Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitas AS kohtule hagi AK ́u vastu 904,95 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teenust. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning võlgneb hagejale 881,42 krooni. teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% tasumata summast päevas. Hageja on arvestanud viivist . Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist summas 23,53 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 881,42 krooni ja viivised 23,53 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamatajätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 881,42 krooni ja viivised 23,53 krooni, kogusummas 904,95 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, 173 lg-st 1 ja 3 tuleb hagimenetluse kulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) jätta täielikult kostja kanda. TsMS §-st 174 tulenevalt on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.