Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-25340 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2007, Rapla Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Tsiviilasi OÜ A avaldus pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 08.02.2007 Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik OÜ A, võlgniku esindaja juhatuse liige K K, advokaat KR, ajutine haldur A H Resolutsioon Kuulutada välja OÜ A pankrot 14.02.2007 kell 09.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 02.03.2007 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, Rapla Sauna 5. Nimetada pankrotihalduriks A H Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud OÜ A on kantud Äriregistrisse xxx. Osaühingu kehtiv põhikiri on kinnitatud xxx. osaühing on algselt registreeritud xxx Tallinna Linnakohtu registriosakonnas, alates xxx Pärnu Maakohtu registriosakonnas: registrikood xxx. Osaühingu osakapital on 390 000.- kr. Osaühingu osanikeks on K K 50% osade omanik ja N L 50% osade omanik. Osaühingu juhatuse liikmed K K ja N L. OÜ A põhitegevusalaks on majutusteenuse pakkumine xxx külalistemajas xxx külas. Osaühingus töötab 2 töötajat. Osaühingu kahjum aastal 2004 oli 198 051.- kr ja aastal 2005 oli 273 744.- kr. Äriseadustiku § 176 loetleb kõik võimalused osanikule osaühingu edasise majandustegevuse jätkamiseks või lõpetamiseks, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. Kuna muud võimalused ei leidnud teise osaniku N.L poolt heakskiitu, siis lähtudes juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõudest
ja Äriseadustiku § 180 lg 51, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetusest ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. OÜ A 2005.a majandusaasta aruanne on kohtu registriosakonnale kuni tänase päevani esitamata, seoses osanike ja juhatuse liikmete erimeelsustega äriühingu edasise tegevuse ja jätkamise suhtes. Seletus maksejõuetuse põhjuste kohata on lisatud pankrotiavaldusele. Osaühingul on kokku võlgnevusi summas 1 763 687.- kr, milledest lühiajalised kohustused moodustavad 1 186 344.- kr. Osaühingul on põhivara summas 1 606 077.- kr. Osaühing suudab täita endale võetud kohustusi ja katta tegevuskulud ainult suveperioodil, muul ajal ainult suureneb kahjum, sest ei suudeta katta tegevuskulusid ilma lühiajaliste laenudeta kolmandatelt isikutelt. Vara ja võlgade nimekiri on lisatud pankrotiavaldusele. Osaühing on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti ületavad osaühingu kohustused varade väärtust ja osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. Võlgniku esindaja K K palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku juhatuse liige N L kohtuistungile ei ilmunud ning ta on avaldanud ajutisele haldurile A.H, et ta nõustub avaldusega osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et võlgniku pankrot kuulub väljakuulutamisele. Ajutise pankrotihalduri A H aruandest nähtub, et võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi päringud pankadele. Saabunud vastuste ja päringute tulemusena selgitas välja, et võlgnikul on järgmised arvelduskontod ja muud kontod alljärgnevates krediidiasutustes:
PANK AS Hansapank Eesti
Konto nr. 221022408618
Saldo 9476,28.- krooni (30.09.06)
Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes. Algatatud pankrotimenetluse ja algatamisel
antud
sundtäitmise
peatamise
korraldusest
on
kohtutäitureid
informeeritud. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi.
Selgitamaks võlgniku võlgade, kohustuste ning nõuete suurust tegi järelpärimised Maksuametisse, valikuliselt teadaolevatele võlausaldajatele jt. isikutele. Kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tutvus võlgniku senist tegevust puudutavate kättesaadavate dokumentidega. Tegi kirjalikud järelepäringud võlgnikule, vestles korduvalt võlgniku esindajatega. 26.septembril 2006.a. on võlgniku seaduslikule esindajale saadetud järelepärimine, kus palus esitada teabenõudes esitatud andmed ja anda kirjalik seletus ja nägemus OÜ A majandusliku olukorra kohta, äriideest jm. olulisest, mis aitaks välja selgitada OÜ A varad ja kohustused. Samuti võimaluse esitada ajutisele haldurile täiendavaid seletusi või materjale võlgniku senise majandustegevuse kohta. Ajutise halduri nõutud dokumendid on võlgniku poolt edastatud haldurile 08.oktoobril 2006.a. Tuginedes saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, kas esineb võimalust ettevõtet tervendada, saneerida. Ajutine pankrotihaldur ei ole lisanud oma aruandele kõiki analüüsi aluseks olnud dokumente või nende ärakirju, kuna käesolevas aruandes kasutatud informatsiooni on kogutud mitmetest erinevatest allikatest ja materjalidest, mille lisamine ei oleks mõistlik eelkõige nende vähese ülevaatlikkuse tõttu. OÜ A on registrisse kantud xxx. (osakapital 40.000.- krooni). Alates 30.11.2005.a. on suurendatud osakapitali 390.000.- kroonini. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on
osanikeks N L osa nimi-väärtusega 195.000.- krooni ja KK osa nimiväärtusega 195.000.- krooni. Võlgniku juhatusse kuulvad samuti N L ja K K ning juhatuse liikmed esindavad osaühingut kõigis õigustoimingutes ühiselt. Nõukogu ja audiitor osaühingul puuduvad. OÜ A põhitegevusalaks on märgitud autode ost, müük ja vahendus, eksport, import ning hotellindus. Käesoleval ajal OÜ A tegeleb ajutisele haldurile teadaolevalt xxx külas xxx vallas asuva külalistemaja haldamise ning majutusteenuse osutamisega. Võlgniku peamisteks klientideks on füüsilised isikud. Ettevõtte raamatupidamist on peetud kuni pankrotimenetluse algatamiseni. OÜ A majandustulemused vastavalt majandusaastaaruannetele:
Aasta
Tulud
Kulud kokku
Kasum/kahjum
200 249.-
276 064.-
- 75 815.-
0.-
198 051.-
- 198 051.-
143 135.-
416 879.-
-273 744.-
2006 (9 kuud)
170 468.-
231 049.-
- 60 581.-
Võlgniku tegevuskulud kogu võlgniku majandustegevuse käigus on ületanud müügitulusid ning teenitud kahjum aastatel 2003-2006 moodustab kokku 608 191.krooni.
Võlgnik
ei
ole
teeninud
mitte
ükski
majandusaasta
kasumit.
Majandustegevusega alustamisest saadik on OÜ A 513 852.- kroonise käibe juures teeninud 608 191.- krooni kahjumit. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ A teadaolevad varad moodustavad alljärgnevalt:
Raha ja pangakontod 30.septmebri 2006.a. seisuga on võlgniku pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 9476,28.- krooni ka kassaraamatu andmetel moodustab sularaha jääk kokku 8134,70.krooni. Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid kokku 17 610,98.- krooni. Nõuded ja ettemaksed Kokku moodustavad OÜ A nõuded ostjate vastu raamatupidamisandmetel 2020.krooni. Võlgniku käibemaksu ettemaks moodustab 17 414.- krooni ning ettemaksed teenuste eest summas 10 309.- krooni. OÜ A varud kokku moodustavad 125 082.- krooni. Varude koosnevad peamiselt tubades olevatest inventarist ning mööblist. Pankrotimenetluse
algatamise
seisuga
on
võlgniku
raamatupidamisandmetel
kajastatud alljärgnev materiaalne põhivara:
Põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Lõpetamata ehitised
Soetusmaksumus 39960.1314123.15420.42908.-
Kokku moodustab võlgniku põhivara raamatupidamisandmetel 1 412 441.- krooni. Võlgniku juhatuse liige hindab põhivara väärtuseks käesoleval ajal ligi 3 000 000.krooni. Arvelolevad sõidukid: Haagis (madel), ehitusaasta 2003.a. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, kajastamise ning nõuetega. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku kajastatud
nõuded
vastavad
tegelikkusele
ning
põhivara
(kinnistu)
väärtus
ületab
pankrotimenetluse algatamise seisuga raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse. Ajutine haldur hindab OÜ A varade väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku kuni 3 000 000.- krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud, et OÜ A teadaolevad kohustused moodustuvad alljärgnevalt: Võlgnevused tarnijatele Kokku võlgneb OÜ A tarnijatele pankrotimenetluse algatamise seisuga 121 993.krooni. Suuremad võlgnevused esinevad B OÜ’le, K OÜ ja L OÜ’le kokku summas 102 800.- krooni. Võlgnikul esineb rohkem kui aasta vanuseid võlgu vähemalt 40 000.- krooni eest. Tagatiseta võlakohustused ja muud laenukohustused OÜ A tagatiseta võlakohustused moodustavad kokku 1 063 896,65 krooni, millest 872 695,10 on juhatuse liikme ja osaniku N L nõue ühingu vastu ning 191 201,55 krooni on teise juhatuse liikme ja osaniku K K nõue ühingu vastu. Võlgnevused AS H ees moodustavad kokku 606 788.- krooni. Maksuvõlad OÜ A maksuvõlg moodustab pankrotimenetluse algatamisel kokku 5.- krooni, millele lisandub maksukohustusena septembris väljamakstud tasudelt seadusega ettenähtud maksud. Muud võlad Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgnik kajastatud muid võlakohustusi summas 55 871.- krooni.
Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad kokku vähemalt 1,85 miljonit krooni. Võlgniku raamatupidamises ei ole kajastanud võimalikest võlgnevustest tingitud intresse ja viiviseid. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud ka laenulepinguid juhatuse liikmete poolt antud laenude kohta. OÜ A puhaskäibekapitali näitaja: 2005.a. 208391 - 1186344 = - 977953 2006.a. 172436 - 1356066 = - 1183630 Mida suurem on puhaskäibekapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus. Maksevõimelisel firmal peab see kordaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud või eriti halval juhul lihtsalt ära kulutatud. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused OÜ A lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 2005.a. 208391 / 1186344 = 0,18 2006.a. 172436 / 1356066 = 0,13 Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsüklist. Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea, kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused OÜ A maksevõime kordaja: 2005.a. 78460 / 1186344 = 0,07 2006.a. 29743 / 1356066 = 0,02 See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja
väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase = raha ja lühiajalised väärtpaberid / lühiajalised kohustused OÜ A maksevalmiduse kordaja: 2005.a. 8989/ 1186344 = 0,008 2006.a. 17611 / 1356066 = 0,013 Kordaja näitab kuipalju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Keskmiseks maksevalmiduse kordajaks loetakse 0,18. Firma pikaajalist likviidsust iseloomustab Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / omakapital OÜ A võlaomandi suhtarv: 2005.a. 1763687 / -158610 = - 11,12 2006.a. 1848553 / -281191 = - 6,57 Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus, seda väiksem on firma likviidsus. Kreeditoridele meeldiks, kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid osanikud enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et osanikud ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega, kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. OÜ A võlakordaja: 2005.a. 1763687 / 1606077 = 109,8 % 2006.a. 1848553 / 1584847 = 116,6 % Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50%, Eesti keskmine on umbes 57%. Kreeditoridele on kasulik, kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge, siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Firma tasuvuse näitajad võrdlevad ettevõtte tulusid erinevate faktoritega, mis tulusid teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna. Tasuvuse suhtarvud on järgmised: Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive
OÜ A ärirentaablus: 2005.a. - 273744 / 143134 = - 1,91 % 2006.a. - 60581 / 170468 = - 0,36 % Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ning üldiste halduskulude kulude mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ka ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis on antud kordaja keskmine suurus 5,7%. Kulude rentaablus = ärikasum / kulud OÜ A kulude rentaablus: 2005.a. - 273744 / 416981 = - 066 % 2006.a. -60581 / 231056 = - 0,26 % Mida suurem on näitaja väärtus, seda suuremat tulu on tehtud kulud andnud. Firma pankrotiohu uurimine peaks olema vajalik nii osanikele, firma juhtkonnale, kreeditoridele, äripartneritele ja konkurentidele. Pankrotti ohtu uurivad valemid peaksid andma üldise pildi firma võimalikust pankrotiohust. Pankrotiohtu on võimalik uurida järgmiste enamlevinud valemitega.
Altmani Z seisu valem = 6,56 x1 + 3,26 x2 + 6,72 x3 + 1,05 x4 x1= puhas käibekapital / varad x2 = akumuleeritud kasum / varad x3 = müügikasum / varad x4 = omakapital / võõrkapital OÜ A Z seis: 2005.a. 0,32 – 0,56 – 0,90 – 0,09 = - 1,23 2006.a. 0,12 – 0,04 – 0,08 – 0,14 = - 0,14 Kuigi Altmani Z seisu valemit kasutatakse selliste firmade korral, mille aktsiad ei ole turul vabalt kaubeldavad, Kordaja väärtust tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui Z väärtus on suurem, kui 2,6 siis on ettevõtte olukord hea. Kui Z väärtus on vahemikus 2,6 kuni 1,1 siis on firma olukord ebastabiilne. Kui Z väärtus on alla 1,1 siis on suur oht, et firma satub pankrotti. Kordaja väärtus võib oleneda näiteks sellest, milliseid andmeid on arvutamisel kasutatud. Näiteks varade all võib mõista nii nende raamatupidamislikku väärtust kui ka tegelikku turuväärtust. OÜ A puhul on antud olukorras kasutatud juhatuse poolt esitatud varade raamatupidamislikku väärtust. Arvamus võlgniku maksevõime kohta OÜ A on teinud märkimisväärseid investeeringuid teenuste osutamiseks ning külalistemaja vajab veel täiendavaid investeeringuid. Võlgniku teenuse osutamise käibe maht on aga sedavõrd väike, et selle arvelt ei ole võimalik täiendavaid
investeeringuid teha ning samas katta jooksvaid majanduskulusid ning teenindada võetud pangalaenu. Võlgnik on teeninud majandustegevuse käigus üksnes kahjumit ning tema omakapital ei vasta seadusest sätestatud nõuetele. Eelpool toodud senise majandustegevuse analüüs näitab selgelt, et võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega. Samas tuleb arvestada, et ühingul on olemas teenuse osutamiseks vajalikud vahendid (toimiv külalistemaja), võlgniku hetkel olemasolevad peamised lühiajalised kohustused moodustavad kohustused ühingu osanike endi ees ning ettevõte omandis oleva kinnistu väärtus on suurem, kui raamatupidamises kajastatud olemasolevad kohustused, siis ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, kuid see võib olla tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile on võlgniku poolt esitatud mitmeid materjale ja ülevaateid edaspidistest väljavaadetest, mille põhjal ajutine haldur asub seisukohale, et võlgniku olukord võib tulevikus mingil moel paremaks muutuda või paraneda. Hetkel pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Paraku puudub täna väljakujunenud võlgniku majanduslikus olukorras võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi jooksvate kohustuste tasumiseks (võlgniku lühiajalised kohustused ületavad vähemalt 10 korda tema lühiajalised varasid). Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevus on püsinud senini üksnes ühe osaniku poolt antud lühiajalistele laenudele ning võlgnik ei ole suuteline iseseisvalt käesoleval ajal läbi majutusteenuse osutamise teenitavate rahavoogudega tegevust jätkama ilma vastavata otsuste vastuvõtmist OÜ A osanike poolt. Karistusseadustiku § 380 kohaselt osanike või aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem
kui pool osa- või aktsiakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Ajutine haldur on kogutud informatsiooni põhjal arvamusel, et juhul kui äriühingu omakapital on jätkuvalt negatiivne ja osanikud ei leia kokkulepet osakapitali suurendamise või vabatahtliku likvideerimise läbiviimiseks, siis puudub võimalus sellisel kujul majandustegevust jätkata ning tuleb välja kuulutada osaühing A pankrot. Peale pankroti väljakuulutamist on Pankrotiseaduse kohaselt võimalused olemas ka ettevõtte tervendamiseks ja saneerimiseks. Pankroti väljakuulutamine ei pruugi tähendada vara müüki ja äriühingu likvideerimist. Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohaga, et olemasoleva kinnistu väärtus ületab käesoleval ajal kinnistu soetusmaksumust ning raamatupidamises kajastatud raamatupidamislikku väärtust. Kinnistu müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt on võimalus katta olemasolevaid kohustusi. Vastavat Raamatupidamise Toimkonna Juhendile nr. 5 p. 33 (RTJ 5) tohib kuni 31.12.2005 materiaalse põhivara objekti algset soetusmaksumust asendada ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna asjaolust, et objekt on soetatud 1995. aastal või varem või objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Võlgnik ei ole olemasolevat põhivara üles hinnanud ning käesoleval ajal puudub võimalus seeläbi viia omakapital vastavasse seaduses sätestatud nõuetega. Osanikud peavad omakapitali seadusega vastavusse viimiseks suurendama osakapitali täiendavate rahaliste sissemaksete teel või suurendama osakapitali mitterahalise sissemakse teel (loobuma oma nõuetest ühingu vastu). Kuna nimetatud otsuse vastuvõtmine eeldab ÄS § 192 kohaselt vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest (võlgniku puhul mõlema osaniku nõusolekut), peavad osanikud leidma tegevuse jätkamise osas kompromissi – tegevuse jätkamist sooviv osanik kompenseerib teisele osanikule tema osa vähemalt likvideerimisväärtuse võimalikus suuruses või alustatakse ühiselt likvideerimismenetlusega. Juhul kui osanikud tegevuse jätkamise osas kokkulepet ei saavuta ning omakapitali seadusega nõutud suurusesse ei vii, leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu ning OÜ A pankrot tuleb välja kuulutada.
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg.2 p.2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte äriideest, tulevikuplaanidest ja tegevuse edasistest väljavaadetest. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras esineb võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna tegevuse jätkamiseks vajalik põhivara on alles, võlgnik omab varusid, on peetud läbirääkimisi ja sõlmitud kokkuleppeid edaspidisteks tellimusteks. Võlgnikul esineks seeläbi ka võimalus hiljem oma tegevust jätkata pankroti väljakuulutamisel. Võlgniku majandustegevuse jätkamise eelduseks on halduri hinnangul vajalikud nii kinnistu, töövahendid, kvalifitseeritud tööjõud, toimiv müügivõrk kui ka vajalikud muutused ettevõtte juhtimises. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole võimalik tuvastada võlgniku poolt oma maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et nimetatud rikkumisi ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole
võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tekitanud väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning erimeelsused ettevõtte juhatuse liikmete ja osanike vahel ühingu juhtimisel. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Ajutine haldur on kogutud informatsiooni põhjal arvamusel, et juhul kui äriühingu omakapital on jätkuvalt negatiivne ja osanikud ei leia omavahelist kokkulepet osakapitali suurendamise või vabatahtliku likvideerimise läbiviimiseks, siis tuleb välja kuulutada osaühing A pankrot. Peale pankroti väljakuulutamist on Pankrotiseaduse kohaselt võimalused olemas ka ettevõtte tervendamiseks ja saneerimiseks. Pankroti väljakuulutamine ei pruugi tähendada vara müüki ja äriühingu likvideerimist. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. ÄS § 176 kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama kas osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel,
et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole
osakapitalist ja vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali
minimaalse suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise,
ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama pankrotiavalduse.
ÄS § 180 lg. 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega leidis kohtuistungil tõendamist, et võlgnik on teeninud majandustegevuse käigus üksnes kahjumit ning tema omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega, kuid see võib olla tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku olukord võib tulevikus mingil moel paremaks muutuda või paraneda. Võlgniku majandustegevus on püsinud senini üksnes ühe osaniku poolt antud lühiajalistele laenudele ning võlgnik ei ole suuteline iseseisvalt käesoleval ajal läbi majutusteenuse osutamise teenitavate rahavoogudega tegevust jätkama ilma vastavata otsuste vastuvõtmist OÜ A osanike poolt. Käesoleval ajal on äriühingu omakapital jätkuvalt negatiivne ja osanikud ei ole leidnud kokkulepet osakapitali suurendamise või vabatahtliku likvideerimise läbiviimiseks, siis puudub võimalus sellisel kujul majandustegevust jätkata ning tuleb välja kuulutada osaühing A pankrot. Peale pankroti väljakuulutamist on Pankrotiseaduse kohaselt võimalused olemas ka ettevõtte tervendamiseks ja saneerimiseks. Olemasoleva kinnistu väärtus ületab käesoleval ajal kinnistu soetusmaksumust ning raamatupidamises kajastatud raamatupidamislikku väärtust. Kinnistu müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt on võimalus katta olemasolevaid kohustusi. Kuid osanikud peavad omakapitali seadusega vastavusse viimiseks suurendama osakapitali täiendavate rahaliste sissemaksete teel või suurendama osakapitali mitterahalise sissemakse teel. Osanikud peavad leidma tegevuse jätkamise osas kompromissi – tegevuse jätkamist sooviv osanik kompenseerib teisele osanikule tema osa vähemalt likvideerimisväärtuse võimalikus suuruses või alustatakse ühiselt likvideerimismenetlusega. Käesoleva ajani ei ole osanikud tegevuse jätkamise osas kokkulepet saavutanud ning omakapitali seadusega nõutud suurusesse viinud, siis leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning OÜ A pankrot tuleb välja kuulutada. Seega puuduvad kaalukad põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.