Kirjalik menetlus Hageja AS * esindaja Helen Kolk Kostja R.E
Asjast osavõtnud isikud
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2006 otsus osaliselt, s.o 14 012,70 krooni väljamõistmata jätmise osas. Teha asjas uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada ja sõnastada resolutsioon järgmiselt:
1.Välja mõista R.Elt (IK xxxxxxxxxxx, x) 31 354 (kolmkümmend üks tuhat kolmsada viiskümmend neli) krooni ja 17 senti kahju hüvitamiseks ning kohtukulu 3450 (kolm tuhat nelisada viiskümmend) krooni AS * (reg.kood xxxxxxxx, x) kasuks.
2.AS * apellatsioonkaebus rahuldada ja R.E apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.R.E poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS * (hilisem ärinimi AS H) ja R.E vahel sõlmiti 24.07.1997 kasutusrendi leping nr 972445L, mille esemeks oli sõiduauto Daewoo Nexia GL 5d, riikliku registrimärgiga nr xxx XXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule. 01.05.1998 sõlmiti AS H ja AS * vahel nõude loovutamise leping, mille kohaselt andis AS H AS-le * üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.05.1998 seisuga kehtivatest kapitali- ja kasutusrendi lepingutest.
2.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis tasumata lepingu alusel tasumisele
kuuluvad maksed, saatis hageja talle 25.11.1999 teatise, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu ühepoolsest erakorralisest lõpetamisest. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Hageja leiab hagiavalduses, et kostja lepingust tulenevaks võlgnevuseks on tähtajaks tasumata rendimaksed 13 779,10 krooni ja vara jääkmaksumus 55 710,66 krooni, s.t kokku 69 489,76 krooni.
3.Hageja leiab, et sai otsest varalist kahju 31 354,17 krooni, kuna vara õnnestus realiseerida hinnaga 38 135,59 krooni, mis ei katnud kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid (69 489,76 – 38 135,59). Hageja saatis 06.05.2005 kostjale kirja palvega kahju hüvitada 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest, kuid kostja ei tasunud võlgnevust. Hageja palub kostjalt välja mõista 31 354,17 krooni, tuginedes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174 ja § 222 lg-le 1 ja kohtukulud. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnista ja väidab, et temal ei olnud võlgnevust hageja ees sõiduki üleandmisel 07.12.1999. Kostja maksis ette avansilise makse 14 012,70 krooni, mis kattis täielikult rahalised nõuded tema vastu, sest rendimaksete võlgnevus oli 8 267,44 krooni ja viivis 1 419,25 krooni. Kostja leiab, et sõiduki realiseerimisväärtus 38 135,59 krooni on liiga madal 2,5 aasta vanuse auto kohta. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 17 341,47 krooni. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud.
6.Lepingu üldtingimuste p 13.4 kohaselt kui rendileandja lõpetab lepingu ennetähtaegselt rentniku süülise käitumise tõttu lepingu punktide 13.1.1, 13.1.3, 13.1.4 ja 13.1.5 alusel on rendileandjal õigus nõuda rentnikult kulude hüvitamist, mida ta kannab seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda igakuiselt rendimakseid. Maksed jäid tasumata alates 30.08.1999. Kasutusrendi leping lõpetati 6.12.1999 ja sõiduki andis kostja üle 07.12.1999. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult arvestanud temale tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) hulka tähtaegselt tasumata rendimaksed 5 kuu eest, s.o kuni detsembrini 1999 summas 13 779,10 krooni. Kuna sõiduk anti kasutada kolmandale isikule jaanuaris 2000, on hagejale tekkinud kahju alates augustist 1999 kuni jaanuarini 2000, viie kuu saamata renditasu näol. AS * väitel õnnestus tal anda sõiduk kasutada kolmandale isikule OÜ-le M kapitalirendi lepingu alusel maksumusega 38 135,59 krooni. Kostja on küll viidanud sõiduki liiga madalale realiseerimismaksumusele, kuid asja menetlemisel ei ole esitatud tõendeid, et nimetatud sõidukit oleks olnud võimalik rendile anda kõrgema hinnaga, mistõttu ei saa vastuväitega arvestada. Hageja arvestuse järgi oli 2000 jaanuaris sõiduki jääkmaksumus 55 710,66 krooni. Kuna sõiduki madalama hinnaga uuesti kasutada andmine tingis hagejal tulu vähenemise, on temal ka õigus nõuda kostjalt selle tulu vahet.
8.Kohus leiab, et kostja on põhjendatult viidanud asjaolule, et ta on teinud lepingu sõlmimisel ettemaksu summas 14 012,70 krooni ning seda tuleks arvestada kahjunõude suuruse hindamisel. Hageja viide lepingu üldtingimuste punktile 13.5, mille kohaselt ei kuulu maksegraafikujärgne sissemakse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rentnikule tagastamisele, on antud kahjunõude puhul alusetu. Hageja saamata jäänud tulu
(kahju)arvestus on järgmine: viie kuu rendimaksed 13 779,10 kr + sõiduki rendile andmisest tekkinud hinnavahe 17 575,07 kr – ettemaks 14 012,70 kr = 17 341,47 krooni.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele võrdeliselt rahuldatud nõude osaga 1 400 krooni. Hageja apellatsioonkaebus
10.AS * palub tühistada kohtuotsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja 14 012,70 krooni välja mõista kostjalt. Kohus arvestas ebaõigesti hageja nõutud summast maha kostja poolt tasutud avansilise makse 14 012,70 krooni, sest hageja on oma nõudes juba avansilise makse maha arvestanud. Hageja esitas maakohtus oma nõude tõendamiseks muuhulgas 27.03.2006 vastuse lisana nr 1 kasutusrendi lepingu 972445L maksegraafiku kapitalirendina. Sellest nähtub, et kui 26.07.1997 oli vara jääkmaksumus 112 627,12 krooni, siis juba 30.08.1997 oli vara jääkmaksumuseks 98 614, 42 krooni, s.o 14 012,70 krooni võrra vähenenud. Seega oli hagiavalduses hageja poolt toodud vara jääkmaksumus (lepingu lõpetamise seisuga 55 710, 66 krooni) esitatud arvestusega, et avansilise makse võrra on vara jääkmaksumus juba vähenenud. Kohtuotsusega tekkis olukord, kus apellant on ise juba nõuet avansilise makse võrra vähendanud ja kohus vähendas apellandi nõuet sama summa arvelt topelt. Kuna kohus jättis hindamata apellandi poolt esitatud dokumentaalse tõendi, rikkus ta sellega TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mis tõi kaasa osaliselt ebaõige lahendi. Kostja apellatsioonkaebus
11.R.E palub kohtuotsuse tühistada osas, milles kohus 17 341,47 krooni ja kohtukulud välja mõistis ning mõista välja hagejalt kostja kohtukulud: riigilõiv ja sõidukulud 408 krooni. Rendilepingu ennetähtaegses lõpetamises ei olnud kostja süüdi ja TsK § 222 lg 1 ja 2 kohaldamiseks puudus alus. Vastustajal ei tekkinud saamata jäänud tulu, sest kuigi hagejal jäid saamata rendimaksed september- detsember 1999, oli kostja teinud kuue kuu rendimaksete ettemakse. Kuna sõiduauto oli tagastamisel ideaalses korras, ei ole hagejal alust nõuda sõiduki ümberhindluse vahet. AÕS § 219 lg 3 kohaselt ei vastuta kasutusvaldaja asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega. Lepinguese oli hageja põhivahend ja EV Raamatupidamise Seaduse ja EV Raamatupidamise Toimkonna Juhendite järgi peab ettevõte aasta lõpul võrdlema põhivara jääkväärtust ja põhivara müügihinda. Erinevuste korral tuleb põhivara ümber hinnata ja hinna vahe kanda jooksva aasta tuluks või kuluks. Hagi põhjal on vara jääkmaksumus 07.12.1999 55 710,66 krooni ja 18.01.2000 jääkväärtus 38 185,59 krooni. Ümberhindamise vahe oleks tulnud kanda jooksva perioodi kuluks. Hageja jurist on fabritseerinud tõendi „Kasutusrendi maksegraafik kapitalirendina Nr 972445L“, kuid sellist lepingut ei ole olemas. Kogu hagi põhineb EV Raamatupidamise seaduse ja EV Raamatupidamise Toimkonna Juhendite rikkumistest tekkinud tulemustel. Kostja palub võtta kohtul EV Raamatupidamise Toimkonnalt ekspertarvamus kasutusrendi arvestuse kajastamise kohta AS-s * raamatupidamises ajavahemikus 1997-2000. Apellatsioonkaebuse vastus
12.Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse
rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Kolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hageja poolt vaidlustatud osas tühistada ja hagi rahuldada täielikult. Tühistada tuleb otsus ka maakohtu poolt kohtukulude jaotamises ja väljamõistmises. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
14.Vaidluse lahendamisel on olulised alljärgnevad asjaolud, milles ei ole vaidlust: 24.07.1997 sõlmiti poolte vahel kasutusrendileping nr 972445L. Lepinguesemeks oli sõiduauto Daewoo Nexia GL 5d. Kostja ei tasunud hagejale rendimakseid alates augustist 1999. Kostjal oli rendimaksete võlgnevus kuni detsembrini 1999 13 799,10 krooni. 25.11.1999 kirjaga teatas hageja kostjale lepingu lõpetamisest alates 06.12.1999. Kostja tagastas pärast lepingu lõpetamist auto hagejale. Tagastamise seisuga oli auto jääkmaksumus 55 710,66 krooni. Uus kapitalirendileping sõlmiti 18.01.2000 selle sõiduki osas jääkmaksumusega 38 135,59 krooni (t.lk.50). Kuna rendileping oli sõlmitud ja ka lõpetatud enne 01.07.2002, siis tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 2 tuli käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldas kohus õigesti TsK sätted.
15.Hageja esitas kostja vastu kaks nõuet. Esiteks palus ta kostjalt välja mõista 17 575,07 krooni (vara jääkmaksumuse ja vara võõrandamisest saadud summa vahe), mis tekkis seoses kostja poolt lepingu mittekohase täitmisega, mille tõttu ütles hageja rendilepingu üles ja sõlmis uue lepingu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt üldtingimuste p 13.1.2 järgi toimunud lepingu ülesütlemisele seoses rendilevõtja poolt rendimaksete mittetasumisega. Vaidlust ei ole selles, et juhul kui kostja oleks rendilepingut kohaselt täitnud, ei oleks hagejal olnud alust lepingu ülesütlemiseks ja auto realiseerimiseks (lepingu üldtingimuste p 13.1.3). Hageja saatis 25.11.1999 kostjale teate, milles informeeris rendilevõtjat, et lõpetab lepingu ennetähtaegselt, kui kostja ei tasu 06. detsembriks 1999 võlgnevust. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, oli hagejal õigus leping üles öelda.
16.Hagejal on õigus TsK § 222 lg 1 järgi nõuda kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuna mõistetakse TsK § 222 lg 2 järgi võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kahjuna saab nõuda ka saamata jäänud tulu hüvitamist, mida hageja oleks tegevuse jätkamisel eeldatavasti teeninud (Riigikohtu 11.05.2005 otsus 3-2-1-41-05 p. 54). Hageja oleks 17 575,07 krooni saanud, kui kostja oleks lepingut täitnud ning lepingut ei oleks lõpetatud kostja poolse lepingurikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus leidis õigesti, et kostja on kohustatud hüvitama sõiduki jääkmaksumuse 55 710,66 krooni ja 38 135,59 krooni vahe. Tegemist on saamata jäänud tuluga, mida hageja oleks teeninud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud vaidlusaluse sõiduki anda rendile kõrgema hinnaga. See et auto jääkmaksumus ja selle väärtus müügi või uuesti rendileandmise korral on erinev, on seletatav sellega, et kapitalirendile antava sõiduki tegelik maksumus selgub alles selle rendile andmisel. Tagastatud sõiduk müüakse või renditakse turuhinnaga, mis ongi auto tegelikuks väärtuseks. Seega ei näita hageja poolt määratud auto esialgne jääkmaksumus auto tegelikku väärtust, mida kinnitab, et hagejal ei õnnestunud esialgse hinnaga autot müüa või rendile anda. Auto väärtuse määrab turg ja puuduvad tõendid, et hagejal oleks olnud võimalik anda nimetatud auto suurema väärtusega kapitalirendile kui ta seda tegi. Kostja viited asjaõigusseadusele ei ole kohased, kuna sõiduki puhul on tegemist vallasvaraga. Samuti ei ole asjassepuutuv osundamine hageja raamatupidamise korraldamisele. Alusetu on kostja poolt hageja esindaja süüdistamine tõendi väidetavas fabritseerimises ja kohtu petmises. Vaidlusaluse rendilepingu puhul on tegemist olemuslikult
liisingulepinguga, mitte traditsioonilises mõttes nn. üüri-või rendilepinguga. Seega mõistis maakohus kahjuna kostjalt hageja kasuks välja TsK § 222 lg 1 alusel vara jääkmaksumuse ja realiseerimishinna (kapitalirendile) andmisel hinnatud summa vahe 17 575, 07 krooni õigesti.
17.Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata 14 012,70 krooni. Kuigi kohus tunnistas, et kostjal olid tasumata 5 kuu rendimaksed 13 779,10 krooni, millele hagejal oli õigus, tegi kohus ebaõigesti tasaarvestuse kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud avansilise ettemaksuga 14 012,70 krooni. Hageja ei ole kunagi tasumata rendimaksete nõudest loobunud. 27.03.2006 esitatud kirjalikus seisukohas ja selle lisas (t.lk.46-49) ning 13.04.2006 toimunud kohtuistungil (t.lk.51-52) on hageja selgitanud ja tõendanud, et tasutud avansilise ettemakse 14 012,70 krooni tasaarvestas ta vara jääkmaksumusega 30.08.1997. Kohus jättis hindamata hageja poolt esitatud tõendi, millest nähtub, et 26.07.1997 oli vara jääkmaksumuseks 112 627,12 krooni ja 30.08.1997 oli jääkmaksumus juba 98 614,42 krooni, s.o 14 012,70 krooni võrra vähenenud. Hageja poolt hagiavalduses välja toodud vara jääkmaksumus lepingu lõpetamise seisuga oli avansilise makse võrra väiksem 55 710,66 krooni (t.lk.4 ja 48). Ilma tasaarvestuseta oleks sõiduki jääkmaksumus olnud 69 489,76 krooni, nagu on kajastatud ka kohtule esitatud õiendis 11.01.2006 (t.lk.39). Õige on hageja apellatsioonkaebuses märgitu, et jättes esitatud tõendi hindamata ja hageja väidetega arvestamata, tekkis olukord, kus avansilist makset on arvestatud topelt. Hageja vähendas selle võrra nõuet ja kohus arvestas sama summa veelkord hageja nõudest maha. Lepingu üldtingimuste p 2.3 kohaselt kohustub rentnik maksma vastavalt graafikule hagejale lepingumakseid. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks rendimakseid tasunud. Ringkonnakohus leiab, et kostja oli kohustatud lepingust tuleneva nõude täitma TsK § 173 lg 1 ja 174 alusel. Kuna kostja jättis liisingumaksed tasumata, siis on hagejale tekkinud lepingu rikkumisega kahju 13 779,10 krooni, mida ta on õigustatud nõudma TsK § 222 lg 1 järgi. Kokku tuleb kostjalt lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 17 341,47 kroonile välja mõista 14 012,70 krooni, s.t kokku 31 354,17 krooni.
18.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel lähtuda enne 01.01.2006 kehtinud seadusest. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, siis tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 60 lg 1 järgi välja mõista tasutud riigilõiv 2 450 krooni ja TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel tuleb välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3 450 krooni riigilõivu. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 jäävad kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tema poolt kantud asja menetluskulud tema enda kanda.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.