Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-08-12914

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2-08-12914 32 842,00 Eesti krooni (s.o Lepingust 1 tuleneva nõude ja Vara 1 realiseerimisest saadud summa vahe). Võlgniku Lepingust 2 tulenev võlgnevus Hageja ees on järgmine (Lisa 9): 1) Vara 2 jääkmaksumus kokku summas 73 922,83 Eesti krooni (käibemaksuta); 2) tähtajaks tasumata rendimaksed ehk debitoorne võlgnevus kokku summas 18 623,30 Eesti krooni (Lisa 10); 3) viivismaksete võlgnevus summas 887,53 Eesti krooni (Lisa 11); 4) Vara 2 tagastamisega ja realiseerimisega seotud kulud kokku summas 4 264,20 Eesti krooni (käibemaksuta, Lisa 12). Võlgnevus kokku: 97 697,86 Eesti krooni. Kuna Vara 2 õnnestus võõrandada 64 406,78 Eesti krooni (hind käibemaksuta, Lisa 13) eest, ei katnud Vara 2 võõrandamisest saadud rahasumma Võlgniku poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid. Seega on Lepingust 2 tulenevalt Võlgniku poolt Hagejale hüvitamata 33 291,08 Eesti krooni (s.o Lepingust 2 tuleneva võlgnevuse ja Vara 2 realiseerimisest saadud summa vahe). Hageja Lepingust 3 tulenev võlgnevus Võlgniku ees on järgmine (Lisa 14): 1) Vara 3 jääkmaksumus kokku summas 242 709,90 Eesti krooni (käibemaksuta); 2) tähtajaks tasumata rendimaksed ehk debitoorne võlgnevus kokku summas 63 024,15 Eesti krooni (Lisa 15); 3) viivismaksete võlgnevus summas 2 893,79 Eesti krooni (Lisa 16); 4) Vara 3 tagastamisega ja realiseerimisega seotud kulud kokku summas 18 251,26 Eesti krooni (käibemaksuta, Lisa 17).Võlgnevus kokku: 326 879,10 Eesti krooni Kuna Vara 3 õnnestus võõrandada 350 211,86 Eesti krooni (hind käibemaksuta, Lisa 18) eest, tekkis Vara 3 realiseerimisest kasum summas 23 332,76 Eesti krooni (s.o Vara 3 realiseerimisest saadud summa ja Lepingust 3 tuleneva võlgnevuse vahe). Hageja arvestas Lepingust 3 tekkinud müügikasumi Lepingust 1 ja Lepingust 2 tuleneva võlgnevuse katteks ning kokku on Hageja nõue Võlgniku vastu 42 800,32 Eesti krooni (s.o. 32 842,00 krooni + 33 291,08 krooni – 23 332,76 krooni = 42 800,32 krooni). Lepingute üldtingimuste punkti 1.3. kohaselt kohustus Liisinguvõtja tasuma Lepingu makseid vastavalt Lepingu lisaks olevale Maksegraafikule. Lepingute üldtingimuste punkti 7.1.3. kohaselt on Hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul kui Liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Lepingute üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingu üles ning võõrandab Vara, on Liisinguvõtja kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st. Vara võõrandamisest saadud summa ja Liisinguvõtja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh. Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Lepingute üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Liisinguvõtja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlaõigusseaduse § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles.

2-08-12914 Muuhulgas sätestab VÕS § 367 lg 1, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Juhindudes ülaltoodust palub hageja: 1. tunnustada teise järgu nõudena OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluses AS Hansa Liising Eesti nõuet summas 42 800,32 Eesti krooni;

2-08-12914 täielikult. Kokkuvõtteks leiab hageja, et: 1. Kostja ei ole tõendanud, et turul oleks leidunud isikut, kes oleks soovinud konkreetseid varasid müügilepingutes toodud väärtustest kallima hinnaga osta. Hageja võõrandas liisinguesemed vastavuses nende tegeliku turuväärtusega.

KOSTJATE VASTUVÄITED

2-08-12914 Kostja II vastuväidete kohaselt Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud 29. aprilli 2008. aasta lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 (punktis 17), et liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 (ei enne 27. detsembrit 2003 kehtinud ega kehtivas redaktsioonis) järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus. Selles osas erineb seadusest üldtingimuste p 5.17, mille kohaselt tuleb vara jääkmaksumust kõrvutada "vara võõrandamisest saadud summaga". Kapitalirendileping eeldab seega erinevalt seadusest liisingueseme tegelikku võõrandamist, nägemata seejuures ette võõrandamise tingimusi (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 29). Riigikohus on leidnud, et vähemalt liisinguandja tüüptingimustes on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega VOS § 42 lg 1 järgi tühine kokkulepe, mille järgi ei võetaks liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 26). Kolleegium lisab, et selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses. Analoogiliselt eelmärgitud Riigikohtu lahendis väljendatuga on tühised Lepingute üldtingimuste punktid 3.7. ja 7.4., mille kohaselt võetakse liisinguandjale hüvitatava summa arvestamise aluseks võõrandamisest saadud rahasumma, mitte liisinguesemete turuhind. Kostja II nõustub Kostja I seisukohtadega, et käesoleval juhul on vaidlusalused liisinguesemed müüdud väärtusega alla turuhinna. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes viidatud õigusaktidest palub kostja II jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja II oma vastuväidete juurde.

KOHTU SEISUKOHT

2-08-12914 üldtingimuste p 3.7 ja 7.4, mille kohaselt võetakse liisinguandjale hüvitatava summa arvestamise aluseks võõrandamisest saadud rahasumma, mitte liisinguesemete turuhind. Kohus leiab, et kostja I-el on õigus selles, et asjas kogutud tõendid kinnitavad, et sõiduautod ei ole hageja poolt realiseeritud turuhinnaga. Nii on hageja esitanud 21.12.2007 sõiduauto Peugeot 406 ST 2,0 vara müügiakti nr 00702222L, mille kohaselt on hagejapoolse hinnakomitee 21.12.2007 otsusega määratud auto realiseerimismaksumuseks 85 000 krooni (käibemaksuga) /t.l. 55/. Auto käibemaksuta hind oli seega 72 033.90 krooni. Auto müüjaks oli AS Saksa Auto ja müüki andmise kuupäevaks 21.12.2007.a. /t.l. 53, 54/. Ka hagejale autode võõrandamiseks müügiteenust osutanud AS Saksa Auto 21.12.2007.a. sõiduki hindamise akti kohaselt oli kõnealuse Peugeot 406 turuväärtuseks müüki andmise hetkel 85 000 krooni /t.l. 56/. Samas nähtub eelpool nimetatud müügiaktist ja 07.02.2008 müügilepingust, et sõiduauto Peugeot müüdi 07.02.2008.a. vaid 75 050.01 krooniga (käibemaksuta hind 63 601. 70 krooni). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli liisinguesemete so sõidukite väärtus liisinguandajale tagastamise aja seisuga ning miks müüdi auto hageja enda hindamisaktis ja AS Saksa Auto poolt määratud turuhinnast madalamalt ning mis asjaoludel määratud hinda lühikese müügiperioodi (ca 1,5 kuud) kestel alandati. Hageja ei ole sellest teavitanud ka liisinguvõtjat, et viimane oleks teadnud määratud hinnaga arvestada ja saanuks soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Kohtuistungile ei ole hageja ilmunud, mistõttu puudus kohtul võimalus teda nende asjaolude täpsustamiseks küsitleda. Seega ühineb kohus kostjate seisukohaga ja leiab, et hageja müüs liisingueseme põhjendamatult madala hinnaga ning auto realiseerimisel turuväärtusega oleks hageja nõue (lepingust tulenev liisinguandja nõue kokku miinus vara turuhind) kostja 1 vastu olnud ainult 24 409.80 krooni (96 443.70-72 033.90) s.o 8432,20 krooni võrra väiksem hageja esitatud nõudest. Sõiduauto Ford Mondeo Turnier Futura turuväärtuseks on hageja vara müügiaktist nr 0119541L nähtuvalt hinnakomitee 14.12.2007.a. otsuse alusel määratud 95 000 krooni (käibemaksuga) /t.l. 70/, käibemaksuta hind seega 80 084.75 krooni. Samas realiseeriti auto vara müügiakti nr 0119541L ja müügilepingu järgi 29.01.2008.a. 76 000 krooniga (käibemaksuta hind 64 406.78). Ka antud liisingueseme puhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, miks müüdi auto hageja enda hindamisaktis määratud eeldatavast turuhinnast madalamalt ning mis asjaoludel määratud hinda lühikese müügiperioodi (ca 1,5 kuud) kestel alandati. Hageja ei ole sellest teavitanud ka liisinguvõtjat, et viimane oleks teadnud määratud hinnaga arvestada ja saanuks soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Seega ühineb kohus kostjate seisukohaga ja leiab, et hageja müüs ka selle liisingueseme põhjendamatult madala hinnaga ning auto realiseerimisel turuväärtusega oleks hageja nõue (lepingust tulenev liisinguandja nõue kokku miinus vara turuhind) kostja 1 vastu olnud ainult 17 613.11 krooni (97 697.86 – 80 084.75) s.o 15 677.97 krooni võrra väiksem hageja esitatud nõudest. Sõiduauto Toyota Land Cruiser väärtuseks on hagejapoolse 21.12.2007.a. vara müügiaktist nr 0098565L nähtuvalt hinnakomitee 21.12.2007 otsusel 449 000 krooni (käibemaksuga hind) /84/, käibemaksuta hind seega 380 508.48 krooni. Ka AS Saksa Auto on 21.12.2007 sõiduki hindamise aktis määranud Toyota turuväärtuseks 449 000 krooni /t.l. 85/. Samas realiseeriti auto 29.01.2008.a vara müügiakti nr 0098565L ja müügilepingu järgi 413 250 krooniga (käibemaksuta hind 350 211.86 kr) /t.l. 86/.

2-08-12914 Ka siin ühineb kohus kostjate seisukohaga ja leiab, et hageja müüs auto põhjendamatult madala hinnaga ning auto realiseerimisel määratud turuväärtusega oleks hageja saanud auto müügist (vara turuhind miinus liisinguandja lepingust tulenev nõue kokku) 53 629.38 krooni (380 508.48- 326 879.10), s.o 30 296.62 krooni rohkem kui hageja tegelikult sai. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, miks müüdi auto hageja enda hindamisaktis ja AS Saksa Auto määratud turuhinnast madalamalt ning mis asjaoludel määratud hinda lühikese müügiperioodi (vähem kui 1 kuu) kestel alandati. Hageja ei ole sellest teavitanud ka liisinguvõtjat, et viimane oleks teadnud määratud hinnaga arvestada ja saanuks soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Kostja I osundab õigesti, et seega oleks kokkuvõttes hageja sõidukeid turuhinnaga realiseerides saanud vara müügist käibemaksuta hinnana 532 627.13 krooni (72 033.90 +80 084.75 +380 508.48). Kuna hageja kasutusrendilepingutest tulenev nõue kostja I vastu oli kokku 521 020.66 krooni (96 443.70 + 97 697.86 + 326 879.10), oleks vara turuhinnaga realiseerimisel saanud hageja oma nõude täielikult rahuldatud ja hagejal puuduks tunnustamisele kuuluv nõue kostja 1 pankrotimenetluses. Kohus on kostja I-ga samal seisukohal, et hageja jättis põhjendamatult kõrvale OÜ Sampoter pakkumise /t.l. 107,108, 109, 117/, mille järgi oleks OÜ Sampoter tasunud sõidukite eest kokku 130 000 krooni ja võtnud üle liisinglepingutest tulenevad kohustused. Kuigi OÜ Sampoter hiljem loobus Peugeot ja Fordi omandamise soovist (ostja ei vajanud neid autosid), ei muutnud OÜ Sampoter oma pakkumist 130 000 krooni osas – see raha oleks antud täielikult Toyota Land Cruiser omandamiseks. Pakkumise järgi oleks AS Hansa Liising Eesti saanud 96 500 krooni ning võimaluse liisinglepingust intressi teenida ja pankrotivarasse oleks laekunud 33 500 krooni. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et OÜ Sampoter hindas Toyota Land Cruiser turuhinda oluliselt kõrgemalt, kui hageja selle hiljem realiseeris. Kostja I osundab õigesti asjaolule, et samal ajal oleks hageja saanud Peugeot ja Fordi ise realiseerida ja müügist laekuva raha arvelt täiendavalt oma nõuet vähendada. Asjaolu, et sõiduautod on realiseeritud 1 kuni 1,5 kuu jooksul, tõendab kohtu hinnangul üheselt, et liisinguesemed müüdi kiirustades ning kiirmüügile vastavalt turuhinnast madalama hinnaga. Lähtudes eeltoodust otsustas hageja ise valida enda jaoks kahjulikuma tee ja müüa vara alla turuhinna. See on hageja õigus, kuid hageja poolt ennast kahjustav tegevus ei tohiks tagajärjena rikkuda võlausaldajate võrduse põhimõtet pankrotimenetluses. Lähtudes eeltoodust jätab kohus AS Hansa Liising Eesti hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata.

R.Undrest kohtunik

Märkus:

2-08-12914 jaotuse osas. Hageja nõue tühistatud osas rahuldada ja jaotada ümber menetluskulud. 1.2 Tunnustada Swedbank Liising AS nõuet OÜ Viiking Projekt pankrotimenetluses summas 18 690 (kaheksateist tuhat kuussada üheksakümmend) krooni 15 senti teise rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2). 1.3 Esimese astme kohtus kantud menetluskulud jätta 3/5 ulatuses hageja kanda ja 2/5 ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda. 1.4 Teise astme kohtus kantud menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda. 1.5 Apellatsioonkaebus rahuldada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.