Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10624
Tsiviilasi
Loo Metall OÜ hagi Aktsiaseltsi Loo Elekter ja Loo Properties AS-i vastu kohustamis- ja tuvastamisnõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2017 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Loo Metall OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): Loo Metall OÜ (registrikood 12074742, asukoht Maagi 7, Maardu, 74114 Harjumaa), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja I (vastustaja I): Aktsiaselts Loo Elekter (registrikood 10017616, asukoht Saha tee 16, Loo alevik, Jõelähtme vald, 74201 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff Kostja II (vastustaja II): Loo Properties AS (registrikood 12194245, asukoht Linnuka tee 1, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, 74207 Harjumaa), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raul Markus ja Siim Roode
Kohtuistungi toimumise aeg
16.05.2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.01.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Loo Metall OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Loo Metall OÜ (hageja) esitas 11.07.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Loo Elekter (kostja I) ja Loo Properties AS (kostja II) vastu kohustamisja tuvastamisnõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 31.08.2012 võrguettevõtjast kostjaga I liitumisleping nr 08052 (edaspidi liitumisleping). Lepingus on pooltena näidatud kostja I ja kostja II. Kostjat II esindas lepingu sõlmimisel volikirja alusel AJ. Liitumislepingu p-s 2.1 lepiti kokku hageja ja kostja II kaasomandis olevale kinnistule Linnuka tee 1-8 maaüksuste teenindamiseks rajatud elektrijaama liitmises Linnuka tee 1-8 maaüksustega. Liitumislepingu p 2.2 kohaselt lepiti kokku liitumine mainitud maaüksustel elektrivoolu tugevusega 1000A+1000A+63A+32A. Hageja poolt liitumislepingu sõlmimiseks hageja kinnisasjadele Linnuka tee 2, 4, 6 ja 8 volitas hageja ennast esindama samuti A. Je.
3.Pärast liitumislepingu sõlmimist lepiti hageja ja kostjate nõupidamisel kokku, et hageja maaüksuste liitmine toimub ja elektrivõimsus piirdub 1000A asemel 800A-ga. Selle asjaolu kohta on kostja I ja kostja II poolt allkirjastatud vastav kinnituskiri.
4.Käesoleva ajani ei ole kostjad võimaldanud hagejal algselt kokkulepitud tingimustel ja tugevusega elektrivoolu ühendust saada. Kostja I keeldub põhjendamatult esialgse liitumiskokkuleppe tingimuste täitmisest. Antud seisuga on oluliselt häiritud hageja kinnistutel äritegevus ja majandustegevus. Kostja I põhjendamatu elektrivarustuse tugevuse piiramine piirab hageja tootlikkuse realiseerimist oodatud ja maksimaalsel määral. Elektrivarustuse piirang põhjustab hagejale otsest varalist kahju saamata jäänud tulu näol.
5.Liitumislepingu pooleks on ka hageja, kuivõrd antud lepinguga fikseeriti ka hagejale kuuluvate maaüksuste liitmine elektrivõrguga ja sellise elektriühenduse algne tugevus. Kostjat II esindas liitumislepingu sõlmimisel A. J, kellel mh oli ka hageja nõusolek hageja nimel maaüksuste liitumine sõlmida. Vastasel juhul ei oleks liitumislepingus hageja maaüksusi Linnuka tee 2, 4, 6 ja 8 mainitud ega neid elektrivõrguga liidetud. Samuti saab tehnorajatisega liitumine toimuda vaid kinnisasja omaniku nõusolekul.
6.Lisaks tuleb liitumislepingu õiguslikku siduvust hageja ja kostja I vahel järeldada ka hageja ja kostja II vahelisest kaasomandi kokkuleppest. Kaasomanike kokkuleppe p-i 5 kohaselt kaasomanikele kuuluvate kinnisasjade ühiseks elektrivarustuseks
paigaldatakse alajaam kaasomandis olevale teenivale kinnistule ning elektrivarustuse rajamine kooskõlastatakse kostjaga I. Samuti nähtub kaasomanike vahelisest kokkuleppest, et servituudi ala ehitus-, hooldus-, remondi-, rekonstrueerimistööde teostamisega seotud tööd tellib või teeb ning kulud kannavad kaasomanikud võrdsetes osades. Antud hageja ja kostja II maaüksuste teenindamiseks väljaehitatud elektrialajaama väljaehitamisega seotud kulud on kantud ning kostja II on nendest 50% nõudnud sisse hagejalt. Seega tuleb lähtuda asjaolust, et hageja ja kostja II tegutsesid ühiselt ja mõlema kaasomaniku kinnistute liitumine elektrivõrguga toimus liitumislepingu alusel.
7.Alternatiivselt on hageja seisukohal, et liitumislepingu puhul võib olla tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks (võlaõigusseadus (VÕS) § 81 lg 1). Kuivõrd elektri alajaam rajati hageja ja kostja II kaasomandis oleval maaükskusel asuva servituudi alusel ning Linnuka tee 1-8 maaüksuste teenindamiseks, siis pidi kostja I mõistma, et liitumislepingu pooleks oli ka hageja ja milline oli tema huvi liitumise vastu (Linnuka tee 2, 4, 6 ja 8 teenindamine ja varustamine elektriga).
8.21.01.2015 on kostjate vahel kooskõlastatud liitumislepingu muutmise kokkulepe. Selline kokkulepe on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Antud juhul on kostjate vaheline kokkulepe muuta hageja suhtes kehtivaid liitumistingimusi vastuolus heade kommetega. Hageja õiguslik huvi kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks seisneb selles, et taastada tema suhtes esialgne õiguslik olukord, mis valitses enne 21.01.2015, kui kostjad otsustasid ilma hageja nõusolekuta ja ühepoolselt muuta hageja kinnistute elektrivooluga liitumise tingimusi hageja kahjuks. Hageja majandustegevus on oluliselt piiratud, kuivõrd tal ei saa kasutada oma kinnistuid talle algselt liitumislepinguga lubatud elektrivoolu tugevuse kohaselt.
9.Hagejal on õigus nõuda kostjalt I liitumislepingu täitmist. Kostja I on põhjendamatult jätnud hagejale kokkulepitud tugevusega elektrivarustuse tagamata ja seega rikkunud lepingulist kohustust.
10.Kostjal II puudus õigus nõuda liitumislepingu muutmist hageja suhtes. Antud juhul on liitumislepingust tulenevalt õigussuhe hageja ja kostja I vahel. Kuivõrd kostja II ei ole antud õigussuhte pool, siis puudus tal ka õigus otsustada ja muuta või nõuda 21.01.2015 kostjalt I hageja maaüksuste elektrivõrguga liitmise tingimuste muutmist.
11.Hageja palus kohustada kostjat I täitma 31.08.2012 liitumislepingut nr 08052 ja tagama hageja kinnistutele elektrivool tugevusega: 3*400 amprit Linnuka tee 2, 3*200 amprit Linnuka tee 4, 3*200 amprit Linnuka tee 6. Samuti palus hageja tuvastada kostjate vahel 21.01.2015 kooskõlastatud 31.08.2012 liitumislepingu nr 08052 muutmise kokkuleppe tühisus. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
12.Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja, et kostja I on 16.08.2016 vastuses hagile tunnustanud hagejat kui liitumislepingu poolt ning võtnud omaks asjaolu, et liitumisleping sõlmiti Linnuka tee 1-8 omanike nimel ning et hagejat esindati A. Jele väljastatud volikirja alusel (TsMS § 231 lg 2). Kostja I vastuväited hagile
13.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Kostjate vahel 31.08.2012 sõlmitud liitumisleping on kehtiv koos 21.01.2015 tehtud muudatustega. Liitumislepingu pooled on liitumislepingut muutnud 21.01.2015, millest tulenevalt ei ole kostjal I võimalik täita liitumislepingut mahus, mis oli 31.08.2012 kokku lepitud.
15.Käesoleval juhul oli liitumislepingu pooleks kinnistute arendaja ehk kostja II. Kinnisvaraarendusprojektide puhul on tavapärane praktika, et võrguühenduse liitumislepingud sõlmib kinnisvaraarendaja kinnistu omanike nimel. Liitumislepingu
sõlmimise hetkel kuulusid kinnistud Linnuka tee 1, 3, 5, 7 kostjale II. Liitumislepingu alusel välja ehitatud alajaam asub kostja II ainuomandis oleval kinnistul. Kostja II esitas kostjale I kinnistute Linnuka tee 2, 4, 6, 8 liitumiseks hageja esindaja tähtajatu volikirja, mille alusel kostja II oli õigustatud kostjaga I pidama läbirääkimisi ja sõlmima ühise liitumislepingu hageja nimel.
16.Kostja II, kes on liitumislepingu osapooleks, esitas 21.01.2015 kostjale I taotluse liitumislepingu muutmiseks, mille alusel jagas kostja I ümber liitumislepingu järgsed elektrivoolu tugevused kinnistute vahel. Hageja ei olnud selleks hetkeks sõlminud kostjaga I liitumislepingus soovitud mahus võrgulepingut (hageja oli kostjaga I sõlminud võrgulepingu ainult 3*32A osas), mistõttu oli võimalik ümber jagada esialgses liitumislepingus sätestatud elektrivoolu mahud.
17.Hageja ei ole sõlminud kostjaga I liitumislepingu esialgses versioonis ette nähtud mahtude osas võrgulepingut ega avaldanud selleks soovi enne kui 14.07.2015. Kui võrguleping oleks sõlmitud, ei oleks kostjal I olnud 21.01.2015 võimalik kostja II taotluse alusel liitumislepingust tulenevaid mahtusid ümber jagada.
18.Liitumislepingu osapoolteks olid ainult kostja I ja kostja II, leping lõppes poolte, st kostja I ja kostja II poolt kohustuste täitmisega. 21.01.2015 toimus kostja II taotluse alusel tootmis- ja tarbimistingimuste muutmine, mitte liitumislepingu muutmine, kuivõrd viimane oli korraliselt lõppenud. Tarbimistingimuste muudatus puudutas juba sõlmitud võrgulepinguid ja vabasid mahtusid. Hageja ja kostja I vahel puudus seisuga 21.01.2015 kehtiv võrguleping suuremas mahus kui 32A, mistõttu ei puudutanud viidatud tarbimistingimuste muudatus hagejat. Kostja II vastuväited hagile
19.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Hageja ei ole liitumislepingu pool, tal ei tulene sellest õigusi ega kohustusi ja ta ei saa selle muutmise kokkuleppe tühisusele tugineda. Nimetatud leping sõlmiti kostjate vahel hageja (kui kolmanda isiku) kasuks ja selles ei olnud kokku lepitud piirangut muutmiseks. Hageja ei saanud omandada õigusi lepingust, mille pooleks ta ei ole, kui see ei olnud ette nähtud lepinguga või see ei tulene seadusest. Tegemist oli ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks ja seda said pooled VÕS § 80 lg 6 järgi muuta.
21.Kostja II ei olnud kuni hagiavalduse kättesaamiseni teadlik, et hageja on teda A. Je isikus volitanud kostjaga I liitumislepingut sõlmima. Kostja II ei ole teadvalt kunagi tegutsenud liitumislepingu sõlmimisel hageja esindajana. Esimese astme kohtu otsus
22.Harju Maakohtu 16.01.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Maakohus leidis, et hageja nõue kostja I kohustamiseks liitumislepingu täitmiseks ja elektrivoolu tagamiseks ei ole põhjendatud.
24.Elektrituruseaduse (ELTS) § 88 lg 1 sätestab, et võrguleping või elektrileping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega.
25.Liitumislepingu p 1 kohaselt on lepingu poolteks kostja II kui klient ning kostja I kui võrguettevõtja. Lepingu p 2 kohaselt on lisateenuse osutamise asukoha aadressiks Linnuka 1-8, lisateenuse nimetuseks uus liitumine kinnisvaraarenduspiirkonnas 1000A+1000A+63A+32A ning lisateenuse lühikirjelduseks on märgitud: 10/0.4 kV alajaama ehitus, keskpinge kaablitrasside ehitus, 0,4kV kaablitrasside ja liitumispunktide ehitus.
26.Tsiviilasja materjalide kohaselt on liitumislepingu järgselt alajaama ja kinnistute jaoks liitumispunktid välja ehitatud kostja I poolt (kostja I 14.11.2016 vastuse p 2.2; kd II, tl 3). Nimetatule ei ole ka menetlusosalised vastuväiteid esitanud. ELTS kohaselt on liitumine ühekordne toiming ning liitumisleping lõpeb selle täitmisega. Alajaama ja liitumispunktide väljaehitamisega tuli lugeda liitumisleping täidetuks ning lõpetatuks vastavalt ELTS § 88 lg-le 1. Kuna liitumislepingu järgne kohustus on kostja I poolt täidetud (s.o alajaama ja liitumispunktide väljaehitamine) ning vaidlusalusest liitumislepingust ei tulene kostja I kohustust tagada hagejale hagiavalduses märgitud elektrivool, siis ei saa kohus ka liitumislepingu alusel kostjat I hagis märgitud viisil kohustada.
27.Kostja I ei saa hagejale tagada ka hagis märgitud voolutugevuse mahtusid, kuna hagejal puudub sellekohane võrguleping. Võrgueeskirja § 35 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid, eelkõige siis, kui liituja elektripaigaldis vastab nõuetele. Hageja ei ole võrguteenuse lepingut hagis soovitud mahtudes sõlminud. See, et hageja mingil põhjusel ei sõlminud liitumispunkti väljaehitamisel võrgulepingut, ei anna talle õigust ega saa tekitada eeldust, et 28.02.2013 välja ehitatud võimalikud võrguühenduse mahud kehtivad sellises mahus ka hiljem. Hageja poolt sõlmitud võrgulepingud teistsuguste mahtudega ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest nende osas käesolevas menetluses vaidlus puudub.
28.Ka hageja nõue kostjate vahel 21.01.2015 kooskõlastatud liitumislepingu nr 08052 muutmise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ei kuulu rahuldamisele.
29.Kostja II on 21.01.2015 esitanud kostjale I avalduse liitumislepingu tingimuste muutmiseks võrguühenduse läbilaskevõime ümber planeerimiseks katastriüksuste järgi (kd II, lk 40, 43). 23.01.2015 on kostja I e-kirjaga kinnitanud, et on avalduse kätte saanud ning ei näe takistust lepingutingimuste muutmiseks ning samuti selgitanud, et enne võrguühendus(t)e muudetud kujul kasutuselevõttu tuleb esitada taotlus(ed) uu(t)e võrgulepingu(te) sõlmimiseks (kd II, lk 45). Kostja I 22.07.2015 ekirjast nähtuvalt on kostja I hagejale selgitanud, et liitumislepingu sõlmija on otsustanud muuta esialgset sõlmitud lepingut ja võrguühenduste suurused kinnistute vahel ümber jaganud (kd I, lk 73).
30.Hageja viide kostja I poolsele omaksvõtule ei ole käesoleval juhul kohane, sest tegemist ei ole faktilise asjaoluga, vaid õigusliku asjaoluga. Ka ei nähtu kostja I esialgses vastuses kohtule selget omaksvõttu (kd I, tl 124-131). Vastuse p-s 3.1.3 on kostja I sedastanud, et liitumislepingu pooleks oli kostja II kui kinnistute arendaja. Vastuse p-s 3.1.8 on kostja I märkinud, et liitumislepingu poolteks olid kostja I ja kostja II (kes volikirja alusel esindas ka hagejat). 14.11.2016 esitatud seisukohas on kostja I selgitanud, et märkis oma 16.08.2016 vastuses hagile ekslikult, justkui võis kostja II vana liitumislepingu sõlmimisel tegutseda hageja esindajana. Esindussuhte võimalikule olemasolule ei viita mitte ükski kostja I valduses olev dokument ega kirjavahetus. Kostja II tegutses vana liitumislepingu sõlmimisel enda nimel ning ka kostja I nimel vanale liitumislepingule alla kirjutanud kostja I juhatuse liige teadis, et vana liitumislepingu teiseks pooleks on kostja II.
31.Esitatud tõenditest ei nähtu ega tunnistaja ütlustest ei tulene, et vaidlusaluse liitumislepingu pooleks oleks olnud lisaks kostjatele ka hageja. Liitumislepingu p 1 kohaselt olid lepingu poolteks kostjad (kd I, tl 50). See, et lepingu allkirjastas kostja II nimel A. J, kes oli ühtlasi volitatud esindama hagejat, ei muuda hagejat automaatselt lepingu pooleks. Üksnes volituse olemasolu ei näita konkreetse lepingu sõlmimist volitaja nimel. Ka tunnistaja A. Je antud ütlustest ei saa järeldada, et hageja oli lepingu
pooleks (kd II, tl 61 pöördel). Tunnistaja poolt väljendatu kohaselt võis tunnistaja küll esindada hageja huve lepingu sõlmimisel, kuid lepingupooleks ei peetud hagejat vajalikuks märkida. Üksnes hageja huvide esindamine ei tee hagejast lepingupoolt. Lepingust nähtuvalt on lepinguga antud kohustus kostjale I (liitumispunktide väljaehitamine jne) ning tasuma selle eest pidi kostja II (vt lepingu p 3). Hagejat eraldi lepingus ei märgitud.
32.Käesoleval juhul oli tegemist olukorraga, kus leping sõlmiti kolmanda isiku ehk hageja kasuks (VÕS § 80 lg 1). Selline leping võib olla ehtne või ebaehtne. Kui lepingust ega seadusest ei tulene otseselt, et tegemist on ehtsa lepinguga, kuid VÕS § 80 lg 1 alusel saab järeldada, et on tegemist siiski lepinguga kolmanda isiku kasuks, on leping ebaehtne. Käesoleval juhul ei tulene lepingust ega ka seadusest, et tegemist oleks ehtsa lepinguga. Liitumislepingust saab järeldada, et kostja II on sõlminud liitumislepingu selliselt, et ka hagejal oli õigus lepingus märgitud võimsust kasutada ning võimalus sõlmida kostjaga I võrguleping. Liitumislepingu p-s 2.1 on lisateenuse asutamise asukoha aadressina märgitud Linnuka 1-8, s.o mh ka hagejale kuuluvate kinnistute aadressid. Lepingust ei tulenenud aga kostja I kohustust sõlmida hagejaga võrguleping või tagada teatud voolutugevus hagejale. Seega oli tegemist ebaehtsa lepinguga. Ebaehtsa lepingu puhul ei ole kolmandal isikul iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist (VÕS § 80 lg 2; vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 80). Hageja ei saanud omandada õigusi lepingust, mille pooleks ta ei ole, kui see ei olnud ette nähtud lepinguga või see ei tulene seadusest (VÕS § 80 lg 2). Kuna tegemist oli ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks, siis said pooled seda VÕS § 80 lg 6 järgi ka muuta ilma hageja nõusolekuta. Kuna hageja ei ole liitumislepingu pool, siis ei tulene sellest talle õigusi ega kohustusi ja ta ei saa liitumislepingu muutmise kokkuleppe tühisusele tugineda.
33.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
34.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
35.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ELTS § 88 lg-t 1. Maakohus ei analüüsinud võimalust, et liitumisleping võib sisaldada ka võrgulepingu tingimusi. Vastavalt ELTS § 88 lg-le 2 võib antud juhul liitumislepingu p-i 2.1 ning poolte kirjalike avalduste puhul olla tegemist osutatavate teenuste kirjelduse või müüdava elektrienergia põhinäitajatega. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti võrgueeskirja § 35 lg-t 1. Kostja I ei ole taganud liitumislepingu kohast võrguühenduse olemasolu ning samuti ei esine kostjal I võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid. Meelevaldne ja põhjendamata on maakohtu etteheide, et asjaolu, et hageja ei sõlminud liitumispunkti väljaehitamisel võrgulepingut, ei anna talle õigust ega saa tekitada eeldust, et 28.02.2013 välja ehitatud võimalikud võrguühenduse mahud kehtivad sellises mahus ka hiljem.
36.Hageja ei ole võtnud omaks, et kostja I täitis liitumislepingut nõuetekohaselt. Hageja ei nõustu, et alajaama ja liitumispunktide väljaehitamisega tuli liitumisleping lugeda täidetuks ning liitumisleping tuli lõpetada vastavalt ELTS §-le 88 lg 1. Liitumislepingu p 2.1 nägi ette ka elektrivõrguga liidetavate kinnistute varustamise elektrimahtudega, millist hageja ja kostja I hiljemalt täpsustasid. Kostja I kinnitas ja garanteeris oma 03.10.2013 kirjas (hagi lisa 12) ja 24.11.2014 e-kirjas (hagi lisa 13) hageja kolmele kinnistule ilma täiendava tasuta elektriühenduse 3*400 amprit, 3*200 ja 3*200 amprit. Maakohus ei ole kostja I kinnituskirjade tähendust asja lahendamisel arvesse võtnud ega neid analüüsinud.
37.Hageja on liitumislepingu pooleks, volitades liitumislepingu sõlmimiseks A. Je (kd I lk 60). Kostja I on sellise asjaolu 16.08.2016 vastuses hagile omaks võtnud. Ka A. J on oma ütlustega kinnitanud (kd II, tl 61 pöördel), et tema tahe liitumislepingu allkirjastamisel oli esindada nii kostjat II kui ka hagejat. Asjaolu, et hagejat ei märgitud lepingus on vormiline puudus - lepingus on märgitud ühed andmed, kuid lepingu allkirjastas reaalselt hageja esindajana A. J. VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Seega ei ole maakohus liitumislepingut korrektselt hinnanud.
38.Tunnistaja A. J on kinnitanud, et tegutses mõlema poole esindajana nii lepingueelsetel läbirääkimistel kui ka pärast ning et läbivalt toimus asjaajamine mõlema kinnistuomaniku nimel. Samuti viitab kostja I käitumine lepingujärgsete mahtude garanteerimisel pärast liitumislepingu sõlmimist kostja I arusaamale, et ka hageja oli lepingu pool (VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 3).
39.Liitumine määrati nii kostja II kui ka hageja maaüksuste osas ning elektrijaam rajati hageja ja kostja II kaasomandis olevale kinnistule. Iga sarnane mõistlik isik, kellel oleks naaberkinnistu omanikuga kaasomanike vaheline kokkulepe vajalike tehnorajatiste rajamiseks ja sh oleks paigaldatud kaasomanikele kuuluvate kinnisasjade ühiseks elektrivarustuseks alajaam, oleks pidanud lähtuma asjaolust, et liitumislepingu poolteks on mõlemad kinnistuomanikud (VÕS § 29 lg 4).
40.Lepingu sisust ja eesmärgist lähtuvalt sõlmiti liitumisleping Linnuka tee 1-8 maaüksuste omanike huvides. Seega tuleb lepingut tõlgendada selliselt, et need omanikud on ka liitumislepingu pooled (VÕS § 29 lg 5 p 4).
41.Juhul, kui liitumislepingu puhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks, siis on see ehtne (VÕS § 80 lg 2). Kostja I 03.10.2013 ja 24.11.2014 kinnituskirjadest nähtub, et hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist või vähemalt, et leping tuli täita ka hageja ees. Seega ei oma kostjate vaheline liitumislepingu muutmine hageja suhtes õiguslikku tähendust ning on hageja suhtes õigustühine. Vastustaja seisukoht
42.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohus on vastanud kõigile hageja põhiseisukohtadele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hagejat ei saa käsitleda liitumislepingu poolena. Lepingust endast see ei nähtu ega ka ühegi muu tõendi alusel pole võimalik sellist järeldust teha. Liitumislepingu p 1 kohaselt olid lepingu poolteks kostjad. See, et lepingu allkirjastas kostja II nimel A. J, kes oli ühtlasi volitatud esindama hagejat, ei muuda hagejat automaatselt lepingu pooleks. Üksnes volituse olemasolu ei näita konkreetse lepingu sõlmimist volitaja nimel.
45.Maakohus kohaldas õigesti ELTS § 88 lõiget 1. Liitumislepingust tulenevate kohustuste sisustamisel lähtus maakohus mitte üksnes ELTS §-st 88 lg 1, vaid liitumislepingu nr 08052 tingimustest ning kõigi menetlusosaliste (sealhulgas hageja enda) väidetest. Hageja paljasõnalisest väitest, et leping nr 08052 võib sisaldada endas ka võrgulepingu tingimusi, ei saanud maakohus teha mingeid järeldusi. Pool otsustab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 kohaselt on hageja kohustuseks tuua selgelt esile oma nõue (hagi ese) ja selle aluseks olevad asjaolud (hagi alus), samuti hagi aluseks olevate asjaolude esinemist kinnitavad tõendid. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks võrgulepingu tingimuste sisaldumine liitumislepingus. Sellistele tingimustele ei ole hageja viidanud ka apellatsioonkaebuses. Kõik menetlusosalised kinnitasid kohtule, et liitumisleping oli suunatud teatud tehnorajatiste valmisehitamisele lähtudes konkreetsest ehitusprojektist. See nähtub selgesõnaliselt ka liitumislepingust endast.
46.Tsiviilasja materjalide kohaselt on liitumislepingu järgselt alajaama ja kinnistute jaoks liitumispunktid kostja I poolt välja ehitatud. Nimetatule ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Seega lõppes kõnealune liitumisleping selle täitmisega juba ammu enne käesoleva kohtumenetluse algust kõigi liitumislepingust tulenevate ehitustööde teostamisega ja selle eest tasumisega. Vastupidist ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.
47.Liitumislepingust saab järeldada, et kostja II on sõlminud liitumislepingu selliselt, et ka hagejal oli õigus lepingus märgitud võimsust kasutada ning võimalus sõlmida kostjaga I võrguleping. Lepingust ei tulenenud aga kostja I kohustust sõlmida hagejaga võrguleping või tagada teatud voolutugevus hagejale. Seega oli tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud ebaehtsa lepinguga, mille täitmist ei saa hageja nõuda (VÕS § 80 lg-d 1 ja 2). Isegi kui tegemist oleks ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks, nagu hageja leiab, võisid pooled ka seda muuta ilma kolmanda isiku nõusolekuta vastavalt VÕS § 80 lg-le 6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
49.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.