Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
377,11 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-post: XXX Kostja: T. P. (isikukood XXX), registris elukoha andmed puuduvad, muu sideaadress XXX; e-post: XXX, kontaktisik H. P., e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 12.04.2005 sõlmitud T liitumislepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 198 eurot, viivised 106,41 eurot, sissenõudekulud 25 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt (198 eurot) alates 02.02.2023 kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (106,41 eurot) mitte suuremas summas kui põhinõude summa (198 eurot).
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 343 eurot ja viivis menetluskulult (343 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kostja vastu järgnevad nõuded:
mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 12.04.2005 sõlmitud T liitumislepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 198 eurot, viivised 106,41 eurot, sissenõudekulud 25 eurot;
mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 198 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 02.02.2023.
Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue T AS-i (edaspidi T) ja kostja vahel 26.11.2007 sõlmitud liitumislepingust ja 16.06.2019 sõlmitud Xxxx mobiilsideteenuste liitumislepingust, mille lisatingimusena sai kostja enda kasutusse seadme Apple IPhone 7 32 GB. Seadme ostuga kaasnes 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu ajatati nimetatud perioodi peale ja kostja kohustus sel ajal kasutama Xxxx kõneteenus- ja või mobiilse interneti paketti.
Komplekti ennetähtaegse lõpetamise korral pidi kostja tasuma käsitlustasu 449 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega saadud seadme(te) maksumus ja/või muu saadud soodustus. Käsitlustasu summa on Xxxx klientidele mõeldud seadme tavahind (kui klient on saanud seadme sellest hinnast soodsamalt, kuulub ka tavahinna ja müügihinna vahe hüvitamisele). Komplekti ennetähtaegsel lõpetamisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest Lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, hinnakirja, teenuse kohta kehtivate teenusetingimuste ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Üldtingimuste p 5.2.5 järgi maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks.
Üldtingimuste lisa kohaselt on T õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas.
Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib T ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli T õigus öelda Leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Tuginedes Üldtingimuste p-le 6.9 piiras T Kostja teenused alates 03.09.2020 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 31.10.2020.
Vastavalt Üldtingimuste punktile 4.9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 377,11 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 04.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot, 12.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 20.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. 2/5
Kostja ei reageerinud T nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
Kostja seisukoht
8.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kostja eest esitas kohtule vastuse tema õde H. P., kes ei ole aga vaatamata kohtu vastavale päringule käesoleva ajani enda esindusõigust tõendanud. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
11.Hageja on tõendanud, et T AS ja kostja sõlmisid 26.11.2007 liitumislepingu ja 16.06.2019 Xxxx mobiilsideteenuste liitumislepingu, mille lisatingimusena sai kostja enda omandisse seadme Apple IPhone 7 32 GB (digitoimiku lehekülg - dtl 138-141). Seadme ostuga kaasnes 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu ajatati nimetatud perioodi peale ja kostja kohustus sel ajal kasutama Xxxx kõneteenus- ja või mobiilse interneti paketti.
12.T loovutas enda nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega 27.05.2022 hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (dtl 164). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
13.Lepingud on allkirjastatud käsitsi. Neile on alla kirjutanud M. P.. Kohus palus hagejal selgitada, millisel õiguslikul alusel esindas M. T. P. lepingu sõlmimisel T. P. ja esitada vastav volikiri. Hageja esitas volikirja, mille kohaselt T. P. volitas alates 06.10.2017 kuni 06.10.2022 M. P. esindama teda T AS ees ning ühtlasi teostama tema nimel ja eest tehinguid ja toiminguid, sh kaupa ostma (dtl 221). Seega on M. P. sõlminud 16.06.2019 lepingu õiguslikul alusel ja see tuleb lugeda sõlmituks kostja nimel.
14.Kohus palus hagejal selgitada, kas tegu võis olla tarbijakrediidilepinguga. Hageja selgituste ja asjas esitatud tõendite valguses kohus nõustub hagejaga, et tegu ei olnud tarbijakrediidilepinguga. Krediiti on antud ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ nn tarbijakrediidi direktiivi artikkel 2 (2) f)).
15.Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib T ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli T õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras T kostja teenuseid alates 03.09.2020 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T kohtu hinnangul õigustatult lepingu ülesöelduks alates 31.10.2020. Lepingu ülesütlemisel muutus põhinõue sissenõutavaks.
16.H. P. esitas kohtule 03.06.2023 maksekorralduse, millega on väidetatavalt tasunud T. P. eest võlgenvuse 198 eurot (dtl 210). Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja on kinnitanud makse 3/5
laekumist, kuid see on tasujale tagasikantud 13.06.2023, kuna sellel hetkel oli juba nõue loovutatud. Hageja väited on tõendatud (dtl 222). Seega on põhinõue 198 eurot täitmata. Kohus rahuldab hageja põhinõude 198 eurot ulatuses ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
17.Lisaks põhivõlgnevusele soovib hageja kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist (106,41 eurot, millele lisanduvad edasiulatuvad viivised). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Kostja ja T vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 4.10 kohaselt (dtl 151) on T õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,15% päevas. Hageja nõuab viivist 0,066% päevas ja kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kohus on viivisearvutusi kontrollinud www.viivisekalkulaator.ee rakendusega. Kohus rahuldab viivisenõude.
19.Vastavalt üldtingimuste p-le 4.9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
20.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 04.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot (dtl 165), 12.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 166) ja 20.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 167). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmisel reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Kohus rahuldab vastava nõude. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 140 eurot. 4/5
24.Hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 484 2 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses.
25.Hagiavalduse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hagiavaldusele lisatud õigusabiarve (dtl 71) kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 350 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 420 eurot. Hageja ei ole täpselt välja toonud menetluskulude nimekirja teostatud toimingute ja ajakulu osas, kuid kohtule arusaadavalt on hageja esindaja teinud hagiavalduse koostamisega seotud toiminguid 3,5 tunni ulatuses. Seega, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni 30 minuti ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 183 eurot (koos käibemaksuga).
26.Kokku tuleb seega kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 140 + 20 + 183 = 343 eurot.
27.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Edasikaebamise kord
29.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
30.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
31.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
32.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.