Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.02.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-39966
Tsiviilasi
AS-i hagi AP`a vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hageja esindaja: RF Kostja: AP
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta AS-i poolt kantud põhjendatud menetluskulud AP`a kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue esitas AS hagi AP`a vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS-i ja kostja vahel sõlmitud Liitumislepingust , mille alusel osutas hageja kostjale teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 2109.95 krooni. kostja võlg 2024.37 krooni. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.13 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivise periood on hageja andmetel ...... Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2024.37 krooni, viivise 2024.37
krooni, riigilõivu summas 250.00 krooni ja õigusabikulud summas 1800.00 krooni ning palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte . Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud Liitumisleping . Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvestusest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2024.37 krooni ja viivise summas 2024.37 krooni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel tegutsenud hea usu põhimõtteid järgides. Kostja võlgnevus on tekkinud . Hagi võla väljamõistmiseks on esitatud seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Hageja nõue viiviste saamiseks 2024.37 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati alates seega pärast viivisenõude tekkimist, mistõttu ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud kehtivad teenuste kasutamise üldtingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostajalt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (so võlgnevuse arvestuse perioodil keskmise 6 kuu EURIBOR – 0,026 %, millele lisandub 7 % aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 1473.74 krooni ulatuses (põhivõlgnevus 2024.37 krooni x EURIBOR 0,026 % x 7 % x 4 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
2(3)
Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista põhivõlg summas 2024.37 krooni ja viivis 2473.74 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg 1. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja põhjendatud kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mare Kõlvart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.