Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Ande Tänav ja Raivo Einula
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
* OÜ hagi J.M, J.M (pankrotis) ja M.P vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses Tallinna Linnakohtu 02.06.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.M ja * OÜ apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamise kuupäev
25.01.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja * OÜ, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik. Kostja I J.M (pankrotis), esindaja pankrotihaldur Raivo Piirla. Kostja II J.M, esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg. Kostja III M.P.
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Linnakohtu 02.06.2005 otsus osas, milles jäeti rahuldamata * OÜ hagi 364 243,94 krooni nõude tunnustamises J.M pankrotimenetluses ja täitedokumendi tähenduse andmises ning kohtukulude jaotus ja teha tühistatud osas uus otsus:
1.Tunnustada * OÜ nõuet 357 341 (kolmsada viiskümmend seitse tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni 84 senti PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud nõudena J.M pankrotimenetluses.
2.Anda * OÜ nõudele 357 341 (kolmsada viiskümmend seitse tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni 84 senti PankrS § 104 lg 2 alusel J.M vastu täitedokumendi tähendus.
Välja mõista J.Mlt (pankrotis), M.Plt ja J.Mlt menetluskulude katteks solidaarselt 16 680 (kuusteist tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni * OÜ kasuks.
4.* OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Kohtuotsus osas, milles Tallinna Linnakohus 02.06.2005 otsusega tunnustas * OÜ nõuet J.M pankrotimenetluses teises järgus summas 147 000, 56 krooni, on jõustunud Riigikohtu 22.11.2006 otsusega. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.08.02.2005 esitas * OÜ Tallinna Linnakohtule hagi J.M (pankrotis, edaspidi ka kostja I), J.M (edaspidi ka kostja II) ja M.P (edaspidi ka kostja III) vastu, milles palus tunnustada J.M (pankrotis)
pankrotimenetluses hageja pandiga tagamata nõuet 511 253 krooni 50 senti. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 07.10.2004 kell 14.00 välja J.M pankroti. Hageja esitas pankrotimenetluses tähtaegselt nõudeavalduse summas 511 253 krooni 50 senti, mis seisnes kahjus, mille J. M tekitas OÜ J juhatuse liikmena. 14.01.2005 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid hageja nõude pankrotihaldur Raivo Piirla ja võlausaldaja M.P, võlgnik J. M esitas nõudele kirjalikud vastuväited. Hageja nõude aluseks on J. Mi poolt OÜ J juhatuse liikmena kahju tekitamine OÜ J võlausaldajatele, sealhulgas hagejale. Vaatamata asjaolule, et OÜ J omakapital oli negatiivne, jättis J. M kohtule esitamata OÜ J pankrotiavalduse ja kokku kutsumata OÜ J osanike koosoleku. Juba OÜ J 1999. ja 2000. aasta majandusaasta aruannetest tulenevalt oli OÜ J netovara (omakapital) langenud alla poole osakapitalist (osakapital oli 200 000 krooni) ja alla äriseadustiku (ÄS) §-s 136 kehtestatud omakapitali alammäära, s.o 1999. aastal oli OÜ J omakapital negatiivne 227 062 krooni ja 2000. aastal 1 761 731 krooni. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega ja osanike koosoleku kokku kutsumata jätmisega rikkus J. M oluliselt võlausaldajate huve, kellelt J. M tellis jätkuvalt OÜ J nimel kaupu, kuigi teadis, et negatiivse omakapitali tõttu ei ole osaühing suuteline kaupade eest tasuma. Hagejalt tellis OÜ J kaupu 8. septembrist kuni 17. oktoobrini 2001. a. Hageja rahalise nõude summast on hagejale tekitatud kahju suuruseks 147 009 krooni 56 senti. Hageja väljastas 18. septembrist kuni 17.10.2001 kaupu vastavalt OÜ J tellimustele. J. M pidi teadma, et OÜ J varadest ei jätku tellitud kaupade eest tasumiseks, kuid ta jätkas OÜ J majandustegevust ja kauba tellimist hagejalt, esitamata kohtule pankrotiavaldust.
2.Lisaks on hageja omandanud nõudeid kostja vastu. Hageja sõlmis kolmandate isikutega nõude loovutamise lepingud, millega hagejale loovutati järgmised kolmandate isikute OÜ-ga J seotud nõuded: 1) B AS-i ja hageja 04.03.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale loovutati nõue 170 323 krooni 16 senti. Nõue on tõendatud 151 085 krooni 50 sendi ulatuses; 2) K OÜ ja hageja 04.03.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale loovutati nõue 62 749 krooni 20 senti. Nõue on tõendatud 63 953 krooni 5 sendi ulatuses; 3) T OÜ ja hageja 04.03.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale loovutati nõue 32 476 krooni 19 senti; 4) U OÜ ja hageja 05.03.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale loovutati nõue 6902 krooni 10 senti. Nõue on tõendatud 10 000 krooni 50 sendi ulatuses; 5) A AS-i ja hageja 08.03.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale loovutati nõue 73 377 krooni 95 senti; 6) AS-i E ja hageja 08.03.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale loovutati nõue 21 544 krooni 25 senti. Nõue on tõendatud 21 542 krooni 90 sendi ulatuses; 7) AS-i V ja hageja 23.10.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale loovutati nõue 16 110 krooni 10 senti. Loovutatud nõuete kogusumma on 364 243 krooni 94 senti. Nõuded tekkisid 2001. aastal, kui OÜ J omakapital oli negatiivne ning J. M juhatuse liikmena oleks pidanud esitama OÜ J pankrotiavalduse. J. M seadusest tulenevat kohustust ei täitnud ning see tõi kaasa kolmandatele isikutele kahju tekitamise. Kostjate vastuväited Kostja I ei tunnistanud hagi. Kostja leidis, et puuduvad eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kahju hüvitamise eelduseks on hagejale kahju tekkimine, kostja õigusvastane tegevus ja põhjuslik seos kahju ning kostja tegevuse vahel. Nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja. Asjaolu, et äriühingu omakapital on negatiivne, ei ole samastatav kahjuga. Võlausaldajate
nõuded tekkisid OÜ J majandustegevuse käigus. OÜ-ga J seotud nõuded kostja vastu summas 364 243 krooni ei ole juhatuse liikme poolt äriühingule ega võlausaldajatele tekitatud kahju. Tuvastada tuleb kostja õigusvastane tegevus ja juhatuse liikmena hoolsuskohustuse rikkumine. Sellekohaseid tõendeid hageja ei esitanud. Kostja II ei tunnistanud hagi. Hagivalduses loetletud nõuete loovutamise lepingud ei ole nõude aluseks, vaid tõendavad, et hageja on väidetavad nõuded omandanud. Hageja pidi selgitama, millest tema esitatud nõuded koosnevad. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid kolmandate isikute nõuete olemasolu pankroti väljakuulutamise ajal või hiljem. Hageja esitatud dokumentidest nähtuvalt omandas hageja OÜ J võlausaldajatelt väidetavad nõuded OÜ J vastu. Ka juhul, kui kolmandate isikute nõuded oleksid sissenõutavad, on hageja need omandanud vabatahtlikult, hagejale ei tekkinud kostja tegevuse tulemusel kahju ning hageja nõue ei saa olla suunatud kahju hüvitamisele. Kostja III ei tunnistanud hagi. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise lepingute punkti 1.2 kohaselt on omandatud nõuded kas OÜ J põhivõlgnevus või OÜ J ja/või J. Mi põhivõlgnevus loovutajale. Nõude loovutamise lepingute lisade kohaselt ei olnud J. M teenuste või kaupade ostja ning seetõttu ei olnud ta loovutajale võlgu. Selles osas omandas hageja kehtetu nõude. OÜ J kustutati äriregistrist
19.veebruaril 2002. a. TsK § 241 lg 1 p 3 kohaselt lõppes OÜ J kohustus loovutaja ees võlgniku registrist kustutamisega ning võlasuhte lõppemise tõttu enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist ei saanud hageja omandada võlausaldaja õigusi. Põhikohustuse lõppemise tõttu on lõppenud ka kõrvalnõuded. Nõude loovutamise lepingute p 1.2 kohaselt omandas hageja kehtetud nõuded. Nõude loovutamise lepingu kui käsutustehingu ese peab olema täpselt ära näidatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 165 kohaselt võib tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid loovutada, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Nõude loovutamise lepingute tekstist ei selgu, kes on tegelikult võlgnik kas OÜ J ja/või J. M - ning millisesse võlasuhtesse hageja astus. Samuti ei tulene lepingutest, et hageja omandas loovutamise hetkel tekkinud seadusest tuleneva kahju hüvitamise nõude J. Mi vastu. Kui loovutati tulevikus tekkiv kahju hüvitamise nõue, siis VÕS § 165 järgi pidi olema nõue piisavalt määratletav. Esitatud nõude loovutamise lepingud nimetatud tingimustele ei vasta. Linnakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Tallinna Linnakohus rahuldas 02.06.2005 otsusega hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet J.M pankrotimenetluses teises järgus summas 147 000 krooni 56 senti. Kohtukulud jättis kohus hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud kahju tekkimine hagejale tasumata arvete kujul summas 147 009 krooni 56 senti (tl-d 77 - 88), kuna nimetatud nõue oli hagejal äriühingu vastu ning äriühingul vara nõude rahuldamiseks ei jätkunud. Juhul, kui J. M ei oleks seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja oleks esitanud kohtule äriühingu pankrotiavalduse, ei oleks hagejal nõudeid äriühingu vastu tekkinud. J. M rikkus ÄS §-st 176 ja § 180 lõikest 51 tulenevat kohustust OÜ J ees. Seega on tuvastatud kostja kohustuste rikkumine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel: arved väljastati hagejale 20. septembrist 25. oktoobrini 2001. a, OÜ J pankrotimenetlus algatati 20.12.2001, pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata 13.02.2002 Nimetatud asjaoludest nähtub, et OÜ J pankrotimenetlus oli vältimatu ning J. M ostis hagejalt kaupa olukorras, kus osaühing oli maksejõuetu ja ostetud kauba eest ei suudetud tasuda. Kohus ei tuvastanud J. Mi süü puudumist (TsK § 227). Põhjendatud ei ole seisukoht, et hagejal lasus kohustus kontrollida enne tehingute tegemist OÜ J majanduslikku seisu. Hagi 364 243 krooni 94 sendi suuruse nõude tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata, arvestades kohustuse eripära. Võlausaldajate nõude alus tuleneb ÄS § 187 lõikest 2 ning tegemist on eelkõige juhatuse liikmelt kahju väljanõudmisega. J. M pole juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale 364 243 krooni 94 senti kahju tekitanud. Nimetatud nõude tunnustamine J. Mi pankrotimenetluses
kahjustab oluliselt J. Mi võlausaldajate huve. Hageja * OÜ apellatsioonkaebus
5.* OÜ palus otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi nõude tunnustamiseks summas 364 243,94 krooni, ning teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus motiveeris hageja nõude 364 243,94 krooni tunnustama jätmist üksnes sellega, et nõude tunnustamine kahjustab oluliselt J. Mi võlausaldajate huve. Sisuliselt jättis kohus nõude tunnustamata põhjusel, et tegemist on nõude loovutamise teel omandatud nõuetega. Kohus ei põhjendanud ega viidanud normile, mis annaks õiguse nimetatud alusel nõude pankrotimenetluses tunnustamata jätmiseks. J.M tekitas OÜ J juhatuse liikmena lisaks hagejale kahju samadel õiguslikel alustel ka B AS-ile summas 151 085, 50 krooni, OÜ-le K summas 62 749, 20 krooni, T OÜ-le summas 32 476, 19 krooni, U OÜ-le summas 6902, 10 krooni, A AS-ile summas 73 377, 95 krooni, AS-ile E summas 21 542, 90 krooni ja AS-ile V summas 16 110, 10 krooni. Omandatud kahju hüvitamise nõuete kogusumma on 364 243, 94 krooni. Ka loetletud äriühingud tarnisid OÜ-le J kaupu 2001. aastal, kui OÜ J omakapital oli negatiivne vähemalt 1 761 371 krooni ning J. M oleks pidanud esitama kohtule OÜ J pankrotiavalduse. Kuna J. M seadusest tulenevalt kohustust ei täitnud, tõi see kaasa kolmandatele isikutele kahju tekkimise. Nõuete loovutamine oli seaduslik, ei esine VÕS § 164 lõikes 1 sätestatud nõude loovutamise piiramise tingimusi. Seadus ei keela pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitamise nõude loovutamist. Kahju hüvitamise kohustust saab täita teisele isikule kui senine võlausaldaja. Kohtu seisukoht, et loovutatud nõuet ei saa pankrotimenetluses tunnustada, on väär. Kohtu seisukoht on motiveerimata, sellega kohus rikkus protsessinorme. Õige ei ole kohtu järeldus, et J. Mi poolt samal päeval OÜ J pankrotimenetluse algatamisega OÜ J vara tasuta võõrandamist ei saa lugeda J.Mi kohustuste rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise kohustuse. Nimetatud seisukoht on vastuolus Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-89-01 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on juhatuse liikme vastutuse aluseks muuhulgas asjaolu, kui vaatamata varale äriühing ei teinud vajalikke toiminguid võlausaldaja nõude rahuldamiseks või kui varjati või hävitati äriühingu vara. J.Mi poolt samal päeval OÜ J pankrotimenetluse algatamisega nõude summas 240 130 krooni tasuta loovutamist tuleb lugeda äriühingu vara raiskamiseks, mille tulemusena kahjustati OÜ J teiste võlausaldajate huvisid ning see saab kaasa tuua juhatuse liikme kahju hüvitamise kohustuse. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kui toimus tasuta nõude loovutamine, pidi pankrotihaldur OÜ J pankrotimenetluses esitama tagasivõitmise hagi. Kohus ei algatanud OÜ J pankrotimenetlust ning äriühing on käesolevaks ajaks äriregistrist kustutatud. Asjaolu, et juriidiline isik on lõppenud, ei välista OÜ J võlausaldajate poolt juhatuse liikmete vastu esitatavaid kahju hüvitamise nõudeid. Asjaolu, et tagasivõitmise hagi ei esitatud, ei välista nimetatud tehingu kasutamist juhatuse liikme tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel. OÜ J ajutise pankrotihalduri kohustuste mittenõuetekohane täitmine ei tähenda, et võlausaldajatel ei oleks võimalik osundada nimetatud tehingule juhatuse liikme õigusvastase tegevuse ja hoolsuskohustuse järgimata jätmise tõendamiseks. Kohus tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu otsust 3-2-1-45-03. Nimetatud otsuse kohaselt tunnustas Riigikohus võimalust esitada kahju hüvitamise nõudeid juhatuse liikme vastu. Riigikohus märkis, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi. Kohus tegi viidatud otsusest väära järelduse, et kahju hüvitamist saab nõuda üksnes osaühingu kasuks. Äriühingu juhatuse liikme vastutuse tekkimise aluste osas tuleb juhinduda ÄS § 187 lg 2 redaktsioonist, mis kehtis kuni 1.07.2002. Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et võlausaldaja sai iseseisvalt esitada kahju hüvitamise nõude juhatuse liikme vastu ning nõuda kahju hüvitamist võlausaldajale. Arusaamatuks jääb, kuidas saab OÜ J, kes on juriidilise
isikuna lõppenud, esitada nõudeid J. Mi vastu ja nõuda kahju hüvitamist OÜ-le J. Äriühingu lõppemine ei tähenda, et selle juhatuse liikmed vabanevad vastutusest juhatuse liikmena tekitatud kahju hüvitamisel. Tuvastatud on asjaolu, et J.M allkirjastas 20.12.2001, s.o. päeval, mil algatati OÜ J pankrotimenetlus, teate AS-ile FKSM nõudeõiguse loovutamise kohta AS-ile H. OÜ J esitas pärast pankrotimenetluse algatamist 7.01.2002. AS-ile F arve summas 240 130 krooni. Arvel on märge nõude loovutamise kohta. Vastustajad kinnitasid, et AS H loovutatud nõude eest ei tasunud. Eeltoodu kinnitab, et OÜ-l J oli enne pankrotimenetluse algatamist vara (varalisi õigusi), mis pankrotimenetluse käigus J.Mi poolt tasuta loovutati. Nõude tasuta loovutamisega tekitas J.M OÜ-le J kahju summas 240 130 krooni. J. M jättis vaatamata OÜ-l J vara olemasolule rahuldamata hageja nõude ning loovutas vara tasuta kolmandale isikule. Kui J.M ei oleks nõuet tasuta loovutanud, oleks 240130 krooni laekunud OÜ-le J ning seda oleks saanud kasutada OÜ J võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. J. Mil ei olnud õiguslikku kohustust loovutada nõuet AS-i F vastu tasuta AS-ile H. J.Mi tegevus on õigusvastane ning sellega rikuti juhatuse liikme tavapärast hoolsuskohustust ning kohustust tegutseda majanduslikult otstarbekaimal viisil. Vastused hageja apellatsioonkaebusele
6.J.M ja pankrotihaldur Raivo Piirla ei nõustunud hageja apellatsioonkaebusega ja palusid jätta kaebuse rahuldamata. Kostja M.P ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna nõuded loovutati talle tasuta. Hageja vara ei vähenenud apellatsioonkaebuse nõude ulatuses. Puuduvad tõendid hagejale loovutatud nõuete olemasolu kohta. J.M ei loovutanud AS-ile H tasuta nõuet AS-i F vastu. Nõuet loovutades täitis J. M faktooringlepingust tulenevat kohustust. J.M isiklik apellatsioonkaebus
7.J.M palus otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta * OÜ nõue täies ulatuses tunnustamata. Ekslik on seisukoht, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine toob vältimatult kaasa juhatuse liikme isikliku vastutuse osaühingu võlausaldajate ees. Sellist seisukohta ei sisalda ka Riigikohtu lahend. Isikliku vastutuse kohaldamiseks peab olema tõendatud, et hageja kauba ostmine toimus olukorras, kus objektiivselt oli selge pankrotimenetluse vältimatus. Seda tehtud ei ole. Asjaolu, et äriühingu omakapital on negatiivne, ei tähenda äriühingu vältimatut pankrotti. Hageja ei tõendanud, et kostjal hagejaga tehtud tehingute tegemise ajal puudus võimalus või kavatsus kaupade eest tasuda või et tal puudus kavatsus omakapital taastada täiendavate sissemaksetega osakapitali. Hageja ei ole hagi kahju hüvitamise nõudes tõendanud. Kostjal oli tahe ja võimalused 2001. sügisel OÜ J omakapital taastada, kuna sügisel 2001 oli OÜ J kohustuste üldsumma ca 1, 6 miljonit krooni, kuid selles kajastus ka 710 000 krooni, mille kostja laenas ilma tagatise ja intressita OÜ-le J eelneval aastal. Arvestades OÜ J olukorda, oli kostjal tahe muuta antud laenud novembris 2005. OÜ-le J tagastamatuks ning sellest tulenevalt oleks OÜ J kohustuste üldsumma kahanenud poole võrra. Kostjal oli plaanis 2002. jaanuari alguseks teha sissemakse omakapitali taastamiseks. Seega ei saa väita, et hagejalt osteti kaup teadmisega, et OÜ-d J ootab ees pankrot. Kostja plaan ei realiseerunud, kuna võlausaldajatel puudus tahe kompromissiks ning OÜ J suhtes esitati pankrotiavaldus. Puudub põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Väide, et kahju on tõendatud esitatud arvetega, on väär, kuna arvete summa ei ühti ehitusmaterjalide hulgikaupluse kahjuga, kahju summat hageja ei tõendanud. Vastus J. Mi apellatsioonkaebusele
8.* OÜ ei nõustunud kostja apellatsioonkaebuse väidetega. Menetluse edasine käik
9.03.11.2005 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus linnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 21.03.2006 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 25.05.2006 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtuotsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas osaliselt J.Mi (pankrotis) ja M.Porki vastu PankrS § 106 lg 1 alusel ning J.Mi vastu PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi. Ringkonnakohus tunnustas hageja nõuet J.Mi pankrotimenetluses summas 147 009 krooni 56 senti teise järgu nõudena. Samuti tunnustas ringkonnakohus, et J.Mi suhtes on nõuete nimekirjal hageja esitatud nõude 147 009 krooni 56 sendi ulatuses täitedokumendi tähendus. Ülejäänud 364 243, 94 krooni nõude jättis ringkonnakohus rahuldamata. 22.11.2006 otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2006 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata * OÜ PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud hagi J.M (pankrotis) ja M.P vastu 364 243 krooni 94 sendi ulatuses nõude tunnustamiseks J.M pankrotimenetluses ja jäeti rahuldamata * OÜ PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi J.M vastu 364 243 krooni 94 sendi suurusele nõudele täitedokumendi tähenduse andmiseks ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ülejäänud osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Seega on Tallinna Linnakohtu 02.06.2005 otsus jõustunud Riigikohtu 22.11.2006 otsusega osas, millega jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2006 otsus, milles kohus tunnustas hageja nõuet J.M pankrotimenetluses teises järgus summas 147 000, 56 krooni ja samuti osas, milles kohus rahuldas * OÜ poolt PankrS § 104 lg 2 alusel isiklikult J.M vastu esitatud nõudes anda 147 009, 56 krooni nõudele täitedokumendi tähendus. Seega on J.M apellatsioonkaebus lahendatud ja ringkonnakohtu menetlus jätkub * OÜ apellatsioonkaebuse läbivaatamisega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
11.Ringkonnakohtu istungil esitatud uue kirjaliku tõendi kohaselt on * OÜ nõue, mille tunnustamist kohtus palutakse, vähenenud 6902,10 krooni võrra. 18.01.2006 on * OÜ loovutanud nõude OÜ-le Upitaja tagasi. Selles puudus menetlusosalistel vaidlus, et nõude suuruseks, mille tunnustamise üle apellatsioonimenetluses vaieldakse, jääb 357 341,84 krooni.
12.Asja materjalide kohaselt on hageja hagi alusena tuginenud sellele, et J.M tekitas hagejale kahju OÜ J juhatuse liikmena sellega, et ta jätkas hagejalt kaupade tellimist, teades, et osaühingul ei jätku raha tellitud kaupade eest tasumiseks. Samuti oli kaupade tellimise hetkel osaühingu omakapital negatiivne. Hageja on nimetanud perioodi (18.09.2001 kuni 17.10.2001), millal hageja osaühingule kaupa väljastas, ning kahju suuruse. Tõenditena on hageja lisanud kauba saatelehed ja arved. Linnakohus on lugenud nii hagi aluse kui ka esitatud tõendid piisavaks, et vaidlus õiguslikult kvalifitseerida ja hagi rahuldada 147 000,56 krooni osas. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna lugedes hageja nõude tõendatuks määral (tasumata arved t.lk. 77-88), mis võimaldas hagi rahuldada, jättis kohus samadel alustel esitatud hagi hagejale loovutatud nõuete osas rahuldamata. Loovutatud nõuete korral on hageja hagis märkinud, et nõuded tekkisid 2001. aastal, kui OÜ J omakapital oli negatiivne ning J.M juhatuse liikmena oleks pidanud esitama OÜ J pankrotiavalduse. Ka on hagis märgitud, et J.M seadusest tulenevat kohustust ei täitnud ning see tekitas kolmandatele isikutele kahju. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõuete loovutamise lepingud, millest nähtub, et hagejale on loovutatud nõuded OÜ J ja/või J.M vastu võlgnevuse tõttu kaupade ja teenuste müügi eest. Samuti on hagiavaldusele lisatud arved ja saatelehed, mille järgi on loovutatud nõuete esialgsed omajad OÜ-le J kaupu väljastanud/teenuseid osutanud. Hageja on hagiavaldusele lisanud lisaks nõude loovutust kinnitavatele dokumentidele ka dokumendid, mis kinnitavad nõude olemasolu (tl-d 2188).
Eeltoodu alusel omandas hageja nõuded: 1.B AS nõude 151 085,50 krooni ( t.lk.67-76)
2.K OÜ nõude 62 749,20 krooni ( t.lk 59-64)
3.T OÜ nõude 32 476,19 krooni ( t.lk.50-56)
4.A AS nõude 73 377,95 krooni ( t.lk.21-26)
5.AS E nõude 21 542,90 krooni ( t.lk.33-41)
6.AS V nõude 16 110,10 krooni. Seega on omandatud nõuete kogusumma 357 341,84 krooni. Nimetatud nõuete olemasolu on välja selgitanud ka OÜ J pankrotihaldur (tl-d 169-173). Asjas kogutud tõenditega leidis kinnitust, et loovutatud nõuete omajatel tekkis kahju samadel alustel, mis hagejal. Hagejal endal kahju tekkimist on hageja põhjendanud väitega ning tõenditega selle kohta, et kahju tekkis kaupade müümisel (ja nende eest tasumata jätmisel) hagis näidatud perioodil, mil Jaanus M teadis, et OÜ-l J ei jätku raha nende eest tasumiseks ja et osaühingu omakapital on negatiivne. Loovutatud nõuete osas on viidatud sellele, et nõuded tekkisid perioodil, mil OÜ J omakapital oli negatiivne. Kohtuistungil viitas hageja sellele, et loovutatud nõuete alus on sama, mis tema enda nõudel. J.M (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul 14.01.2005 vaidles eelmärgitud nõuetele vastu ka võlausaldaja M.P. Kostja M.P on vaielnud vastu nõude tunnustamisele põhjusel, et hagejale ei ole kahju tekkinud, sest puuduvad tõendid loovutatud nõuete olemasolu kohta. Ringkonnakohus leiab, et ükski esitatud vastuväide, milliseid on vastustaja korranud ka vastuses apellatsioonkaebusele, ei anna alust nendega nõustumiseks ega jätta linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et * OÜ apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja linnakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ning hagi rahuldada täielikult. Kohtukulud tuleb ümber jagada.
13.Apellant * OÜ palus välja mõista vastustajatelt menetluskulud 16 520 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisel apellandi kohtukulud välja mõista vastustajatelt. Arvestades asja keerukust ja menetluse kestust kuulub taotlus apellatsioonimenetluse õigusabikulude 16 520 krooni väljamõistmiseks rahuldamisele. Kostjatelt tuleb välja mõista ka hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2x 80 krooni.
U.Loonurm
A.Tänav
R.Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.