Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ning töötasuks määratud 8 200 krooni. Tööleping on sõlmitud määramata ajaks. Töötaja palgatõendi kohaselt on töötaja kuue kuu töötasuks 92 776 krooni. 20.05.2005.a. käskkirjaga nr. 64 karistati hagejat noomituse ja lisatasude mittemaksmisega. 9.06.2005 käskkirjaga karistati hagejat töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p.6 alusel. Menetlus töövaidluskomisjonis

Käsitsivõtmega on küll võimalik neid pingutada, kuid siis ei saa neid lahti keerata. Ankrute kinnitamist käis hageja kontrollimas. Töökäsus lõhkematerjali tegelikku kulu ei saanud hageja kinnitada, kuna hageja lõpetas töö 4 tundi enne lõhkajaid. Antud kohustus pidi jääma teine, hagejat välja vahetanud mäemeister.

Kostja vastus

Projekti laekäitlus ja toestuspassi p.3.4.1 viitab kehtivale juhendile: "Kiilmuhv - ankurtoestiku kasutamisjuhend põlevkivi kaevandamisel". Punkti 6.2 kohaselt tuleb järelpingutada lõhketööde tulemusel lõdvenenud ankrupoldid. Peale selle, hageja 01.01.2005.a. allkirjastas Tööleping nr 1577 muutmine lisa 5, kus on kirjeldatud töö sisu p.2.3 - tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib jaoskonna juhataja ja p.2.5 - töötaja kohustub täitma ilma erikorralduseta kõiki tööülesandeid, mis tulenevad töölepingust, ametijuhendist, töö iseloomust või töö üldisest käigust, rakendades selleks kõiki oma üldiseid ning spetsiifilisi teadmisi, oskuseid ja kogemusi. Hageja allmaa mäemeistrina andis 07.06.2005.a teises vahetuses loa lõhketöödeks kamberploki nr. 1302 II poolploki etes eelnevalt veendumata lae seisukorra ohutuses (ei kontrollinud ankrupoltide pingsust), rikkudes sellega töökäsus märgitud tööohutuse nõudeid. Oma tegevusega rikkus ta ka töölepingu punkte 2.3 ja 2.5. Samalaadse rikkumise eest oli hagejat allmaa mäemeistri ametis karistatud 17.02.2004.a. käskkirjaga nr 204.

Lõhkeainet viidi ühest jaoskonnast teise ning karbid olid lukustamata, neis oli 24 kg lõhkeainet. Hageja on vastutav kogu vahetuse vältel. Hageja alluvuses on kolm lõhkajat, mäetöölisi on 5-6, töid tehakse erinevates kohtades. Hageja ülesanne on kontrollida kõigi töötajate tööd. See oli tunnistaja viga, et ta lõhkeaine kasti ei sulgenud. Lõhkeaine viidi umbes 300 m kaugusele. Töö algab 8.3015.30, iga vahetuse ajal on oma meister. Kuidas täpselt meistrite töö on reguleeritud on, ei tea. Lõhkeaine hoidmiseks on üks kindel koht. Tunnistaja oli vanemlõhkaja ning ka temal on õigus kätte saada lõhkeainet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TDVS § 3 kohaselt distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva; 4) töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse § 86 punktide 6-8 alusel.

Kohus on tuvastanud, et hageja töötas kaevanduses , kus tema tööülesannete hulka kuulus töö lõhkeainetega ja lõhketöödega. Euroopa Ühenduse Nõukogu Direktiiv 93/15 EMÜ, mis reguleerib tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelvalvet käsitlevate sätete ühtlustamist märgib, et võttes arvesse Asutamislepingu artiklit 100 a lg 3 sätestatud , et ohutust käsitletavates ettepanekutes võtab komisjon lähtekohaks kõrge kaitstuse taseme. Direktiivi kohaldatakse lõhkematerjalide järelvalvet käsitletavate sätete ühtlustamise kohta. Direktiivi lg 2 kohaselt on „Lõhkematerjal“ materjal või ese, mida käsitletakse lõhkematerjalidena ÜRO soovituses ohtliku kaupade veo suhtes, mis kuuluvad nimetatud soovituse 1. klassi. Euroopa Komisjoni Direktiivi 2004/54 EÜ , mis samuti käsitleb lõhkeainete järelvalvet, Art 3 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. 12. 2004. Eestis kehtib Lõhkematerjaliseadus ( RT I 2004, 26,170). Seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi; lg 2 kohaselt on lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta; Sama seaduse § 42 sätestab lõhkematerjali kasutamise nõuded ja lg 1 kohaselt lõhkematerjali võib lõhketööde tegemise kohas kasutada sihtotstarbeliselt ja ohutusnõudeid järgides Seega lõhkeaine ja selle käitlemine kuulub esimesse ohuklassi. Lõhkeaine käitlemisel tuleb kinni pidada täpselt juhistest ja korraldusest, sest iga väiksemgi eksimus võib kaasa tuua eluohtlikke tagajärgi. Majandus ja kommunikatsiooniminister määrusega nr 165 16.07.2004 ( RTL 29.07. 2004 ) „ Lõhkematerjalide arvestuse kord“ on vastavuses Lõhkematerjaliseadusega kehtestanud lõhkematerjalide arvestuse, arvestusraamatu pidamise ja arvestusraamatusse kantavate andmete korra. Kostja tööandjana on sätestanud ettevõttes lõhkeainete arvestamise korra, teinud selleks vastavad korraldused ja teavitanud sellest ka hagejat. Kuna lõhkeaine on kõrge ohtlikkusega , on selle kasutamisel ja käitlemisel igati vajalik täpne arvestus ja kontroll lõhkeainete kasutamise ja hoidmise üle . Kohtule on esitatud hageja ametijuhend, Põlevkivi kaevandamise AS Estonia kaevanduse direktori käskkiri nr. 56 09.05.2005 „Lõhkematerjalisektori personali määramisest“ ja koostatud vastutavate isikute nimekiri, millesse on kantud ka hageja. Samuti on antud välja korraldus 22.11.94.a. millega on kehtestatud lõhkeaine arvestuse kord. Seega on kostja tööandjana teinud kõik, et ettevõttes töötajad oleksid instrueeritud ja peaksid kinni ohutusnõuetest. Selleks on töötajaid koolitatud, ettevõte on välja andnud korraldusi ja käskkirju ja kontrollinud nende täitmist, mis vastab Töötervishoiu ja Tööohutuse Seaduse § 13. Sama seaduse § 14 lg 1 p.5 kohustab töötajat tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist, § 14 lg 3 kohaselt lg 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Lõhkeaine järelvalveta jätmine, arvestuse mittepidamise ja lõhkamise lubamine toestuse ebapiisava kontrollita võib ohustada nii töötaja enda kui teiste elu ja tervist. Tööleping lõpetati töötajaga, kuna hageja mäemeistrina ei täitnud 22.11.2004 antud korraldust, mille kohaselt kohustus mäemeister teostama kontrolli lõhkematerjali faktilise kulutamise kohta kamberblokkides allmaa lõhkematerjalide poolt, mida tuli kinnitada oma allkirjaga töökäsu lahtris. Samuti ei täitnud töötaja peale arvestusraamatusse lõhkematerjali kulu ja jääki. Samuti ei teostanud ta kontrolli ja järelvalvet lõhkeaine hoidmise üle. Peale distsiplinaarkaristuse määramist hageja ei kontrollinud enne lõhketööde teostamist seda, kas toestus on korralikult kinnitatud.

Töökohustuste esmakordne jäme rikkumine või distsiplinaarkaristust omava töötaja tööd häiriv süütegu on käsitletav seaduse olulise rikkumisega. Hagejal oli töölepingu lõpetamise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega loeb kohus, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli seaduslik ning hageja nõue distsiplinaarkaristuse tühistamiseks kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus jätab tähelepanuta hageja esindaja väite, et käskkirjas ei olnud selgelt väljendatud, et rikkumine oli jäme. Käskkirjas oli selgelt väljendatud rikkumise sisu, isik, kes rikkumise toime pani, aeg, millal rikkumise toime pandi ja määratud karistuse liik. Kohus hindab otsuse tegemisel hageja käitumist , arvestades seadustega kehtestatud nõudeid lõhkeainete hoidmisel ja arvestamisel, tööandja poolt väljaantud juhendeid, korraldusi ja ametijuhendit ning töötaja vastavasisulist väljaõpet. Hageja on ka kohtuistungil väitnud, et tema süü oli selles, et lõhkeainete karp oli korrakohaselt sulgemata ja lõhkeainete arvestust ta ei teinud, kuna selleks ajaks , kui töö lõppes, oli ta juba töölt lahkunud. Seega sai ta aru oma rikkumise iseloomust. Samuti kinnitab hageja, et ta ei kinnitanud toestuse kinnitust käsitsi üle, kuid andis lõhkamiseks loa.

Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.