8% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni.

3.Tartu Maakohus 16.12.2024. a määrusega selles tsiviilasjas võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.
4.Kostja, K.Y esitas 22.12.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab esiteks, et hageja ei ole tõenditega põhistanud ESTO AS-ilt nõude omandamist. Hageja ei ole esitanud loovutusdokumenti ega tõendanud oma nõudeõigust muude tõenditega. Teiseks leiab kostja, et ESTO AS ei järginud temaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. EMTA on krediidiandjale andnud teada, et kostja sissetulek ühes kuus on 604 eurot (4 kuu keskmine sissetulek 2471,18 eurot). Sellest oleks ESTO AS pidanud tegema järelduse, et taotlusel esitatud igakuine sissetulek 1500 eurot ei vasta tõele ning esitatud andmete, sh krediidisaaja sissetuleku ja kohustuste kontrollimiseks oleks tulnud küsida pangakonto väljavõtet, mida aga ei tehtud. Samuti oleks tulnud maksevõimet hinnata iga kord, kui laenusumma välja maksti, mida ei tehtud. Seega on kostja seisukohal, et isegi, kui hageja tõendab nõude omandamise, aga ei tõenda, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ja seadusjärgse viivise ning sissenõudmiskulude osas. Kostja märkis, et kui hageja esitab nõude loovutamise dokumendi, siis on ta valmis sõlmima hagejaga kompromissi tingimusel, et tagastab hagejale nõude põhisumma koos seadusjärgsete viivistega.
5.Kohus andis 23.12.2024. a kirjaga hagejale tähtaja esitada kirjalik arvamus kostja vastuse kohta. Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega kirjalikku arvamustkostja vastuse kohta ei esitanud. Kohus otsustas määrata asja arutamiseks kohtuistungi.
6.Asjas toimus kohtuistung 12.03.2025. a. Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja ei ole tõendanud nõude omandamist ESTO AS-ilt. Hageja leiab, et nõude loovutamist tõendavad hagiavalduse lisana esitatud ESTO AS-i nõudekiri kostjale, milles on antud teada, et võla mittetasumisel võidakse nõue loovutada, ning lisaks hageja 01.07.2024. a kiri, milles teavitati kostjat nõude loovutamisest. Hageja märkis, et eraldi nõude loovutamise dokumenti ta esitada ei soovi, sest see on konfidentsiaalne. Hageja ei nõustunud ka kostja vastuväidetega selle kohta, et krediidiandja ei järginud temaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leiab, et krediidiandjal ei olnud kohustust nõuda kostja arvelduskonto väljavõtet, sest andmebaasidest saadud info oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kostja teatas, et ta jätkuvalt hagi ei tunnista ja palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist ja oma nõudeõigust.

KOHTU SEISUKOHT

3

2-24-137899

7.Kohus leiab, et B2 Impact OÜ hagi K.Y vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja ESTO AS sõlmisid 16.03.2023. a lepingu, mille alusel andis ESTO AS kostjale krediiti ja kostja kohustus krediidiandjale tagastama kasutusele võetud krediidisumma ja maksma intressi igakuiste osamaksetena. Kostja ei ole vaidlustanud hagi aluseks olevaid väiteid selle kohta, et kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 13.06.2024. a. Hageja, B2 Impact OÜ nõuab hagis kostjalt ESTO AS-iga sõlmitud krediidilepingu järgi tagastamata krediidi põhiosa võlgnevust, tasumata intressi, viivist krediidi põhiosalt ning sissenõudmiskulusid. Kostja hagi ei tunnista. Kostja tugineb hagile vastu väites esiteks sellele, et hageja ei ole tõendanud nõude omandamist esialgselt võlausaldajalt ESTO AS-ilt ja teiseks sellele, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

VÕS § 3 kohaselt saab tekkida võlasuhe, s.o õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, lepingust või seadusest. VÕS 9. peatüki 1. jagu reguleerib õiguste ja kohustuste üleandmist nõude loovutamisega. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sätetest peab hageja nõude eeldusena tõendama oma nõudeõigust ehk seda, et võlausaldaja ESTO AS on temale loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Kohus selgitas kohtuistungil (dtl 170-171) ka hagejale tema tõendamiskoormist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kui väidetav uus võlausaldaja ei ole esitanud kostjale nõude loovutamise dokumenti. Hageja avaldas kohtus, et ei soovi loovutusdokumenti esitada, kuna see on konfidentsiaalne. Hageja leiab, et nõude loovutamise saab lugeda toimunuks, kuna 01.07.2024. a edastati kostjale teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Äriregistri andmetel oli OK Incure OÜ hageja ärinimi, mis kehtis kuni 27.09.2024. a. Hageja on esitanud kostja nõude loovutamisest teavitamise tõendamiseks 01.07.2024. a e-kirja (dtl 92). Tõendist nähtub, et 01.07.2024. a on hageja saatnud kostja e-posti aadressile kirja, milles teatab muu hulgas: „Vastavalt OK Incure OÜ ja ESTO AS vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule oleme omandanud nõude Teie vastu, mis tuleneb Teie ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingust“. Kohus leiab, et eelnimetatud tõend tõendab, et hageja saatis 01.07.2024. a kostjale kirja, milles teatas, et esialgne võlausaldaja ESTO AS on lepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutanud

4

2-24-137899 hagejale. Tulenevalt VÕS §-st 170 aga saab lugeda loovutamise kostja suhtes toimunuks, kui võlausaldaja on teatanud võlgnikule nõude loovutamisest. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et võlausaldaja ESTO AS oleks kostjale teatanud, et on nõude loovutanud hagejale. Hageja on esitanud tõendina ESTO AS-i teate kostjale (dtl 90), milles teatatakse kostjaga sõlmitud lepingu lõpetamisest ja nõutakse tekkinud võlgnevuse tasumist ESTO AS-i arvele. Teade ei sisalda teavitust nõude loovutamise kohta. Teates vaid hoiatatakse, et ESTO AS-il on õigus nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et võlausaldaja ESTO AS on loovutanud temale lepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et võlausaldaja oleks teavitanud kostjat nõude loovutamisest ning hageja ei ole esitanud kostjale ka nõude loovutamise dokumenti. Seega ei saa VÕS § 170 alusel lugeda loovutamist toimunuks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et võlausaldaja ESTO AS on kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale, siis ei ole tõendatud ka hageja nõudeõigus ehk õigus nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning kohus leiab, et seetõttu tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust, siis ei kontrolli kohus täiendavalt nõude aluseks oleva tehingu (tarbijakrediidilepingu) kehtivust, sh krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole teada menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja