Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.07.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti 31.08.2012 võrguettevõtjast Aktsiaseltsiga Xxxx(kostja I ) liitumisleping nr xxxx. Lepingus on pooltena näidatud kostja I ja XxxxAS (kostja II). Kostjat II esindas lepingu sõlmimisel volikirja alusel Xxxx. Liitumislepingu punktis 2.1 lepiti kokku XxxxOÜ (hageja) ja kostja II kaasomandis olevale kinnistule Xxxxmaaüksuste teenindamiseks rajatud elektrijaama liitmises Xxxx maaüksustega. Liitumislepingu p 2.2 kohaselt lepiti kokku liitumine mainitud maaüksustel elektrivoolu tugevusega 1000A+1000A+63A+32A. Hageja poolt liitumislepingu sõlmimiseks hageja kinnisasjadele aadressile xxxx ja xxxx volitas hageja ennast esindama samuti Xxxx . Pärast liitumislepingu sõlmimist lepiti hageja ja kostjate nõupidamisel kokku, et hageja maaüksuste liitmine toimub ja elektrivõimsus piirdub 1000A asemel 800A-ga. Selle asjaolu kohta on kostja I ja kostja II poolt allkirjastatud vastav kinnituskiri. 2 (9)

Käesoleva ajani ei ole kostja I ega kostja II võimaldanud hagejal algselt kokkulepitud tingimustel ja tugevusega elektrivoolu ühendust saada. Kostja I keeldub põhjendamatult esialgse liitumiskokkuleppe tingimuste täitmist. Antud seisuga on oluliselt häiritud hageja kinnistutel äritegevus ja majandustegevusega viljelemine. Hageja põhitegevuseks on kokkupandavate metallehitiste tootmine ja metalltööd. Kostja I põhjendamatu elektrivarustuse tugevuse piiramine piirab hageja tootlikkuse realiseerimist oodatud ja maksimaalsel määral. Elektrivarustuse piirang põhjustab hagejale otsest majanduslikku varalist kahju saamatajäänud tulu näol. Hageja leiab, et 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx pooleks on ka hageja, kuivõrd antud lepinguga fikseeriti ka hagejale kuuluvate maaüksuste liitmine elektrivõrguga ja sellise elektriühenduse algne tugevus. Kostjat II esindas liitumislepingu sõlmimisel Xxxx, kellel mh oli ka hageja nõusolek hageja nimel viimase maaüksuste liitumine sõlmida. Vastasel juhul ei oleks liitumislepingus hageja maaüksusi xxxx ja xxxx mainitud ega neid elektrivõrguga liidetud. Samuti saab mistahes tehnorajatisega liitumine toimuda, vaid kinnisasja omaniku nõusolekul. Lisaks eeltoodule tuleb 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx õiguslikku siduvust hageja ja kostja I vahel järeldada ka hageja ja kostja II vahelisest kaasomandi kokkuleppest. Kaasomanike kokkuleppe punkti 5 kohaselt kaasomanikele kuuluvate kinnisasjade ühiseks elektrivarustuseks paigaldatakse alajaam kaasomandis olevale teenivale kinnistule ning elektrivarustuse rajamine kooskõlastatakse kostjaga I. Samuti nähtub kaasomanike vahelisest kokkuleppest, et servituudi ala ehitus-, hooldus-, remondi-, rekonstrueerimistööde teostamisega seotud tööd tellib või teeb ning kulud kannavad kaasomanikud võrdsetes osades. Antud hageja ja kostja II maaüksuste teenindamiseks väljaehitatud elektrialajaama välja ehitamisega seotud kulud on kantud ning kostja II on 50% nõudnud sisse hagejalt. Seega tuleb lähtuda asjaolust, et hageja ja kostja II tegutsesid ühiselt ja mõlema kaasomaniku kinnistute liitumine elektrivõrguga toimus 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx alusel. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx puhul võib olla tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kuivõrd elektri alajaam rajati hageja ja kostja II kaasomandis oleva maaükskusel asuva servituudi alusel ning Xxxx maaüksuste teenindamiseks, siis pidi kostja I mõistma, et liitumislepingu pooleks oli ka hageja ja milline oli tema huvi liitumise vastu (xxxx ja xxxx teenindamine ja varustamine elektriga). Hageja on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx täitmist. Kostja I on põhjendamatult jätnud hagejale kokku lepitud tugevusega elektrivarustuse tagamata ja seega rikkunud lepingulist kohustust. Samuti leiab hageja, et kostjal II puudus õigus nõuda 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx muutmist hageja suhtes. Antud juhul on 31.08.2012 liitumislepingust nr xxxx tulenevalt õigussuhe hageja ja kostja I vahel. Kuivõrd kostja II ei ole antud õigussuhte pool, siis puudus tal ka õigus otsustada ja muuta või nõuda 21.01.2015 kostjalt I hageja maaüksuste elektrivõrguga liitmise tingimuste muutmist. Kostjate vahel 21.01.2015 kooskõlastatud 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx muutmise kokkulepe on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Antud juhul on kostjate vaheline kokkulepe muuta hageja suhtes kehtivaid liitumistingimusi vastuolus heade kommetega. Hageja õiguslik huvi kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks seisneb selles, et taastada tema suhtes esialgne õiguslik olukord, mis valitses enne 21.01.2015, kui kostjad otsustasid ilma hageja nõusolekuta ja ühepoolselt muuta hageja kinnistute elektrivooluga liitumise tingimusi hageja kahjuks. Hagejana on tema majandustegevus oluliselt piiratud kuivõrd tal ei ole kasutada oma kinnistuid talle algselt liitumislepinguga lubatud elektrivoolu tugevuse kohaselt. 3 (9)

Tuginedes eeltoodule palus hageja kohustada kostjat I täitma 31.08.2012 liitumislepingut nr xxxx ja tagama hageja kinnistutele elektrivool tugevusega: 3*400 amprit Xxxx*200 amprit Xxxx*200 amprit Xxxx. Samuti palus hageja tuvastada kostjate vahel 21.01.2015 kooskõlastatud 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx muutmise kokkuleppe tühisus. Kostja I vastus Kostja I palus jätta hageja hagiavaldus rahuldamata. Kostja I ja kostja II vahel 31.08.2012 sõlmitud liitumisleping on kehtiv koos 21.01.2015 tehtud muudatustega. Liitumislepingu pooled on liitumislepingut muutnud 21.01.2015.a, millest tulenevalt ei ole kostjal I võimalik täita liitumislepingut mahus, mis oli 31.08.2012.a kokku lepitud. Käesoleval juhul oli liitumislepingu pooleks kinnistute arendaja ehk kostja II. Kinnisvaraarendusprojektide puhul on tavapärane praktika, et võrguühenduse liitumislepingud sõlmib kinnisvaraarendaja kinnistu omanike nimel. Liitumislepingu sõlmimise hetkel kuulusid kinnistud Xxxxkostjale II. Liitumislepingu alusel välja ehitatud alajaam asub kostja II ainuomandis oleval kinnistul. Kostja II esitas kostjale I kinnistute Xxxx(ja xxxx) liitumiseks hageja esindaja tähtajatu volikirja, mille alusel kostja II oli õigustatud kostjaga I pidama läbirääkimisi ja sõlmima ühise liitumislepingu hageja nimel. Kostja II, kes on liitumislepingu osapooleks, esitas 21.01.2015 kostjale I taotluse liitumislepingu muutmiseks, mille alusel jagas kostja I ümber liitumislepingu järgsed elektrivoolu tugevused kinnistute vahel. Hageja ei olnud selleks hetkeks sõlminud kostjaga I liitumislepingus soovitud mahus võrgulepingut (hageja oli kostjaga I sõlminud võrgulepingu ainult 3*32A osas), mistõttu oli võimalik ümber jagada esialgses liitumislepingus sätestatud elektrivoolu mahud. Hageja ei ole kunagi sõlminud kostjaga I liitumislepingu esialgses versioonis ette nähtud mahtude osas võrgulepingut ega avaldanud selleks ka soovi enne kui alles 14.07.2015 – kui võrguleping oleks sõlmitud, ei oleks kostjal I olnud 21.01.2015 võimalik kostja II taotluse alusel liitumislepingust tulenevaid mahtusid ümber jagada. Liitumislepingu osapoolteks olid ainult kostja I ja kostja II, see lõppes seoses lepingust tulenevate poolte, st kostja I ja kostja II kohustuste täitmisega, ning 21.01.2015 kostja II taotluse alusel toimus tootmis- ja tarbimistingimuste muutmine, mitte liitumislepingu muutmine, kuivõrd viimane oli korraliselt lõppenud. Tarbimistingimuste muudatus puudutas juba sõlmitud võrgulepinguid ja vabasid mahtusid. Hageja ja kostja I vahel puudus seisuga 21.01.2015 kehtiv võrguleping suuremas mahus kui 32A, mistõttu ei puudutanud viidatud tarbimistingimuste muudatus hagejat. Kostja II vastus Kostja II vaidles hagile täies ulatuses vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja II leidis, et hageja ei ole liitumislepingu xxxx pool. Nimetatud lepingu oli sõlmitud kostja I ja kostja II vahel hageja, kui kolmanda isiku kasuks ja selles ei olnud kokku lepitud piirangut muutmiseks. Hageja ei saanud omandada õigusi lepingust, mille pooleks ta ei ole, kui see ei olnud ette nähtud lepinguga või see ei tulene seadusest (VÕS § 80 lg 2). Tegemist oli ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks ja seda said pooled VÕS § 80 lg 6 järgi muuta. Kostja II ei olnud kuni hagiavalduse kättesaamiseni teadlik, et hageja on teda Xxxx isikus volitanud kostjaga I liitumislepingu sõlmima. Kostja II ei ole teadvalt kunagi tegutsenud liitumislepingu sõlmimisel hageja esindajana.

4 (9)

Hageja ei ole liitumislepingu xxxx pool, tal ei tulene sellest õigusi ega kohustusi ja ta ei saa selle muutmise kokkuleppe tühisusele tugineda. Kohtu põhjendused

sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimisvõi tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega. 4.2 Hageja on hagiavaldusele lisanud võrgu lisateenuste lepingu nr xxxx (kd I lk 50-52). Lepingu p 1 kohaselt on lepingu poolteks XxxxOÜ kui klient (kostja II) ning XxxxAS kui võrguettevõtja (kostja I). Lepingu p 2 kohaselt on lisateenuse osutamise asukoha aadressiks xxxxxxxx, lisateenuse nimetuseks uus liitumine kinnisvaraarenduspiirkonnas 1000A+1000A+63A+32A ning lisateenuse lühikirjelduseks on märgitud: 10/0.4 kV alajaama ehitus, keskpinge kaablitrasside ehitus, 0,4kV kaablitrasside ja liitumispunktide ehitus. 4.3 Tsiviilasja materjalide kohaselt on nimetatud lepingu järgselt alajaama ja kinnistute jaoks liitumispunktid väljaehitatud kostja I poolt. Nimelt on kostja I 14.11.2016 vastuse p 2.2 kinnitanud, et kostja I ehitas liitumislepingu nr xxxx alusel liitumise välja 28.02.2013 (kd II lk 3). Nimetatule ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Kohus selgitab, et ELTS kohaselt on liitumine ühekordne toiming ning liitumisleping lõpeb selle täitmisega. Ka hageja on oma 02.09.2016 esitatud dokumendi p-s 1.12 märkinud, et liitumine on ühekordne toiming ja see toimus liitumislepingu järgselt alajaama ja kinnistute jaoks liitumispunktide väljaehitamisega ning seega sai liitumisleping selle faktilise asjaoluga täidetuks ja see tuli lugeda lõpetatuks (kd I lk 170). Alajaama ja liitumispunktide väljaehitamisega sai seega kohtu hinnangul liitumisleping täidetuks ning liitumisleping tuli lugeda lõpetatuks vastavalt ELTS §-le 88 lg 1. Kuna liitumislepingu järgne kohustus on kostja I poolt täidetud (s.o alajaama ja liitumispunktide väljaehitamine) ning vaidlusalusest liitumislepingust ei tulene kostja I kohustust tagada hagejale hagi resolutsioonis märgitud elektrivool, siis ei saa kohus ka 31.08.2012 liitumislepingu alusel kostjat I hagi resolutsioonis märgitud viisil kohustada. Kohtu hinnangul ei saa kostja I tagada hagejale ka hagiavalduse resolutsioonis märgitud voolutugevuse mahtusid põhjusel, et hagejal puudub sellekohane võrguleping. Võrgueeskirja § 35 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid, eelkõige siis, kui liituja elektripaigaldis vastab nõuetele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole aga hageja võrguteenuse lepingut hagis soovitud mahtudes sõlminud. See, et hageja mingil põhjusel ei sõlminud liitumispunkti väljaehitamisel võrgulepingut, ei anna talle õigust ega saa tekitada eeldust, et 28.02.2013 välja ehitatud võimalikud võrguühenduse mahud kehtivad sellises mahus ka hiljem. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et hageja poolt sõlmitud võrgulepingud teistsuguste mahtudega ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust, sest nende osas käesolevas menetluses vaidlus puudub. Seega ei ole hageja nõue kostja I kohustamiseks liitumislepingu nr xxxx täitmiseks ja elektrivoolu tagamiseks hagiavalduse resolutsioonis märgitud mahtudes põhjendatud ja kohus jätab nõude selles osas rahuldamata.

43). 23.01.2015 on kostja I e-kirjaga kinnitanud, et on avalduse kätte saanud ning ei näe takistust lepingutingimuste muutmiseks ning samuti selgitanud, et enne võrguühendus(t)e muudetud kujul kasutuselevõttu tuleb esitada taotlus(ed) uu(t)e võrgulepingu(te) sõlmimiseks (kd II lk 45). Kostja I 22.07.2015 e-kirjast nähtuvalt on kostja I hagejale selgitanud, et liitumislepingu sõlmija on otsustanud muuta esialgset sõlmitud lepingut ja võrguühenduste suurused kinnistute vahel ümber jaganud (kd I lk 73). 5.2 Hageja on leidnud, et tema on liitumislepingu nr xxxx pooleks ning märkinud, et hageja poolt liitumislepingu sõlmimiseks hageja kinnisasjadele aadressile Xxxx ja xxxx volitas hageja ennast esindama Xxxx (volikiri kd I lk 60). Kostjad on seisukohal, et liitumisleping oli sõlmitud üksnes kostjate vahel. Samuti leidis hageja, et kostja I 16.08.2016 vastuses hagile sisaldub omaksvõtt. Kostja I on tunnustanud hagejat kui 31.08.2012 liitumislepingu xxxx poolt ning võtnud omaks asjaolu, et liitumisleping sõlmiti Xxxx omanike nimel, ning et täpsemalt hagejat esindati Xxxx väljastatud volikirja alusel. 5.3 Seoses hageja poolt viidatud omaksvõtuga märgib kohus järgmist. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 231 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. TsMS § 217 lg 5 sätestab, et esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juures viibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja I esialgses vastuses kohtule selget omaksvõttu (kostja vastus kd I lk 124-131). Vastuse punktis 3.1.3 on kostja I sedastanud, et liitumislepingu pooleks oli kostja II kui kinnistute arendaja. Vastuse p 3.1.8 on kostja I märkinud, et liitumislepingu poolteks olid kostja I ja kostja II (kes volikirja alusel esindas ka hagejat). 14.11.2016 esitatud seisukohas on kostja I selgitanud, et märkis oma 16.08.2016 vastuses hagile ekslikult, justkui võis kostja II vana liitumislepingu sõlmimisel tegutseda hageja esindajana ning et esindussuhte võimalikule olemasolule ei viita mitte ükski kostja I valduses olev dokument ega kirjavahetus. Kostja II tegutses vana liitumislepingu sõlmimisel enda nimel ning ka kostja I nimel vanale liitumislepingule alla kirjutanud kostja I juhatuse liige teadis, et vana liitumislepingu teiseks pooleks on kostja II. Kohus on seisukohal, et hageja viide omaksvõtule ei ole käesoleval juhul kohane, sest tegemist ei ole faktilise asjaoluga, vaid õigusliku asjaoluga. Samuti selgitab kohus, et ei ole seotud menetlusosalise õigusliku hinnanguga. 5.4 Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest ega tulene ka tunnistaja ütlustest, et vaidlusaluse liitumislepingu pooleks oleks olnud lisaks kostjatele ka hageja.

7 (9)

Lepingu p 1 kohaselt oli lepingu poolteks kostja II ja kostja I (kd I lk 50). See, et lepingu allkirjastas kostja II nimel Xxxx, kes oli ühtlasi volitatud esindama hagejat, ei muuda hagejat automaatselt lepingu pooleks. Kohtu hinnangul ei näita üksnes volituse olemasolu konkreetse lepingu sõlmimist volitaja nimel. Ka tunnistaja Xxxx antud ütlustest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et hageja oli lepingu pooleks (kd II lk 61 pöördel). Tunnistaja poolt väljendatu kohaselt võis tunnistaja küll esindada hageja huve lepingu sõlmimisel, kuid lepingupooleks ei peetud hagejat vajalikuks märkida. Üksnes hageja huvide esindamine ei tee hagejast lepingupoolt. Samuti märgib kohus, et lepingust nähtuvalt on lepinguga antud kohustus kostjale I (liitumispunktide väljaehitamine jne) ning tasuma selle eest pidi kostja II (vt lepingu p 3). Hagejat eraldi lepingus ei märgitud. Ka nimetatud asjaolust nähtub kohtu hinnangul, et leping oli sõlmitud siiski üksnes kostja I ja kostja II vahel. 5.5 Kohus leiab, et käesoleval juhul oli tegemist olukorraga, kus leping sõlmiti kostjate vahel, s.h ka kolmanda isiku ehk hageja kasuks. Kostja I ei ole 24.10.2016 toimunud istungil välistanud, et tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga (kd 194 pöördel). Samuti oli istungil kostja II nõus, et lepingu majanduslik sisu oli, et kostja II sõlmib liitumislepingu selliselt, et ka hagejal on õigus seda võimsust kasutada. Ka hageja ise on leidnud alternatiivselt, et tegu oli kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga (hagiavalduse p 2.1.4, kd I lk 6). VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kohus selgitab, et leping kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne. Ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks on tegemist siis, kui kohustuse täitmist lisaks võlausaldajale võib nõuda ka kolmas isik ise (VÕS § 80 lg 2). Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Kui lepingust ega seadusest ei tulene otseselt, et tegemist on ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks, kuid VÕS § 80 lg 1 alusel saab järeldada, et on tegemist siiski lepinguga kolmanda isiku kasuks, on leping ebaehtne. Ka Riigikohus on rõhutanud, et ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei ole kolmandal isikul iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist (vt eeltoodu osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P.Varul jt. Tallinn: Juura 2016, § 80). Käesoleval juhul ei tulene lepingust ega ka seadusest, et tegemist oleks ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Olenemata lepingus märgitud lepingupooltest on lepingu p 2.1 lisateenuse asutamise asukoha aadressina märgitud Xxxx- Xxxx, s.o muuhulgas ka hagejale kuuluvate kinnistute aadressid. Hagiavaldusest nähtuvalt kuuluvad hagejale kinnisasjad aadressil Xxxxja xxxx ning 1⁄2 kaasomandina antud tekkivate kinnistute teenindamiseks antud kinnistutega piirneva xxxx osa ja lõigud 1 ning 2.

Seega saab kohtu hinnangul lepingust järeldada, et kostja II on sõlminud liitumislepingu selliselt, et ka hagejal oli õigus lepingus märgitud võimsust kasutada ning võimalus sõlmida kostjaga I võrguleping. Lepingust ei tulenenud kostja I kohustust sõlmida hagejaga võrgulepingut või nagu kohus eelnevalt leidis tagada teatud voolutugevus hagejale. Seega oli tegemist ebaehtsa lepinguga. 5.6 VÕS § 80 lg 6 sätestab, et lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 8 (9)

Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei olnud vaidlusaluse lepingu pooleks. Nimetatud leping on sõlmitud kostja I ja kostja II vahel hageja kui kolmanda isiku kasuks. Kohus on seisukohal, et hageja ei saanud omandada õigusi lepingust, mille pooleks ta ei ole, kui see ei olnud ette nähtud lepinguga või see ei tulene seadusest (VÕS § 80 lg 2). Kuna tegemist oli ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks, siis said seda pooled VÕS § 80 lg 6 järgi ka muuta ilma hageja nõusolekuta. Kuna hageja ei ole aga liitumislepingu pool, siis ei tulene sellest talle õigusi ega kohustusi ja ta ei saa selle muutmise kokkuleppe tühisusele kohtu hinnangul ka tugineda. Kuna kohus leiab, et hageja ei ole lepingu pooleks, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata ka asjaolu, kas 21.01.2015 kostja II poolt soovitud mahtude muudatus oli liitumislepingu muutmine või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine. Seega ei kuulu hageja nõue kostjate vahel 21.01.2015 kooskõlastatud 31.08.2012 liitumislepingu nr xxxx muutmise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks rahuldamisele.

jätab

kohus

hageja

hagiavalduse

kostjate

vastu

Menetluskulud

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.