Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.veebruaril 2007.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-06-22383
Tsiviilasi
Osaühing A.G & A.G.Ehitus hagi OÜ Indefors vastu võlgnevuse 75 885.80 krooni ja viivise 24 114.20 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing A.G. & A.G.Ehitus, registrikood 10962912 Esindaja: Anders Ericsson – juhatuse liige Kostja: Osaühing Indefors, registrikood 10685789 Esindajad: Heino Fuks – juhatuse liige; Raivo Piirla – volikirja alusel
Asja läbivaatamise aeg
01.veebruaril 2007.a. kohtuistungil
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Indefors Osaühingu A.G. & A.G.Ehitus kasuks 80 610.31 (kaheksakümmend tuhat kuussada kümme krooni ja 31 senti) krooni, sealhulgas põhivõlg 75 885.80 krooni ja viivis 4724.51 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta kohtukuluna riigilõiv kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta kostja kanda 4/5 ulatuses ja hageja kanda 1/5 ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Vastavalt hageja OÜ A.G & A.G.Ehitus ja kostja OÜ Indefors vahel 20.septembril 2005.a. sõlmitud töölepingule nr 20051 (edaspidi Leping) kohustus hageja teostama lepingu objektiks oleval aadressil Pärnu mnt 110 Tallinn asuva hoone kergkonstruktsioonis siseseinte ehitustöid ja hoone välisseinte kivikonstruktioonis müüritöid (tl 32-42). Lepingu p-s 5.1 oli kokku lepitud tööde hinnas ruutmeetri kohta tasumises teostatud tööde eest lepingu p-s 5.6 sätestatud
21 kalendripäeva jooksul vastava arve saamisest. Hageja on esitanud kostjale kolm arvet vastavalt vastuvõtuaktidele: 03.oktoobril arve nr 118 summas 15 139.40 krooni (tl 43-44); 31.oktoobril arve nr 131 summas 87 644.50 krooni (tl 45-46) ja 15.detsembril arve nr 152 summas 75 885.80 krooni (tl 47-48), millest viimane arve summas 75 885.80 krooni on tasumata. Hagiavalduse kohaselt oli arve nr 131 tasumise viimane tähtaeg 21.november 2005.a., arve nr 152 tasumise viimane tähtaeg 05.jaanuar 2006.a. ning vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on hageja arvestanud viivist 0,5 % päevas 22.augusti 2006.a. seisuga summas 108 773.62 krooni (tl 60), millest nõuab kostjalt viivist 24 114.20 krooni suuruses summas. Kostja vaatamata hageja meeldetuletusele (tl 49, 56) võlgnevust ei tasunud ning pärast tulemusteta läbirääkimist esitas hagejale tasumiseks 10.märtsi 2006.a. arve nr 78 koristusteenuse eest (tl 51-52). Nimetatud arvega hageja ei nõustu, kuna objekti lõplik üleandmine toimus 30.novembril 2005.a., mille kohta on koostatud samast päevast ka vastuvõtuakt. Üleandmise hetkel ei esitanud kostja mingeid pretensioone ega märkusi ning peale objekti üleandmist ei saa hageja vastutada objektil toimuva eest. Eeltoodu alusel ning Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 68 lg 1, § 76 lg 1, § 113, § 635 ja § 637 lg 3 alusel palub hageja kostjalt välja mõista kokku 100 000.00 krooni, sealhulgas võlgnevus 75 885.80 krooni ja viivis 24 114.20 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu märkides, et pooltevahelise alltöövõtulepingu p 9.7.1 kohaselt on kostja kui töövõtja lepinguliseks esindajaks Heino Fuks. Kostjal on omakorda 08.aprillil 2005.a. sõlmitud alltöövõtuleping nr 20051 OÜ-ga YKROS, mille alusel kohustus kostja teostama ehitustöid objektil Pärnu mnt 110 Tallinnas (tl 94-105). Kostja leppis osade tööde teostamise osas kokku hagejaga ja sõlmis selleks ka 20.septembril 2005.a. alltöövõtulepingu nr 20051. Tulenevalt antud pooltevahelisest lepingust esitas hageja kostjale arveid teostatud tööde etappide kaupa. Vaidlus tekkis hageja ja kostja vahel 31.oktoobril 2005.a. esitatud arve ja teostatud tööde kvaliteedi osas, millel kostja tegi kostja vastuvõtuakti p 3 all ka märkuse (tl 46). Kuna hageja ja kostja vahel vaidlust nende tööde paranduste osas ei olnud, tasus kostja arve nr 131 tingimusel, et hageja parandab teostatud tööd omal kulul ning lisaks eeltoodule teostab edasi ka lepingukohaseid töid. Edaspidiselt teostatud tööde kohta esitas hageja 15.detsembril 2005.a. arve nr 152. Kuna hageja kokkulepitud parandustöid, mis tulenesid 31.oktoobri 2005.a. aktist, ei teostanud, palus kostja hagejal kõik tegemata tööd teostada ja esitada tööde üleandmise-vastuvõtuakt nii nagu pooled on kokku leppinud alltöövõtulepingu p 3.4 alusel. Hageja pole kuni tänase päevani üleandmise-vastuvõtuakti esitanud. Vaidlus poolte vahel tekkis seoses kostja poolt hagejale 10.märtsi 2006.a. koristustööde arve nr 78 esitamisega summas 100 710.64 krooni. Kostja leiab, et seni, kuni hageja ei ole kostjale esitanud akti ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise kohta, ei ole kostja saanud hagejalt ka töid vastu võtta selliselt nagu pooltevahelisest lepingust nähtub. Nimelt lepingu p 3.6 alusel on täielikult teostatud töö üleandmise-vastuvõtmise akt lõpparve esitamise aluseks ning lepingu p 7.3 kohaselt algab kõigi lepingukohaste tööde üleandmise päevast ka garantii. Seepärast leiabki kostja, et oluline on just pooltevahelise üleandmise-vastuvõtu akti vormistamine ja allkirjastamine lepingu p-s 9.6 nimetatud kostja esindaja poolt. Kostja oli vastuväidete kohaselt lepingulistes suhetes ka OÜ-ga YKROS, kelle ees olid kostjal kohustused, sealhugas peale ehitustööde teostmist läbi viia koristustööd, omakorda nõudis koristustööde tegemist objekti tellija SRV Ehitus AS. Juhul kui ehitusobjektil Pärnu mnt 110 koristustöid ei teostatud, tellis hoone tellija SRV Ehitus AS koristustööd OÜ-ga Almega ja lõppkokkuvõttes esitati koristustööde arve OÜ-le YKROS, kes omakorda esitas koristustööde kohta pretensioonid oma alltöövõtjale, s.t. kostjale. Objektil töötav kostja töödejuhataja Mihhail Grigorjev omakorda pidas arvestust koristustööde osas ja arvestuste kohaselt moodustas tööde maht 85 348.00 krooni, lisaks käibemaks 15 362.64 krooni, kokku seega
100 710.64 krooni (tl 106-107). Nimetatud summas on esitatudki arve hagejale, kuna koristustööde tegemise kohustus tulenes lepingu p-st 1.2 ning kuna hageja koristustöid ei teostanud, siis kandis kostja koristusega seonduvad kulud. Ka juhib kostja tähelepanu sellele, et kuigi lepingujärgselt tuli tööd lõpetada 15.oktoobriks 2005.a., hageja seda tähtaega eiras, lõpetades tööd alles 01.veebruaril 2006.a., olles seega viivituses rohkem kui kolm ja pool kuud, mis on põhjuseks, miks hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta akti ei vormistanud. Kuna töö üleandmist tellijale ei ole toimunud, siis ei ole töövõtja tasunõue muutunud ka sissenõutavaks ning Lepingu p 2.23 kohaselt on kostjal õigus kinni pidada koristustööde arve lepingujärgse tasumisele kuuluva tasu arvelt. Seega leiab kostja, et hagejal puudub õigus nõutud tasule ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Vastavalt lepingu p-le 3.1 toimub töö üleandmine töövõtjale etapiliselt kooskõlas tööde teostamise ajagraafikule ning kuigi kostja on väitnud, et hageja ajagraafikust kinni ei pidanud, ei ole selle üle vaidlust. Lepingu p 3.2 kohaselt annab alltöövõtja töö või selle osad üle töövõtjale vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille alltöövõtja kohustub esitama hiljemalt aruandekuu viimaseks tööpäevaks. Antud tsiviilasja materjalidest nähtubki kolme vastuvõtuakti alusel tööde üleandmine. Lähtudes 03.oktoobri 2005.a. vastuvõtuaktist ei ole vastuvõtjal mingeid pretensioone olnud ning selle kohta esitatud arve nr 118 on kostja poolt tasutud. 31.oktoobri 2005.a. vastuvõtuakti alusel on olnud tööde osas kostjal pretensioone ning antud vastuvõtuakti alusel esitatud arve nr 131 on kostjal tasutud kahes jaos: 23.detsembril 2005.a. 40 000.00 krooni ja 25.jaanuaril 2006.a. 47 644.00 krooni (tl 59). Hageja on tunnistanud, et nimetatud vastuvõtuaktist tulenevad vaegtööd teostas ta hiljemalt 01.veebruariks 2006.a. ning kuigi vaegtööde tegemise kohta mingit kirjalikku kokkulepet sõlmitud ei ole, ei ole nende tegemist eitanud ka kostja. Hageja nõuab kostjalt 31.novembri 2005.a. vastuvõtuakti alusel üleantud tööde eest ettenähtud tasu vastavalt 15.detsembri 2005.a. arvele nr 152. Nimetatud vastuvõtuakti kohaselt on tööd täidetud täisulatuses, ajavahemik ja maht vastab lepingule ning nimetatud vastuvõtuaktist ei nähtu, et kostjal oleks olnud mingeid pretensioone esitatuna korras ja viisil nagu see on sätestatud pooltevahelise lepingu p-s 3.4. Lepingu p 5.5 alusel toimub tööde teostamise eest tasumine etapiliselt vastavalt teostatud tööde mahule töövõtja poolt aktsepteeritud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide ja alltöövõtja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu p-s 5.6 on sätestatud arve esitamise kord ning selliselt on hageja ka toiminud, esitades 15.detsembril 2005.a. arve nr 152 summas 75 885.80 krooni. Kuigi lepingu p 5.6 alusel kohustus kostja arve tasuma 21 päeva jooksul, ta seda ei teinud. Hageja on kahel korral, 13.jaanuaril 2006.a. ja 19.aprillil 2006.a. pöördunud kostja poole tasumata arve maksmiseks (tl 49, 56). Kostja on nimetanud arve nr 152 mittemaksmise põhjendusena vaegtöid, kuid antud arve aluseks oleva vastuvõtuakti kohaselt puuduvad tõendid kostja poolt töö vastuvõtmisest keeldumise kohta, mis saaks olla ka arve mittemaksmise aluseks ning muud alused vaidlusaluse arve mittemaksmiseks lepingus puuduvad. Kostja on viidanud lepingu p-le 3.4, mis annab töövõtjale õiguse esitada alltöövõtjale pretensioone puuduste suhtes, mille avastamine üleantud tööde ülevaatuse käigus ei olnud mõistlikul moel võimalik. Seoses sellega on kostja esitanud hagejale 10.märtsil 2006.a. arve nr 78 koristamise kohta summas 100 710.64 krooni viitega lepingu p-le 2.23. Nimetatud lepingu p-st nagu ka p-st 1.2 nähtub, et hageja poolt tehtava lepingulise töö hulka kuuluvad ka objekti koristustööd. Nimetatud tööde tegemise kohustust ei ole hageja eitanud ning seda, et neid töid ka tehti, kinnitab tunnistaja Tanel Tedresaar. Lepingu p 2.23 alusel on kostjal küll õigus kasutada tasulist koristusteenust alltöövõtja lepingujärgse tasu arvelt, kuid seda juhul, kui alltöövõtja on keeldunud koristamisest või mittekvaliteetsel koristamisel. Antud juhul on hageja
vaidlustanud kostja poolt väidetu mittekoristamise kohta ning esitanud ka vastava tõendi tunnistaja ütluste näol. Kostja pole aga esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks keeldunud koristamisest või teinud seda mittekvaliteetselt. Ainuüksi asjaolu, et tasuline koristusteenus tulenes kostja ja kolmandate isikute vahelisest lepingust, ei saa olla siduv hagejale. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja siiani lõplikku üleandmise-vastuvõtuakti esitanud, kuna tema arvates ei saa selleks olla vastupidiselt hageja arvamusele 31.novembri 2005.a. vastuvõtuakt, sest kõik töid ei olnud veel selleks ajaks teostatud. Kui kostja vastupidiselt hagejale pidas vajalikuks veel lõplikku üleandmise-vastuvõtuakti koostamist vastavalt lepingu p-le 3.6, siis ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks seda omapoolselt nõudnud. Samas on mõlemad pooled kinnitanud, et lepingujärgsed tööd on tehtud ning vastavalt tööde ja rahaliste lõpparvelduse protokollile on OÜ Indefors lepingulised tööd peatöövõtjale Ykros OÜ lõpetanud (tl 108-109). Kostja ei ole tööde üleandmisest tingitud võimalike rikkumiste osas lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid hageja suhtes kasutanud ning seega kostja vastuväited arve mittemaksmiseks jätab kohus tähelepanuta. Kui kostja heidab hagejale ette, et siiani on vormistamata nõuetekohane üleandmise-vastuvõtuakt, on ka kostja rikkunud VÕS §-st 638 tulenevat tellija põhikohustust valmis töö vastu võtta. Seega leiab kohus, et tuginedes eeltoodule ja vastavalt VÕS § 76 lg-le 1, §-le 635 ja § 637 lg-tele 3 ja 4 kuulub hageja nõue tasumata arve maksmiseks rahuldamisele. Hageja on nõudnud kostjalt viivist 22.augusti 2006.a. seisuga 0,5 % päevas ning esitanud viivise arvestuse summas 108 773.62 krooni, vähendades viivist hagiavalduses 24 114.20 kroonile. Hageja on nõudnud viivist ka 31.oktoobri 2005.a. arve nr 131 mittetähtaegse maksmise eest. Samas on hageja tunnistanud nimetatud arve aluseks olevate tööde tegemisel puudusi, mis kõrvaldati alles 01.veebruariks 2006.a., mistõttu lepingu p-st 8.1 tulenevalt ei lasunud kostjal ka antud arve tähtaegse tasumises kohustust. Arve nr 152 mittetähtaegse tasumise eest on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt lepingu p-le 5.6 pärast 21 kalendripäeva möödumist arve saamisest, seega alates 05.jaanuarist 2006.a. Kuna viivise nõudeõigus ei tulene mitte pooltevahelisest lepingust, vaid VÕS-st, siis tuleb viivise arvutamisel lähtuda VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud intressimäärast, s.o. enne 01.juulit 2006.a. intressimäärast 9,75 % aastas, s.o. 176 päeva x 20.27 krooni = 3567.52 krooni ja enne 01.jaanuari 2007.a. intressimäärast 10,50 % aastas, s.o. 53 päeva x 21.83 krooni = 1156.99 krooni. Kokku on seega õigustatud hageja nõudma viivist arve nr 152 mittetähtaegse tasumise eest 4724.51 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hüvitab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul kohus rahuldas põhinõude ja põhjendatud on jätta kohtukuluna hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kostja kanda. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt 4/5 ulatuses, kannab selles ulatuses ülejäänud hagimenetluse kulud kostja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavate dokumentidega.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.