Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kuni XXX. XXX leping pikenes aasta lõpuni kuna kumbki pool ei teatanud lepingu lõpetamise soovist. Samadel asjaoludel pikenes leping 2003 ja 2004 kuni XXX. Lepingu p 7.5 järgi esitas hageja kostjale XXX teate üürilepingu lõpetamise kohta alates XXX. Lepingu lõpetamise soovi kordas hageja XXX kirjas. XXX tuletas hageja kostjale meelde, et üürileping on XXX lõppenud ja palus korteri tagastada. Kostja ei reageerinud. VÕS § 309 lg 1, § 334 lg 1 ja lepingu p 7.4 alusel taotleb hageja kostja kohustamist korteriomand hagejale tagastama ja otsuse täitmise viisiks määrata kostja väljatõstmine. 15.05.1006 otsusega rahuldas üürikomisjon avalduse. Otsusega mitte nõustudes esitas TH taotluse Harju Maakohtule vaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Tegemist on tähtajalise üürilepingu lõppemisega tähtaja saabumisel ja selle mittepikendamisest teatamisega, mitte tähtajalise üürilepingu ülesütlemisega. Tähtajalise üürilepingu mittepikendamisest teatamiseks ei pea esinema erakorralisi asjaolusid ja teatamiseks ei ole kehtestatud vorminõudeid. Seoses hageja poolt teate saatmisega ei muutunud leping tähtajatuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Teade üürilepingu lõpetamise kohta on tühine VÕS § 325 lg 5 alusel, sest see ei sisaldanud § 325 lg 2 p 4 nimetatud ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega. Leping pikenes aasta võrra. Kohtuistungil seletas kostja, et leping oli tähtajaline, tähtaeg lõppes 31.12.2002 lepingu p 2.1 järgi. See oli poolte tahe. Lepingu p 7.5 järgi leping pikeneb ühe aasta võrra. Praegu on VÕS § 310 lg 1 järgi tegemist tähtajatu lepinguga. Lepingu ülesütlemine ja lõpetamine on sama tähendusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja tõenditega, Tallinna üürikomisjoni toimikuga ja ärakuulanud pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja VÕS-is sätestatut järgides üles öelda. Kooskõlas Tallinna üürikomisjoni toimikus oleva eluruumi üürilepinguga, mille OÜ ja kostja XXX sõlmisid, on tegemist tähtajalise üürilepinguga. Lepingu p 2.1 sätestab, et leping jõustub allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni XXX. Lepingu p 2.2 alusel kehtib leping eluruumi omandiõiguse või tiitlipärase valduse üleminekul teisele isikule ka uue omaniku või tiitlipärase valdaja suhtes. Lepingu p 7.4 järgi lõpeb leping lepingus märgitud tähtaja möödumisel. Lepingu p 7.5 sätestab, et kui kumbki pool ei teata enne tähtaja möödumist soovist leping lõpetada või uuendada, loetakse leping automaatselt pikenenuks 1 aastaks. Selles lepingu punktis leppisid pooled kokku lepingu tähtaja pikenemises ühe aasta kaupa, juhul kui pooled ei teata enne tähtaja saabumist lepingu lõpetamise soovist ning leping ei muutunud tähtajatuks. Enne lepingu tähtaja möödumist XXX teatas hageja kostjale XXX lepingu lõpetamisest alates XXX. Kuna tegemist oli tähtajalise üürilepinguga, piisas, et hageja teatas kostjale enne lepingu tähtaja saabumist lepingu lõpetamise soovist, hageja ei pidanud lepingut üles ütlema ning üürilepingu ülesütlemist sätestavad VÕS-i paragrahvid kohaldamisele ei kuulu. Kostja on

ekslikul seisukohal, et hageja lepingu üles ütles. Hageja teatas kostjale lepingu lõpetamisest seoses lepingu tähtaja möödumisega. Kooskõlas VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Arvestades, et üüritud aja näol on tegemist eluruumiga, kuulub kostja väljatõstmisele, kui ta eluruumi hagejale ei tagasta. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet – eluruumi vabastamine (väljatõstmine) – tuleb kooskõlas TsMS § 445 lg 1 otsuse täitmise viis kindlaks määrata juhuks kui kostja hagejale eluruumi vabatahtlikult ei tagasta. Otsuse täitmise viisiks on kostja väljatõstmine , XXX eluruumist 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd üürikomisjoni otsuse vaidlustas vaid TH, on kooskõlas Üürivaidluse lahendamise seaduse § 22 lg 2, mille kohaselt komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga, Tallinna üürikomisjoni 15.05.2006 otsus S H suhtes jõustunud. Hageja TsMS § 174 lõikes 1 sätestatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.