Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on KoÜ K hagi L T, V G, L R, A K vastu võlgnevuse kokku 45 889,81 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandite asukohaga xxx omanikud. Elamus on moodustatud ühisus ja alates 01.01.2003 tasub korteriomanike ühisus elamusse tarnitava maagaasi, vee ja keskütteteenuse eest ühisusele esitatud arvete alusel. Kaasomandi eseme majandamise kulude katteks on korteriomanike kokkuleppega määratud kindlaks korteriüüri suurus. Elamu xxx korteriomanike kokkuleppe kohaselt kohustusid korteriomanikud tasuma makseid valitseja arveldusarvele vastavalt neile esitatud arvetele. Vaatamata arvete esitamisele ja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostjad täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja võlgnevad hagejale seisuga 25.04.2006 kokku 45 889,81 krooni, sh L T – 11 999,69 krooni; V G – 21 465,11 krooni; L R – 10 237,76 krooni ja A K - 2 187,25 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ning kostjatelt välja mõista võlgnevuse ning menetluskulud.

KOSTJA A K VASTUS

Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna kostja on enne hagi esitamist võla kustutanud.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil, mis toimus 18.12.2006, selgitas hageja esindaja, et A K on võlgnevuse tasunud, teised mitte. Kostja L. T tasub võlgnevust 100 krooni kaupa Kostja L. T tunnistas hagi , selgitades, et ta on asunud võlgnevust tasuma. Võlgnevus tekkis, kuna ta oli haige ja kaotas töö. Ta leiab, et hagi on kohtusse esitatud alusetult, kuna ta oli asunud juba võlgu tasuma. Kostja V. G kohtuistungile vastuväiteid.

ei ilmunud, samuti ei esitanud ta kohtule võlgnevuse kohta

Tunnistaja N C ütluste kohaselt ei tea ta, miks L. T ja L. R võlgasid ei maksa, kuigi üks neist saab pensioni ja teine palka. Nende võlgade pärast oleks majas äärepealt soojus välja lülitatud. Võlgnevus soojus eest on 30 000 krooni. Kohtuistungil 29. jaanuaril 2007 jäi hageja nõude juurde ning palus hagi rahuldada ning kostjatelt võlgnevus koos menetluskuludega välja mõista. Kostja A. K esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse kätte saanud. Kostja A. K selgitas, et ta ei ole hageja poolt esitatud tõendite ja summadega nõus. Kostja L. R kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostja kohtuistungi edasilükkamist

kätte saanud. Kostja taotles

Kostja V. G kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostja kätte saanud. Kostja L. T seletuste kohaselt on ta võlgnevuse hagejale tasunud. Kostja ei ole nõus maksma menetluskulusid, kuna hagi esitamiseks puudus alus. Kostja oli nõus võlgnevust maksma, kuid lihtsalt majanduslik olukord ei võimaldanud seda. Kohus määras, et teeb kostjate L T ja V. G suhtes osaotsuse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja tsiviilasjas on võimalik teha osaotsus kostjate L T ja V G suhtes. Kostjate A K ja L R suhtes jätkab kohus menetlust. Kohus tuvastas, et kostjale L T ́le kuulub korter asukohaga xxx (tl 7-8). Kostjale V G`le kuulub korter asukohaga xxx (tl 7- 8). Elamus korteriühistut moodustatud ei ole. Elamus on korteriomanike kokkuleppel moodustatud korteriomanike ühisus. Kokkuleppe kohaselt tasuvad korteriomanikud kommunaalteenuste (küte, vesi, gaas) eest ühisusele esitatud arvete alusel. Teenuste osutajad on igakuuliselt edastanud hagejale üldarved kommunaalteenuste osutamise kohta. Seisuga 25.04.2006.a moodustas kostja L T võlgnevus üüri, vee ja soojuse eest kokku 11999,69 krooni ning kostja V G võlgnevus üüri, vee ja soojuse eest kokku 21 465,11 krooni (tl 10-12, 14,16, 17,18,20, 96, 168, 170) Vastavalt korteriomandiseadusele (KOS) § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega ning lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja V G kohtule vastuväited võlgnevuse osas esitanud, samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile. Seega loeb kohus, et kostja tunnistab hagi ning rahuldab hageja nõude V G suhtes täies ulatuses.

Kostja L T tunnistas kohtuistungil, et tasus hagejale võlgnevuse. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 173, 174, 176) nähtub, et kostjal seisuga 29.01.2007.a üüri, vee ja sooja eest võlgnevus puudub, kostja omab hagejale võlgnevust viivisena summas 992,25 krooni. Kostja L T on hagi, sh viiviste nõuet, 18.12.2006.a toimunud kohtuistungil tunnistanud. Hagi on õiguslikult põhjendatud ka VÕS § 113 lg 1. Kuna kostja L T on peale hagi kohtusse esitamist tasunud üüri, vee ja sooja võlgnevuse kokku summas 11007,44 krooni, kuulub hagi selles osas rahuldamata jätmisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg 1 ning 168 lg 4 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostjate L T ja V G poolt, arvestades seejuures, et kostja V G osa hageja menetluskuludest moodustab 47 %. Kostja L T vastuväide menetluskulude osas, et hageja ei olnud õigustatud tema vastu hagi esitama, kuna ta tasus võlgnevust, et anna alust hageja menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostja omas hagi esitamisel enam kui 11 tuhande krooni suurust võlgnevust ning hageja oli võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse pöörduma. Kuna kostja tasus enamuse võlgnevusest peale hagi kohtusse esitamist, leiab kohus põhjendatud olevat jätta hageja menetluskulud 26 % kostja L T kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434, 435, 436, 450 teeb kohus osaotsuse kostjate L T ja V G suhtes. Kostjate A K ja L R suhtes jätkab kohus menetlust. Helgi Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.