lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-24763/6

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-24763/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
953
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.S. hagi A.M. vastu 233 615 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-06-24763

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: A.S. hageja esindaja: advokaat Marina Valge (postiaadress advokaadibüroo Marina Valge, Aleksandri 8, Tartu) kostja: A.M.

Kohtuistungi toimumise aeg

01.02.2007

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A.S. hagi A.M. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A.M. alt 50 000.- krooni (viiskümmend tuhat krooni) A.S. kasuks.
3.Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta 1/5 menetluskuludest A.M. kanda ja 4/5 menetluskuludest A.S. kanda.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 08.03.2004 kostjale laenu 8570 krooni. Lepingu kohaselt pidi kostja tagastama kogu laenusumma 12.03.2004. Laenu mittetagastamisel

kohustus kostja maksma intresse ja viiviseid vastavalt lepingu punktile 3. Kostja ei ole võlga tasunud hageja korduvatele meeldetuletustele vaatamata. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 8570 krooni ja viivisintressi 225 045 krooni (tl 4-6).

2.19.12.2006 esitasid pooled kohtule komromissi, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale hiljemalt 01.09.2007 põhivõla 8570 krooni, viivisintressi 225 045 krooni ja menetluskulud (tl 16).
3.03.01.2007 istungil selgitas kohus pooltele, et esitatud kompromissis on viivisintress põhivõlast oluliselt suurem, mis on vastuolus senise kohtupraktikaga; kostjal on õigus taotleda viivisintressi vähendamist. Kostja võttis omaks, et on hagejalt saanud 8570 krooni ja ei ole võlga tagasi maksnud. Kostja seletuse kohaselt töötab ta laos, tema sissetulek on 5000-6000 krooni ja hagejale võla tasumiseks peaks ta võtma laenu. Kostja ei soovinud kompromissi kinnitamist esitatud kujul. Hageja seletuse kohaselt on viivisintress tema tulu (tl 18-19).
4.01.02.2007 istungil oli kostja nõus tasuma hagejale põhivõla ja viivised kokku 50 000 krooni ulatuses. Hageja jäi hagi juurde, ei nõustunud kostja poolt pakutud 50 000 krooniga ning soovis asja lahendamist kohtuotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

5.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 08.03.2004 lepingu, mille alusel sai kostja hagejalt 8570 krooni laenu, mille kohustus tagastama 12.03.2004 (tl 7, 19). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja ei ole laenu käesoleva ajani tagastanud (tl 19). TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks; omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 8570 krooni.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist 225 045 krooni 2004 märtsi kuni 2006 augusti eest (tl 8). Kostja ei vaidlusta hageja viivisearvestust, kuid on nõus tasuma viivist 41 430 krooni ulatuses (50 000 - 8570).
9.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
10.Kohus leiab, et esineb alus viivise vähendamiseks. Riigikohus on leidnud oma 14.06.2005 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 järgmist: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise

vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.” Hageja viivisenõue on põhivõlaga võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalne. Hageja nõuab kostjalt viivist 26kordse põhivõla ulatuses, kuid ei ole oma nõuet põhjendanud ega tõendanud. Lisaks on hageja lähtunud viivise arvestamisel lepingu p-s 3 sätestatud intressimäärast (13-15.03.2004 kuus 10%, 16.-22.03.2004 päevas 1%, 23.-29.03.2004 päevas 2%, alates 05.04.2004 päevas 3%), kuigi lepingu p-s 4 oli kokku lepitud väiksem viivisemäär (0,5% päevas) (tl 7, 8). Lähtudes eeltoodust ja TsMS § 231 lg-st 2, aga arvestades ka asjaolu, et kostjal on kohustus hageja ees täitmata täies ulatuses, tuleb viivis mõista välja kostja poolt omaks võetud suuruses, mis siiski ületab põhivõlga (4.83kordne).

11.Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlg 50 000 krooni.
12.TsMS § 163 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi osalist rahuldamist (kostja poolt kompromissina pakutud ulatuses) arvestades tuleb menetluskulud jagada järgmiselt: 1/5 menetluskuludest jätta A.M. kanda ja 4/5 menetluskuludest A.S. kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja