Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

OÜ esitas Harju Maakohtule hagi OÜ vastu 482 676,94 krooni saamiseks, millest põhivõlg 415 819,94 krooni ja viivised 66 857 krooni. korraldaval kohtuistungil pooled jõudsid vaidluse lahendamiseks kompromissile: hageja vähendas kostjalt nõutavat summat ja kostja kohustus tasuma kokku lepitud summa ning hüvitama hagejale pool hagi esitamisel tasumisele kuuluvast summast. Pooled vormistasid mõlema poole esindaja poolt allkirjastatud kirjaliku kohtuliku kokkuleppe ja esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kokkuleppega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimisel kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool hagi esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda. Hageja on kohtule esitanud avalduse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning tasutud riigilõivust poole tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. jõustunud riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Viidatud RLS § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ning p 9 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse muudel seaduses sätestatud alustel. Hageja OÜ tasus hagi esitamise eest riigilõivu 26 000 krooni (mk , Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, makse selgitusega „Riigilõiv kohtuasjade toimingud“. 415 819,94 krooni suuruse põhinõudega hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurus on vastavalt hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg-le 1 19 750 krooni. Samas suuruses riigilõivu kehtestab eelnimetatud hagihinnaga hagi esitamisel ka jõustunud riigilõivuseaduse § 56 lg 1. Seega on hageja tasunud ettenähtust enam riigilõivu 6250 krooni. Seega tuleb enamtasutud riigilõiv 6250 krooni hagejale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna enamtasutud riigilõiv tagastatakse hagejale, siis lähtub kohus kompromissi tõttu tagastatava riigilõivu suuruse arvutamisel hagi esitamisel nõutavast riigilõivu suurusest, mitte tegelikult tasutud riigilõivust. Kohus tagastab kompromissi sõlmimise tõttu hagejale 19 750 : 2 = 9875 krooni. Eeltoodu alusel tuleb ka kostja poolt vastavalt kokkuleppele hagejale hüvitatava poole riigilõivu suurus arvutada hagi esitamisel tasumisele kuulunud summast.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.