(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. jaanuari 2017. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu DRAMMOFON määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Prima Pet Premium Oy (registrikood 1567497-2, asukoht Palmrotinkatu 2, Pirkkala, Tampere, Soome Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Kostja Osaühing
DRAMMOFON
(pankrotis, registrikood 10497906, asukoht Mustamäe tee 44, Tallinn), lepinguline esindaja Kerli Kase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-14959 muutmata.
Jätta Osaühingu DRAMMOFON (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud Osaühingu DRAMMOFON (pankrotis) kanda.
4.Mõista Osaühingult DRAMMOFON (pankrotis) Prima Pet Premium Oy menetluskulude hüvitamiseks välja 201 eurot (käibemaksuta). Nimetatud summalt tuleb alates praeguse otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase
täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Prima Pet Premium Oy (hageja) esitas 7. oktoobril 2015 Harju Maakohtule Osaühingu DRAMMOFON (pankrotis) (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet Pet Food Consulting OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi kohaselt kuulutati 25. märtsi 2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-21 välja Pet Food Consulting Baltic OÜ pankrot. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks nõuded. 21. septembri 2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja hageja esitatud nõuetele vastu.
2.Hageja esitas 16. augustil 2016 maakohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Taotluse kohaselt vaidles hageja nõude tunnustamisele nõuete kaitsmise koosolekul vastu ainult kostja. Kostja nõudele vaidlesid vastu hageja ja pankrotihaldur. Kostja esitas hageja ja pankrotihalduri vastu oma nõude tunnustamiseks hagi, mille maakohus jättis 12. mail 2016 läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 5. juulil 2016. Kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses on seega jäänud lõplikult tunnustamata. Kuna kostja ei olnud võlausaldaja, ei saanud ta vastu vaielda teiste võlausaldajate nõuete kaitsmisele ning kostja vastuväide hageja nõudele ei oma enam õiguslikku tähendust. Seetõttu on ära langenud menetluse jätkamise vajadus.
3.Kostja vaidles taotlusele vastu. Incea Invest OÜ loovutas 1. juulil 2016 oma nõude võlgniku vastu osaliselt kostjale. Incea Invest OÜ ise omandas nõude võlgniku vastu TCV OÜ-lt, kelle nõue on pankrotimenetluses kogu ulatuses tunnustatud. Seetõttu on kostja jätkuvalt võlgniku võlausaldaja. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 16. jaanuari 2017. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagi, kuna kostja vaidles võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hagi tema nõude tunnustamiseks samas pankrotimenetluses jäi maakohtu 12. mai 2016. a määrusega läbi vaatamata ja jõustus 5. juulil 2016. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et TVC OÜ nõue summas 2365 eurot 85 senti on pankrotimenetluses tunnustatud, TVC OÜ on nõude loovutanud Incea Invest OÜ-le, kes on omakorda loovutanud nõude 300 euro osas kostjale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväidet hageja nõudele tuleb arvestada, kui kostja omandas oma nõude võlgniku vastu pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist ning esialgne võlausaldaja hageja nõudele vastuväidet ei esitanud. Kohus leidis, et kuna kostja nõude tunnustamiseks esitatud hagi jäi läbi vaatamata, siis tuleb jätta kostja vastuväide hageja nõude tunnustamisele PankrS § 103 lg 8 järgi arvestamata, sest kostja ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku aja seisuga pankrotivõlausaldaja PankrS § 8 lg 3 tähenduses ega saanud seetõttu hageja nõudele vastuväidet esitada. Kostja sai võlausaldajaks alles 1. juulil 2016 pankrotimenetluses TVC OÜ tunnustatud nõude omandamisega. Kuna TVC OÜ hageja nõudele vastu ei vaielnud ja PankrS § 103 lg 5 järgi ei saaks TVC OÜ enam hageja nõudele vastuväiteid esitada, ei saa seda teha ka temalt võlgniku vastu nõude omandanud isikud, sh kostja. Kostja on TVC OÜ eriõigusjärglane. Eriõigusjärglasena ei saa tal olla rohkem õigusi, kui oleks tema õiguseelnejal. Kuna kostja vastuväide tuleb jätta arvestamata, on menetluse jätkamise vajadus ära langenud ja hagi tuleb jätta õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuid kuna hagi läbivaatamata jätmise aluseks olevad asjaolud ei olnud hageja juhitavad, on menetluskulude kindlaksmääramine ja hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas vääralt PankrS § 103 lg-t 8 ja § 8 lg-t 3. Kostja oli võlausaldaja ja tema nõude tunnustamata jätmine ei muuda kõiki tema tehtud toiminguid tagantjärgi tühiseks. Kostja oli võlausaldajaks kuni lõppes tema nõude tunnustamise kohtumenetlus (5. juulil 2016). Kuna aga kostja omandas 1.07.2016 uue nõude, siis on olnud kostja kogu pankrotimenetluse vältel võlausaldaja ja ta sai esitada hageja nõudele vastuväite. Maakohus asus vääralt seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramine ja kostja kasuks välja mõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 168 lg 2 järgi peab hageja kandma kostja menetluskulud, sest ei esine TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud aluseid.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Maakohus kohaldas õigesti pankrotiseaduse sätteid ja asus põhjendatult seisukohale, et uue nõude omandamisega ei saanud kostjal tekkida alust hageja nõuet vaidlustada. Maakohus jättis põhjendatult kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Maakohus ei ole menetluskuludesse puutuvalt küll viidanud TsMS § 162 lg-le 4, kuid selle puuduse saab ringkonnakohus määruskaebust lahendades kõrvaldada.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 hagi läbivaatamata jätmise osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ei nõustu kolleegium maakohtu põhjendustega, kuid arvestades määruskaebuse piire, tuleb jätta ka selles osas maakohtu määruse resolutsioon muutmata.
9.Vastuseks kostja määruskaebuse väidetele seoses hagi läbivaatamata jätmisega märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole asja lahendades kohaldanud vääralt pankrotiseaduse sätteid. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal oli alust esitada kohtule PankrS § 106 lg 1 järgi hagi oma nõude tunnustamiseks, sest kostja vaidles tema nõude tunnustamisele vastu. Samuti asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja nõude tunnustamata jätmise tõttu teises kohtumenetluses kaotas kostja esitatud vastuväide praeguses kohtumenetluses PankrS § 103 lg 8 kohaselt tähenduse. Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele PankrS § 103 lg 8 järgi ei arvestata ning kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Praeguses asjas ei ole keegi peale kostja hageja nõudele pankrotimenetluses vastuväidet esitanud. Seega saab lugeda hageja nõude PankrS § 103 lg 8 teise lause järgi tunnustatuks ning hagejal puudub seetõttu õiguslik huvi oma nõude lahendamise vastu, mis annab alust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus hagejal oli hagi esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuid kohtumenetlus ajal teises kohtumenetluses tehtud kohtulahendi tõttu ei ole tal enam õiguslikku huvi hagi lahendamise vastu, tuleb jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Eeltoodut ei muuda kolleegiumi hinnangul ka asjaolu, et kostja omandas vahetult enne tema nõude kohtumenetluses tunnustamata jäämist loovutamise teel teiselt pankrotivõlausaldajalt uue nõude. Kolleegium nõustub maakohtu tõlgendusega, et teiselt pankrotivõlausaldajalt 300 euro suuruse nõude omandamine vahetult enne seda, kui kostja enda nõue jäi kohtulahendiga tunnustamata, ei tähenda seda, et kostja vastuväidet hageja nõudele tuleb endiselt arvestada. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus TVC OÜ, kelle osa nõudest
kostja omandas, ei vaielnud hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu, ei ole ka kostjal enam sellist õiguslikku positsiooni, et ta saaks hageja nõudele jätkuvalt vastu vaielda. Riigikohus on leidnud, et kuigi pankrotiseaduses ei ole selgelt reguleeritud, kuidas toimub pankrotimenetluses tunnustatud nõude ülemineku korral võlausaldaja täielik või osaline asendamine pankrotimenetluses, tuleneb nii pankrotimenetluse olemusest kui ka tsiviilõiguse üldpõhimõtetest, et pankrotihaldur peab pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja eriõigusjärglusega ning sellest tulenevalt peab pankrotihaldur lugema kas täielikult või osaliselt pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele on nõue seaduse alusel vastavalt osaliselt või täielikult üle läinud (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 15 ja 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 16). Kolleegiumi hinnangul tähendab see mh seda, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude omandaja astub pankrotimenetluses loovutatud nõude osas oma õiguseelneja, s.o nõude loovutanud pankrotivõlausaldaja asemele ja omandab nõude loovutaja õigusliku positsiooni pankrotimenetluses. Sellest tulenevalt järeldas maakohus õigesti, et kostjal oleks õigus vaielda jätkuvalt hageja nõudele vastu üksnes juhul, kui ka tema õiguseelneja oleks esitanud hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite. Seda aga TVC OÜ teinud ei ole. Neil põhjendustel jättis maakohus põhjendatult hagi läbi vaatamata.
10.Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga selles, et tuginedes äärmise ebaõigluse klauslile saab kohus jätta menetluskulud kindlaks määramata ja vastaspoolelt välja mõistmata. Seda tehes on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, kuna ei ole eristanud menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramist. Eeltoodu ei anna aga kolleegiumi hinnangul siiski maakohtu määrust ka selles osas tühistada. Kolleegium nõustub maakohtuga iseenesest selles, et hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuli TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreegli järgi jätta kohtuasja menetluskulud hageja kanda, sest ei esinenud TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud erandlikke asjaolusid, mis andnuks alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et praeguses asjas esinevad siiski erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine ja ühes sellega ka nende hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, sest hageja oli sunnitud pöörduma nõude tunnustamiseks kohtu poole, kuna kostja esitas tema nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite. Samas on tänaseks kujunenud olukord, kus kostja vastuväidet ei tule arvestada, kuna tema enda nõue jäi tunnustamata. Ekslik on aga maakohtu arusaam, et sellisel juhul saab kohus jätta menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulude hüvitise hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohus võib TsMS § 162 lg 4 järgi jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kuid seadusest ei tulene võimalust jätta sel põhjusel menetlusosaliselt menetluskulud teise poole kasuks välja mõistmata. Sellest tulenevalt tulnuks maakohtul jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte enda kanda. Kuna aga kostja ei vaidlustanud määruskaebuses menetluskulude jaotust, ei saa kolleegium selles osas maakohtu otsust määruskaebuse piire arvestades muuta. Hagejalt kostja menetluskulude katteks hüvitise välja mõistmine ei oleks aga ülal toodu kohaselt põhjendatud. Menetluskulud
11.Ülaltoodut arvestades tuleb kostja määruskaebus jätta rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema praeguse kohtuasja apellatsiooniastme kuludeks lepingulise esindaja kulud 252 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal määruskaebuse analüüsiks, vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1 tund (150 eurot), vastuse täienduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 0,3 tundi (51 eurot) ning menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks 0,3 tundi (51 eurot). Samuti palus hageja mõista kostjalt välja seadusjärgse viivise menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise puhuks. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud toimingud ja toimingutele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud, v.a menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud toimingute osas. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et menetluskulude kindlaksmääramisega seotud kulusid, sh menetluskulude nimekirja koostamise kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi menetlusosalisele ei hüvitata (vt nt Riigikohtu 8. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-17, p 20). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tasu ühe tunni eest 150 eurot, mis ei ületa tavapärast esindajatasu määra.
13.Ülalmärgitut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu määruskaebuse läbivaatamisel 201 eurot (käibemaksuta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.