Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. veebruar 2007.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-679
Tsiviilasi
AS E hagi Tži vastu 1358.30 krooni võla ja 1357.30 krooni viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS E, registrikood, asukoht
esindajad
Hageja esindaja: H P,
Kostja: Tž, isikukood, elukoht Asja läbivaatamise aeg
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista Tžilt AS E kasuks 1358.30 (üks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa krooni ja 30 senti) krooni põhivõlga ja 1357.30 (üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse krooni ja 30 senti) krooni viivist. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. AS E menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni; - õigusabikulu 544.75 krooni. Välja mõista Tžilt AS E kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulu 544.75 (viissada nelikümmend neli krooni ja 75 senti) krooni.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku
teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostja perekonnaliikmele (vanaemale) allkirja vastu ja kohus loeb hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 322 lg 1 kohaselt. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 10.10.2000.a sõlmitud liitumisleping. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on E teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teleteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr 11219480 ja 10077819 kokku summas 1522.55 krooni. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 1358.30 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguseleping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 2168 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 4422.72 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt heast usust ning mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja vähendanud viivist alla põhivõla, st summani 1357.30 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on
hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja kulud õigusabile 544.75 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.