Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1(4)

2-06-39551 Esitatud hagis palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata kauba maksumuse, intresside ja tarbitud teenuste katteks 6737,15 krooni (kuus tuhat seitsesada kolmkümmend seitse krooni ja 15 senti) ning kulutuste katteks 100 krooni (ükssada krooni) vastavalt müügilepingu p.9. tingimustele, viivis 7,95 krooni, kokku 6845,10 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud s.o. tasutud riigilõiv summas 450 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja Marko Kušniri ja AS Elion Esinduse vahel 25.10.2005.a. järelmaksu müügileping nr (lisatud hagiavaldusele), mille alusel ostis kostja AS Elion Esinduselt digifotoaparaadi Olympus mju:600 ( ), hinnaga 4590 krooni ja mälupulga Sandisk Gruzer Micro hinnaga 1450 krooni. Lepingu summa koos intressidega kohustus kostja tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Müügilepingu punkt 2. alusel on kostjat informeeritud müüja, s.o. Aktsiaselts Elion Esindus ja Elion Ettevõtted Aktsiaselts vahel sõlmitud faktooringulepingu sisust, mille tingimustest tulenevalt on Elion Ettevõtted AS-l õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda, makseid vastu võtta, lepingut üles öelda ja teostada muid lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Müügilepingu punkt 3. kohaselt kohustus ostja lepingust tulenevad maksed tasuma Elion Ettevõtted AS-le vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingus fikseeritud maksegraafikule, esitas Elion Ettevõtted Aktsiaselts kostjale arveid järelmaksu osamaksete ja intresside tasumiseks. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kliendileping nr 3672677 ja tooteleping nr 3678996 (lisatud hagiavaldusele), mille kohaselt kostja asus hageja kliendiks õigusega kasutada kõiki Elioni poolt pakutavaid tooteid. Kostja kasutas alljärgmist toodet s.o digitaaljaama telefoni. Kliendilepingu p. 7 kohaselt kohustus kostja tasuma teenuste eest Elioni poolt saadetud arvete kohaselt. Hageja esitas kostjale ühised arved, milles oli kajastatud maksmisele kuuluvad summad müügilepingust tulenevate kauba osamaksete ja intresside kohta ning tarbitud sideteenuste eest. Perioodil alates oktoober 2005.a. kuni märts 2006.a. hageja poolt esitatud arveid nr 11200504853425; 12200505294848; 01200600378619; 0200600819196; 03200601253964 ja 04200601686822 pole kostja täies ulatuses tasunud. Seisuga 31.03.2006.a. on kostja jäänud hagejale võlgu kokku koos viivisega 6745 krooni 10 senti (arved ja arvete koond on lisatud hagiavaldusele). Elektroonilise side seaduse § 100 lg 2 kohaselt on teenuse osutajal õigus lepingud ühepoolselt üles öelda kui tarbitud teenuste eest on jäänud tasumata. Müügilepingu punkt 8. tulenevalt oli faktooril õigus öelda leping üles kui ostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kahte teineteisele järgnevat järelmaksu osamakset. Lepingu p.

2(4)

2-06-39551 VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja rikkus eelnimetatud lepinguid kuna ta ei tasunud kauba osamakseid, intresse ning tarbitud teenuste eest vastavalt lepingu tingimustele. VÕS § 101 lg 1 p.l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p.6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvutus on lisatud hagiavalduse juurde. Juhindudes eeltoodust ja VÕS §-dest 100, 101 lg 1 p.1 ja 6, 108 lg 1, 76 lg 1, 113 lg 1, 208 lg 1 ja TsMS § 60 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks: 1) tasumata kauba maksumuse, intresside ja tarbitud teenuste katteks 6737,15 krooni (kuus tuhat seitsesada kolmkümmend seitse krooni ja 15 senti) ning kulutuste katteks 100 krooni (ükssada krooni) vastavalt müügilepingu p.9 tingimustele; 2) viivis 7,95 krooni, kokku 6845 krooni 10 senti; 3) hageja poolt kantud kohtukulud s.o.tasutud riigilõiv summas 450 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 31-33, 34/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 8.01.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 31-33/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 9.01.2007.a. /t.l. 34/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist, siis TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud s.o riigilõivu summas 450 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

3(4)

2-06-39551

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.