Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034799018 või Hansapangas nr. 221013921094 märkides viitenumbriks 3100057358. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud sõiduki rendileping, mille alusel hageja andis kostjale kasutusrendile sõiduauto . Kostja ei täitnud alates oma kohustust tasuda arved. Kostja poolt tasumata arvete kogusumma moodustab käesoleva hetkega 28 280.25 krooni. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja tunnistab osaliselt summas 10 617.99 krooni ulatuses hageja nõuet. Kostja vastuväite kohaselt oli üleantud sõiduk avariiline, kuid hageja jättis kostja sellest teavitamata. teatas kostja hagejale, et soovib sõiduki tagastada. Hageja käskis kostjal auto ise müüja või leida uus kasutaja. Kostja soovis auto tagastada, kuid hageja tegi selle kostja jaoks võimatuks. Kohtuistung Eelistungil taotles kohale ilmunud hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja esitas eelistungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtusse ilmunud, samuti ei ole kohut teavitanud oma mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjat kohustati õigeaegselt teatama kohtule istungile mitteilmumise seaduslikust takistusest. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi

või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja sai kohtukutse 05.12.2006. a isiklikult kätte allkirja vastu. Kohus leiab TsMS § 413 lg 1 alusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 järgi tagaseljaotsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule esitatud lepingu p 2.1; 5.10 ja 5.11 järgi oli ette nähtud kostja kohustus tasuda sõiduki kasutamise eest renti, kostja kohustus kandma erakorralised ja sõiduki valdamisega seotud regulaarsed kulud. Lepingu p 6.4. alusel oli hagejal õigus nõuda viivist 0,25% päevas ning viivisenõude suuruseks on 4 762.16 krooni. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu täies ulatuses. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 2 000 krooni ning kandnud õigusabikulusid summas 3 300 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.