Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord

1(3)

2-06-33940 Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, hageja taotlus 09.11.2006.a. esitatud hagis palus hageja määrata tähtajatu, tasuta ja ajalise piiranguteta juurdepääs Otsa kinnistule üle AS Ecomatic kinnistu ja kanda juurdepääs sõiduteeservituudina kinnistusraamatusse. Kostja vaidles hagile vastu /t.l. 20-21/. 14.12.2006.a. esitas hageja kohtule kirjaliku avalduse hagist loobumiseks /t.l. 23-24/ põhjendusel, et pooled on vaidluse lahendanud kohtuväliselt selliselt, et kostja omandas hagejalt juurdepääsu mitteomava kinnisasja. Seetõttu loobub hageja esitatud hagist ja palub asjas menetluse lõpetada. Kuna hageja arvates on kostja kinnistu omandamisega hagi õigeks võtnud, siis palub hageja kostjalt välja mõista pool tema poolt tasutud õigusabi kuludest summas 3000 krooni. Hageja palub talle seoses hagist loobumisega tagastada pool tasutud riigilõivust. 29.12.2006.a. esitas hageja kohtule avalduse kohtukuludest loobumiseks, paludes kohtukulud jätta poolte kanda /t.l. 27/. Kostja seisukoht ja taotlus Kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu ja on menetluse lõpetamisega nõus /t.l. 28-29, 40/. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus kohtukulude hüvitamiseks, kuna kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud, vaid ostis hagejalt Otsa kinnistu. Otsa kinnistu 14.12.2006 müügilepingus leppisid pooled kokku, et juurdepääs Otsa kinnistule toimub läbi Sarapiku ja Tamme kinnistute ning selleks müüb hageja kostjale ka osa Sarapiku kinnistust. Kostja leiab, et tema poolt kinnistu ostmine ei tähenda hagi rahuldamist. Kostja palub hagejalt välja mõista osaliselt enda kantud õigusabikulud summas 3000 krooni. Kostja oli valmis kohtukulude nõudest loobuma tingimusel, kui hageja tunnistab eelnevalt kostja õigust kohtukuludele, millisele ettepanekule ei ole hageja vaatamata kohtu poolt antud tähtajale vastanud /t.l. 40-43/. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise avaldusele vastu. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab poolte nõusolekul menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. Seoses kostja taotlusega õigusabikulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas esitas hageja taotluse õigusabikulude osaliseks hüvitamiseks summas 3000 krooni, kuid loobus hiljem sellest. Kostja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude so lepingulise esindaja õigusabikulude osaliseks väljamõistmiseks summas 3000 krooni.. Hageja ei ole selle taotluse osas oma seisukohta avaldanud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

2(3)

2-06-33940 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetlus lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. TsMS § 175 lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud asjas ei ole hageja hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja nõudeks oli määrata tähtajatu, tasuta ja ajalise piiranguteta juurdepääs Otsa kinnistule üle AS Ecomatic kinnistu ja kanda juurdepääs sõiduteeservituudina kinnistusraamatusse. Kostja poolse nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist oleks tegemist olnud juhul, kui kostja oleks sõlminud hagejaga tasuta reaalservituudi hagejale kuuluvale Otsa kinnistule juurdepääsuks läbi kostjale kuuluva Motelli kinnistu. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagist loobumise põhjuseks aga asjaolu, et 14.12.2006.a. sõlmitud notariaalse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga /t.l. 30-33/ müüs hageja Otsa kinnistu kostjale, milles lepiti muuhulgas kokku, et lepingu esemele so Otsa kinnistule tagatakse juurdepääs avalikult kasutavale teele läbi hagejale kuuluva Sarapiku kinnistule rajatava tee, mille aluse maa kostja hagejalt ära ostab ning mille hageja koormab eelnevalt sõiduservituudiga. Järelikult on kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Käesolevas asjas on vastavalt TsMS § 132 lg-le 1 hagihinnaks 15 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg –le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 15 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 5000 krooni. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 3000 krooni /t.l. 35-36/, millise summa on kostja tasunud oma esindajale Indrek Kuknerile hagiavaldusele vastuse koostamise eest vastavalt kostja ja tema esindaja vahel sõlmitud käsunduslepingule. Hageja ei ole sellele taotlusele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab TsMS § 175 lg 1 kohaselt eelkõige olema põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et 3000 krooni on käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud õigusabikulu ning see kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud 1000 kroonisest riigilõivust. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse seaduses sätestatud alusel. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. TsMS 150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 1000 krooni pool so 500 krooni.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.