Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

esitada

Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue

apellatsioonikaebus

Tallinna

esitas OÜ esindaja AS LL isikus endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagiavalduse MK vastu 31919,25.- krooni suuruses võlanõudes, 31919,25.- krooni suuruses viiviste nõudes ning kohtukulude välja mõistmise nõudes. Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagimaterjalide kohaselt sõlmisid AS ja kostja MK lepingu . AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt andis AS MK’ile laenu summas 47630,00.krooni. Nimetatud lepingu punkt 2 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma As’ile laenuitressi 8 % aastas. Intressi arvestamine algas laenu võtmise kuupäevast ning laenu intress kulus tasumisele koos laenu tagastamisega. Sõlmitud lepingu punktis 3 oli AS ja MK vahel fikseeritud tagasimaksegraafik, millise kohaselt kostja kohustus tagastama AS’ile laenu igakuiste maksetena . Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust, nimelt ei tagastanud ta saadud laenusummat lepingus ettenähtud tähtajaks. Sõlmitud lepingu punktis 4 olid pooled kokkuleppinud selles, et laenu või intressi tasumisega viivitamisel maksab laenusaaja antud juhul kostja MK AS viivist 3 % tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokku lepiti, et viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse makse teostamise päevaga. Eelpool märgitud lepingust tuleneva nõude omandas hageja koostatud nõude loovutamise lepingu alusel. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 63838,50.- krooni, millest põhivõlgnevus on 31919,25.- krooni ja viivis 31919,25.krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv summas 4250,00.- krooni ja õigusabikulu katteks 3191,92.- krooni.

Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 20ne päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud kostja tööandja registrisse kantud aadressil. Hagimaterjalid, selle lisad ja kirjaliku vastuse nõude hagiavaldusele on kostja isiklikult kätte saanud antud asjaolu tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole hagile ettenähtud aja pikendamist taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Harju Maakohtu põhjendused Poolte vahel sõlmitud lepingust ning teatisest AS ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. (tl. 12, 17-18)

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 4250,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 3191,92.- krooni. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1 ̧§ 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.