Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

enam olulist tähtsust, kuna uusi asjaolusid välja ei selgitatud. Hageja esindaja esitas kostjale kõik väärteotoimiku materjalid. Harju Maakohtus IZ kaebust läbi vaadates ei tuvastanud kohus uusi asjaolusid, ei uuritud uusi tõendeid. Harju Maakohtu otsus väärteoasjas nr 4-06-534 sisaldab üksnes resolutiivosa, kuivõrd kohtumenetluse pooled kassatsiooniteadet ei esitanud, siis kohus motiveeritud otsust ei koostanud. Väärteoasja nr 4-06-534 toimikust nähtuvalt ei ole kostja tutvunud ka väärteoasja kohtutoimikuga. Seega oli kostja otsust tehes täpselt samasuguses olukorras ja omas täpselt samasugust tõenduslikku materjali nagu nõuet saades. Kostja käitumisest nähtub üheselt, et tegelikkuses ei ole hageja nõudele reageeritud üldse, kuna kostja ei ole teinud isegi teadet selle kohta, et nad viivitavad otsuse tegemisega seoses teise menetlusega. Hageja hinnangul on hilisem viivitamise põhjus otsitud ning alusetu. LKindlS § 45 lg 3 kohustab kindlustusandjat juhtudel kui liikluskahju suurust ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja jooksul võimalik selgitada, tehakse hüvitamise otsus osa kohta, mille suurus on teada. Seega tekkis kostjal nõuet saades vähemalt osaliselt liikluskahju hüvitamise kohustus. Kuivõrd väärteomenetluses ei määrata vastutuse ulatust ning kõik väärteomenetluses kogutud tõendid olid kindlustusandja valduses, siis oli kindlustusandjal kohustus teha otsus liikluskahju osalise hüvitamise kohta. kahjukalkulatsioon oli kostja valduses alates selle koostamisest. Hageja on seisukohal, et arvestades RL väärteoasjas jõustunud kohtuvälise menetleja otsust oli kindlustusseltsil alates . kohustus vähemalt 50% ulatuses kindlaks tehtud kulutustest hüvitada, so kalkuleeritud kahjust 104517,80 krooni – 52258,90 krooni. Kuivõrd aga kindlustusandjal oli teave liiklusõnnetuse asjaolude kohta olemas, siis tekkis teadaoleva kahju täieliku hüvitamise kohustus samast tähtajast ning kindlustusandjal on kohustus välja maksta viivis summalt 104517,80 krooni, so kogusummas 59785,24 krooni. Kostja argumentide kohaselt oli viivitus liikluskahju hüvitamisega 4 päeva. Tegelikkuses oli viivitus 5 päeva. Kahjuhüvitise väljamaksmise kohustus , pangaülekanne tehti , seega 5 päeva, mitte 4 päeva. Kostja on hagejale hüvitanud liikluskahju hüvitamisega tekkinud viivised summas 9600 krooni. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kostjal on käesoleval ajal kohustus hüvitada viivised summas 50185,24 krooni. Hageja esitab nõude liikluskahju hüvitamisega tekkinud väljamaksmata viiviste väljanõudmiseks summas 50000 krooni. Kostja vastus Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt oli kostjal teave otsuse tegemiseks olemas kostjale nõude esitamise päeval , samuti väitega, mille kohaselt on kostjal 30 päeva otsuse tegemise viivitamise õigus vaid juhtudel, kui vajalik teave puudub. Kindlustusandjal on kohustus teha hüvitisotsus hiljemalt 30. päeval hüvitisnõude saamisest. Kostja leiab, et kõnealuses asjas saab otsuse tegemisega viivitamiseks lugeda olukorda, kui on möödunud LKindlS §-s 45 lg 1 ja lg 2 sätestatud tähtajad. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 108 p 4 selgitatakse kohtuotsuse tegemisel teo õigusvastasus ja süülisus. Väärteomenetlus kõnealuses asjas lõppes Harju Maakohtu otsusega nr 4-963/05 (4-06-534) . Kostja on seisukohal, et ta ei saanud teha otsust enne väärteomenetluse lõppu, kuna liiklusõnnetuse osapoolte vastutus ei olnud selge. Kõnealuses asjas hindas maakohus liiklusõnnetuse osapoolte käitumise õigusvastasust ja süüd. Seega oli käimasoleval väärteomenetlusel kostja jaoks oluline tähtsus, kuna väärteomenetluses tuvastas kohus liiklusõnnetuse osapoolte süüd, käitumise õigusvastust ja vastutust liiklusõnnetuse põhjustamise eest ehk andis õigusliku hinnangu osapoolte käitumisele liiklusõnnetuse situatsioonis. Hageja ja kostja suhtlesid enne liikluskahju hüvitamist korduvalt suuliselt. Samuti käis hageja koos esindajaga kostja juures nõupidamisel. Kuna kogu infovahetus toimus suuliselt, hageja ise oli nõus väärteomenetluse lõppu ära ootama ja oli kogu kahjukäsitluse olukorraga kursis, ei olnud vajadust hagejale enne kirjaliku tuvastamise ja hüvitamisotsuse saatmist muid kirjalikke teateid saata. Kostjal ei tekkinud osalise liikluskahju hüvitamise kohustust, kuna väärteomenetlus lõppes ja vastutus lahenes alles jõustunud kohtuotsusega . Lisaks sellele hageja nõudele lisatud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspert JM ekspertiisiakti järgi võis vastutus olla

tekkinud ka üksnes sõiduki MB juhil IZ. Seega ei saanud kostja otsust teha enne väärteomenetluse lõppemist, kuna oli selgusetu, kes liiklusõnnetuse osapooltest ja mis ulatuses liiklusõnnetuse eest vastutab. Kostja tunnistab, et oli vastavalt LKindlS §-le 45 lg 4 viivituses hüvitise kannatanule ülekandmisega. Kostja tegi hüvitamisotsuse ning oleks pidanud hüvitise üle kandma järgmisel tööpäeval ehk , kuid kandis hüvitise summas 240 000,00 krooni üle . Seega oli kostja viivituses neli päeva eest. Kostjale esitati liikluskahju hüvitamise nõue , maakohtu otsus väärteomenetluses jõustus , kostja tegi hüvitamisotsuse , kandis hüvitise üle ning on tasunud viivised eest. Seega isegi juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud viiviseid tasuma, tuleks viiviseid arvestada järgnevalt – hüvitamisotsuse tegemise tähtpäev saabunuks , hüvitise ülekanne tulnuks teha ning viiviseid tuleks arvestada .

Kohtu põhjendused Kohus, uurinud tsiviilasjas esitatud tõendeid, hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltele puudub vaidlus selles, et toimus liiklusõnnetus Tallinnas maja juures, kus põrkasid kokku NZ kuuluv MB ja RL juhitud Audi . AS-le esitatud nõude alusel hüvitas kostja liikluskahju NZ pärast Harju Maakohtu otsuse edastamist. esitas esindaja kindlustusseltsile nõude viiviste hüvitamiseks. vastusega sellest keelduti. Kindlustuse Vaidluskomisjon rahuldas osaliselt NZ nõude viiviste osas, mõistes välja viivise summas 49750,47 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, millal tekkis kostjal hageja ees liikluskahju hüvitamise kohustus ja kas väärteomenetlusel oli hüvitamisotsuse tegemisel oluline tähtsus. LKS § 45 lg 1 kohaselt tuleb liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Vastavalt LKS §-le 46 on kindlustusandja kohustatud kindlustushüvitist taotlevale isikule ja kindlustusvõtjale kirjalikult edastama kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse. Hageja on seisukohal, et kostjal oli vajalik teave olemas 03.02.2006, seega otsuse tegemise kohustus oli tulenevalt Liikluskindlustuse seaduse § 45 lg 1 järgmisel tööpäeval . Kostja leiab, et käimasoleva väärteomenetluse tõttu ei saanud otsust teha enne kui kohus on hinnanud kogutud tõendeid ja teinud väärteomenetluses otsuse selle kohta, kes liiklusõnnetuses osalenutest põhjustas liiklusõnnetuse. LKS § 45 lg 2 sätestab, et LKS § 45 lg-s 1 nimetatud tähtaeg pikeneb kindlustusjuhtumi kohta toimuva tsiviilkohtu-, kriminaal- või haldusmenetluse või kindlustuse vahekohtu menetluse aja võrra, kui sellisel menetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-139-05 punktis 13 rõhutanud, et sellistel menetlustel on tähtaega pikendav mõju üksnes juhul, kui neil menetlustel on oluline tähtsus. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja esindaja esitas kostjale kõik väärteotoimiku materjalid, sealhulgas ka I Z kaebuse väärteomenetluses tehtud otsuse peale. Kohus leiab, et kindlustusandja kui liikluskindlustusteenust pakkuv äriühing peaks olema võimeline iseseisvalt hindama liiklusõnnetuse asjaolusid ja selgitama välja, kes liiklusõnnetuses osalenutest on liiklusõnnetuse põhjustanud. Harju Maakohtu otsus väärteoasjas nr 4-06-534 sisaldab üksnes resolutiivosa, mille kohaselt on IZ kaebus väärteoasjas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar RT otsuse peale rahuldatud, otsus tühistatud ja menetlus lõpetatud Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole pidanud vajalikuks tutvuda väärteoasja nr 4-06-534 toimikuga, et saada sealt otsuse tegemiseks olulist teavet. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud edasisel väärteomenetlusel enam olulist tähtsust, kuna uusi asjaolusid välja ei selgitatud ning uusi tõendeid ei kogutud.

Õigusliku hinnangu liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide käitumisele oleks pidanud andma kindlustusandja ise, et välja selgitada liiklusõnnetuses süüdlane ja hüvitada kannatanule tekkinud liikluskahju võimalikult lühikese aja jooksul. Kohus on seisukohal, et kindlustusandja, jäädes ootama kohtuotsuses antavat õiguslikku hinnangut liiklusõnnetuses osalenute käitumusele võttis endale riski mitte välja maksta kindlustushüvitist viivitamata peale kogu teabe saamist, millest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue viivise saamiseks. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted (VÕS §-d 127-135). Need sätted on üldsätetena kohaldavad ka liikluskindlustuse seaduse suhtes. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Vastavalt LKS § 7 lg-le 1 on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS § 47 lg 3 sätestab, et varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Varakahju suurust hinnatakse LKS § 47 lg-st 2 tulenevalt kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Kui kindlustusandja ie täida hüvitamiskohustust õigeaegselt, on kindlustusandja kohustatud maksma viivist viivitatud päevade eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt liikluskahju hüvitamise tähtaegade regulatsioon on loodud kaitsmaks liikluskahju saajat kindlustusseltsi omavoli eest ja tagamaks kiire kahju hüvitamise. LKS § 45 lg 4 kohaselt rahalise hüvitamise korral tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Muus vormis hüvitamise korral peab kindlustusandja asjakohase dokumendi saamisel hüvitama kahju vastavalt hüvitamise otsusele ühe tööpäeva jooksul. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist esimesel kümnel päeval üks protsent iga viivitatud päeva eest ja 0,4 protsenti iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus. Pooltel puudub vaidlus selles, et viivis kuulub arvestamisele AS 104 517.80 krooni.

pakkumise alusel summast

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt oleks kostja pidanud hüvitamisotsuse tegema hüvitamistaotluse saamisele järgneval päeval. Kohus leiab, et LKS § 45 lg-s 1 määratud 30päevane tähtaeg vajaliku teabe saamisest on mõistlik ja põhjendatud, kuivõrd kindlustusandja oleks pidanud uurima tõendeid, hindama liiklusõnnetuse asjaolusid ja tegema järelduse liiklusõnnetuse põhjustanud isiku kohta ning tehtud järelduse alusel vormistama otsuse. Seega oleks pidanud kostja tegema hüvitamisotsuse hiljemalt . ja oleks pidanud hüvitise üle kandma hüvitamisotsuse tegemisele järgneval tööpäeval, s.o. . Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja oli viivituses hüvitise väljamaksmisel 103 päeva. Kostja on tasunud viivise summas 9600 krooni, mis tuleb väljamõistetava viivise summast maha arvata. Seega kuulub kostjalt LKS § 45 lg 4 alusel väljamõistmisele viivis esimese 10 päeva eest 1% iga viivitatud päeva eest ja 0,4% iga järgneva viivitatud päeva eest kokku summas 39 732,29 krooni. Menetlusekulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda 79,46 % ulatuses ja hageja kanda 20,54% ulatuses. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama paragrahvi lõike 2 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.