Kostja tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud nõude summa hageja arvelduskontole nr EE652200221001127282 Swedbank ASis või arvelduskontole nr EE631010022088784002 AS-i SEB Pank ositi 7 (seitsmes) osas kalendrikuu 25.ndaks kuupäevaks järgmise maksegraafiku alusel: 25. juuli 2017 summa 51,71 eurot, 25. august 2017 summa 50 eurot, 25. september 2017 summa 50 eurot, 25. oktoober 2017 summa 50 eurot, 25. november 2017 summa 50 eurot, 25. detsember 2017 summa 50 eurot ja 25. jaanuar 2018 summa 50 eurot.
2-17-6848
1.3.Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arvelduskontole. Makse selgitusse tuleb kostjal märkida: „Xxxx, tsiviilasjas 2-17-6848“.
1.4.Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga nr 2-17-6848 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem määruse resolutsiooni punktis 1.2. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma hagejale kogu tasumata summa.
1.5.Juhul, kui kostja kohustub määruse resolutsiooni punktis 1.4. sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arvelduskontole 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda kogu võlgnetava osa sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja.
1.6.Antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid, jäävad need kostja kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-17-6848 menetlus.
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Haigekassa (hageja) esitas 02.05.2017 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu kahjuhüvitise summas 351,71 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 30.11.2015 tervisekahjustusi Vitali Malleusile (kannatanu), mida tõendavad 02.05.2016 Harju Maakohtu otsus nr 1-16-2270 ja 18.03.2016 süüdistusakt kriminaalasjas nr 15230106583. Hageja on võimaldanud kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu osutatud tervishoiuteenuste eest hageja poolt seaduse alusel üle võetud tasu maksmise kohustusena hageja andmekogu andmetel tervishoiuteenuste osutajate esitatud raviteenuste arve/arved: 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria RH nr xxxx alusel 133,45 eurot; 2) Medicum Perearstikeskus AS-i raviteenuste arve seeria LP nr xxxx alusel 20,29 eurot; 3) Medicum AS-i raviteenuste arve seeria LK nr xxxx alusel 30,99 eurot. Nimetatud raviteenuste arved on tervishoiuteenuse osutajale hageja poolt tasutud. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis hageja kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist Medicum Perearstikeskus AS-i väljastatud
2-17-6848 töövõimetuslehtede nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel kokku summas 518,70 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 703,43 eurot. Hageja saatis 13.05.2016 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse (nr 5-3.4/12924-1) ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. AS-i Eesti Post andmetel on kostja nõudeavalduse 16.05.2016 kätte saanud. Hagi lisas nr 1 nimetatud isik Xxxx on tasunud nõude kogusummast 351,72 eurot. Kostja, vaatamata hagejaga suulisele suhtlemisele, ei ole asunud nõudeavaldusega nõutavat summat tasuma. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 351,71 eurot.
2.Kohus võttis 05.05.2017 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse.
3.31.05.2017 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse antud asjas lõpetada (tulenevalt TsMS §-st 430). Pooled paluvad kompromissi kinnitada kohtuistungit pidamata ja neid kohtusse kutsumata. Seejuures kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest.
8.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled eraldi leppinud kokku menetluskulude kandmises (pooled on üksnes kokku leppinud, et juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid, jäävad need kostja kanda), siis peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Seejuures ei ole asja materjalidest nähtuvalt kummalgi poolel menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.