Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-35513

Olenemata korteriühistu keeldumisest alustas kostja iseseisvalt ehitusjäätmete, telliskivide ja killustikuga majaesise hoovi täitmist. Korteriühistu on korduvalt palunud kostjal oma tegevus lõpetada ning koristada hoov kostja isetegevuse tagajärjel täitunud prahist. Kostja reageerinud pole. Korteriühistu on pöördunud ka Tallinna Keskkonnaameti poole, kus munitsipaalpolitsei viis läbi väärteomenetluse nr XXX seadusega ettenähtud korras. 19.06.2006 lasi hageja ise ära vedada hoovis oleva prahi, mille eest on OÜ esitanud arve nr XXX, 24.07.2006 summas 7 788 krooni. Hageja on nimetatud arve tasunud 24.08.2006. Hageja lisas nimetatud arve summa kostja kommunaalteenuste arvele, mis on esitatud augustikuu eest 2006. Kostja pole hagi esitamise ajani tasunud hagejale OÜ poolt teostatud prahi äravedamise tööde eest ja hageja palub kostja tegevusest tekitatud kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista prügi koristamise eest summa 7 788 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidete kohaselt palus korteriühistu juhatuse liikme T H abikaasa temal võimaluse korral täita hoov ehitusjäätmetega hoovi pinnase täitmiseks. Kostja sai peaaegu tasuta 20 tonni silikaattelliskive ja lasi need tuua hoovi pinnasetäiteks. Ühel hetkel aga pöördus hageja suhtumine ning hageja väitis korteriühistu koosolekul, et silikaattelliskividega pinnasetäitmise eest saab korteriühistu trahvi 50 000 krooni ulatuses. Selle tulemusena palus hageja kostjal puhastada hoov sinna toodud tellistest, kuid kostja keeldus, sest ei näinud selleks põhjust. Kostja tunnistab, et munitsipaalpolitsei läbiviidud menetluse korras määrati tal hoov puhastada sinna toodud silikaattelliskividest.

MENETLUSE KÄIK

Kostja esitas kohtule vastuväited, milles palus hagejalt välja mõista 13 022 krooni väidetavalt ebaõigesti arvestatud kommunaaltasude ja viiviste eest. Kostja esitas ka temale korteriühistu poolt esitatud arved. Kohus selgitas kostjale vastuhagi esitamise tingimusi ning palus selgitada, milliseid hagis toodud asjaolusid soovib kostja esitatud arveteega tõendada. Kostja nõuetele vastavat vastuhagi ei esitanud, samuti ei põhjendanud tõendite asjakohasust. Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud arved jaanuar 2002- august 2006 ei ole asjakohased ning tuleb kostjale tagastada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma tema poolt kinnistule toodud esemete äraveo eest. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema tõi kinnistule katkised telliskivid, mille äraviimist nõudis kostjalt nii munitsipaalpolitsei kui korteriühistu juhatus. Kohtule esitatud korteriühistu koosoleku protokollist nähtub, et kostjale on korteriühistu üldkoosolekul on kostjat prahi kinnistule vedamise eest korrale kutsutud. Kohus leiab, et protokolli sõnastusest tuleb aru saada selliselt, et korteriühistu üldkoosolekul osalenud korteriomanikud ei nõustunud kostja teguviisiga. Jäätmeteks tuleb jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja 2 järgi lugeda jäätmeseaduse § 2 lg 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja

Lk 2 (3)

2-06-35513

kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmeseaduse § 2 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 102 kinnitatud jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu1 1 jaos koodiga 17 on sätestatud ehituspraht kui jäätmed. Kohus leiab, et katkised telliskivid on käsitletavad ehitusprahina st jäätmetena nimetatud õigusaktide mõttes. Tallinna linnavolikogu 22.06.2006 määrusega nr 45 kinnitatud Tallinna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi on kinnistu omanik kohustatud hoidma kinnistul heakorda ja kõrvaldama reostuse. Tallinna linnavolikogu poolt 16.09.2004 määrusega nr 34 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja p 30 järgi korraldab jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise jäätmevaldaja, va korraldatud olmejäätmeveo korral. Sama määruse p 8.8.järgi on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Seega on kostja jäätmete tekitajana kohustatud tallinna linna poolt sätestatud heakorraeeskirja ja jäätmehoolduseeskirja ning ka korteriühistu poolt temale pandud kohustuse tõttu kohustatud tema poolt tekitatud jäätmed kinnistult ära vedama. Kostja temale seadusega pandud kohustust ei täitnud, seega on tema tegevus VÕS § 1045 § 1 p 7 vastuolus. Korteriühistu eesmärk on KÜS § 2 lg 1 järgi ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Kinnistul heakorra tagamine sh prügi ja jäätmete äravedamine kuulub korteriühistu pädevusse. Hageja on täitnud kostja seadusesttuleneva kohustuse tagada jäätmete äravedu. Kohtule esitatud arvest nähtub, et hageja on tasunud prügiveo eest OÜ-le 7788 krooni, mida tuleb käsitleda kui hagejale tekitatud lisakulutusi st kahju VÕS § 128 lg 3 järgi.. Kohtule esitatud kostja augusti 2006 ja oktoobri 2006 arvetest nähtub, et hageja on esitanud kostjale nõude tasuda kahju summa ja esitanud hoiatuse kohtusse pöördumiseks. Seega on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7788 krooni ja TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud sh hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud kostja kanda. Kohtunik

Lk 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.