Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-13477 (endine nr 2/29-21819/05)
Tsiviilasi
AS-i hagi NI`i vastu 2631.39 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hageja esindaja: RF Kostja: NI
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Välja mõista NI`ilt menetluskulu 490.00 (nelisada üheksakümmend) krooni AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue esitas AS hagi NI`i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Arvelduslaenulepingu nr mille alusel hageja väljastas kostjale laenu 2000.00 krooni intressimääraga 16 % aastas. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub lepingu tingimustega. Kostja kasutas hageja võimaldatud laenu ning kohustus tagastama hagejale laenu igakuiste
maksetena lepingus sätestatud summas ja kuupäevadeks. Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud laenusummat igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et maksetega viivitamise korral tasub kostja viivist 0,2 % päevas. Hageja lõpetas lepingu kostjaga . Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2631.39 krooni, millest tagastamata laen on 2000.00 krooni, tasumata intress 347.89 krooni ja laenu põhiosa tasumisega viivitamisel arvutatud viivis 283.50 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2000.00 krooni, intressi summas 347.89 krooni ja viivised summas 283.50 krooni, samuti riigilõivu summas 280.00 krooni, õigusabikulud summas 131.57 krooni ja kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu 200.00 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud Arvelduslaenuleping , mille alusel hageja väljastas kostjale laenu 2000.00 krooni intressimääraga 16 % aastas. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub lepingu tingimustega. Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud laenusummat igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Hageja lõpetas laenulepingu kostjaga vastavalt laenulepingu p-le 19 (laenulepingu erakorraline ülesütlemine). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laen summas 2000.00 krooni ja intress 347.89 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Arvelduslaenulepingu p-le 5.1 pidi kostja 2(3)
maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,2 % päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 283.50 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista võlgnevus summas 2631.39 krooni, millest tagastamata laen on 2000.00 krooni, intress 347.89 krooni ja viivis 283.50 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280.00 krooni ja kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu 200.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni. Hageja on maksnud täituritasu (maksekorraldus ) summas 295.00 krooni. Kuna täitur kohtudokumente kostjale ei edastanud, tuleb 295.00 krooni hagejale tagastada.
Mare Kõlvart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.