H.B hagi AS R (pankrotis) ja J.R vastu 21 155 339,30 krooni suuruse nõude tunnustamiseks AS R (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.B apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. jaanuar 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja H.B, esindaja adv Sven Sillar Kostja AS R (pankrotis), esindaja pankrotihaldur L.N Kostja J.R, esindaja adv Merle Veeroos
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.10.2006 otsus osas, millega jäeti tunnustamata hageja nõue, mis tulenes G. P ja AS R vahel 01.07.2000 sõlmitud laenulepingust. Tühistatud osas teha uus otsus hagi osalise rahuldamise kohta.
2.Tunnustada H.B nõuet AS R pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud nõudena summas 119 464 (ükssada üheksateist tuhat nelisada kuuskümmend neli) krooni. 3 Ülejäänud osas jääb kohtuotsus muutmata.
Hageja kannab 99,5% kostjate õigusabikuludest. Kostjad kannavad kokku 0,5 % hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivust ja hageja õigusabikuludest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud, hagi ja selle põhjendused
1.Tallinna Linnakohtu 17.06.2005 otsusega kuulutati välja AS R pankrot. Hageja esitas 04.07.2005 pankrotihaldur L.N nõude kogusummas 21 155 339,30 krooni, mis jäi 16.01.2006 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kinnitamata, sest sellele vaidlesid vastu võlausaldaja J.R ja pankrotihaldur.
2.Hageja palus 13.02.2006 esitatud hagiavalduses tunnustada tema 21 155 339,30 krooni suurust nõuet AS R (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõue koosneb H.B juhatuse liikme teenistuslepingust tulenevast nõudest suurusega 7 530 189,60 krooni, H.B ja AS R vahelise laenulepingu lisast 1 tulenevast nõudest suurusega 6 966 951,90 krooni, H.B ja AS R vahelise laenulepingu lisast 2 tulenevast nõudest suurusega 1 354 592,40 krooni, G. P juhatuse liikme teenistuslepingust tulenevast nõudest suurusega 4 461 200 krooni ning G.P ja AS R vahelisest laenulepingust tulenevast nõudest suurusega 842 405,40 krooni. 30.06.2005 loovutas G.P 01.07.2000 laenulepingust ning 15.03.2000 juhatuse liikme teenistuslepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. AS R (pankrotis) vastuväidete kohaselt on hageja pankrotihaldurile kinnitanud, et võlgnikul puuduvad igasugused võlad hageja ees. Võlgniku 2001 ja 2002 majandusaasta aruanded kinnitavad samuti, et hageja ees võlgnevusi ei ole. Puudub äriseadustiku (ÄS) § 318 lg-s 8 ettenähtud aksiaseltsi nõukogu otsus hageja kui juhatuse liikmega tehingu tegemise kohta. Juhatuse liikme teenistuslepingut hageja ajutisele pankrotihaldurile pärast pankroti väljakuulutamist ei esitanud. Hageja ja AS R vahelisest 01.04.2000 sõlmitud laenulepingust ei tekkinud äriühingul hageja ees mingeid kohustusi, kuna raha üleminekut ei toimunud. Hageja väide, et raha on tema eest äriühingule üle kandnud J.R, on väär, kuna nimetatud isik on ise esitanud pankrotimenetluses vastava nõude.
4.G. P teenistuslepingust tulenev nõue ei vasta tegelikkusele ja see tekkis vahetult enne esimest võlausaldajate koosolekut. Kohtumistel ajutise halduri ja halduriga ei maininud hageja kordagi sellise nõude olemasolu. Samuti ei kajastu see 2001 ja 2002 majandusaasta aruannetes, mis on kinnitatud hageja poolt. Ka puudub juhatuse liikme teenistuslepingu sõlmimist kinnitav nõukogu otsus. G. P ja AS R vahelisest laenulepingust tulenev nõue summas 842 405,40 krooni ei ole põhjendatud, kuna see ei vasta tegelikkusele ja tekkis samuti vahetult enne esimest võlausaldajate koosolekut. Ka ei kajastu see nõue AS R (pankrotis) 2001 ja 2002 majandusaasta aruannetes pikaajaliste nõuete all. Tõendatud pole ka raha reaalne üleminek. Need kuupäevad ja summad, mida hageja on märkinud laenuraha laekumisena, on tegelikult sularaha sissemaksed arveldusarvele G. P poolt. Mingil moel ei ole fikseeritud, et tegemist oleks laenu andmisega, viidet lepingule vms. Samalaadseid sularaha sissemakseid on tehtud ka 29.01.2001 – 100 krooni, 22.04.2003 – 8650 krooni, 30.04.2003 – 1100 krooni. Ükski hageja nõue ei kajastu võlgniku majandusaasta aruannetes, mille kinnitasid hageja ja G. P juhatuse liikmetena. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et juhatuse liikme teenistuslepingutest ning laenulepingutest ei saa tuleneda hageja nõudeõigus AS R (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 lg 2 kohaselt võib esindaja tehingut teha esindatava nimel iseenda või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on, ainult siis, kui see tuleneb seadusest või esindatava antud volitusest. Hageja ja G. P oli AS R juhatuse liikmed. ÄS § 317 lg 2
järgi otsustab juhatuse liikmetega tehingu tegemise ja määrab tehingute tingimused ja esindaja, aktsiaseltsi nõukogu. Kohtule ei esitatud ÄS § 317 lg-s 2 nimetatud nõukogu otsuseid hageja ja G. P tehtud tehingute kohta. Kostjate vastuväite kohaselt ei kajastu vaidlusaluste lepingutega seotud kohustused AS R (pankrotis) raamatupidamises. Esitatud tõenditest järeldub, et vaidlusalusel perioodil ei olnud juhatuse liikme tasu ette nähtud ega ka vastavaid lepinguid sõlmitud.
6.G. P on teinud AS R kontole 19.07.2000 sularaha sissemakse summas 36 000 krooni, 07.08.2000 sularaha sissemakse summas 40 000 krooni ja 16.08.2000 sularaha sissemakse summas 43 464 krooni. Sularaha sissemakse ei tõenda laenu andmist. G. P nõue oleks pidanud kajastuma võlgniku raamatupidamises, juhul kui tegemist oleks võlgniku laenukohustusega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.H.B palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega tunnustada tema nõuet AS R (pankrotis) pankrotimenetluses summas 842 405,40 krooni. Hageja vaidlustab kohtuotsust osas, millega tuvastati G. P ja AS R vahel 01.07.2000 sõlmitud laenulepingu tühisus ning ei tunnustatud hageja nõuet summas, mille G. P tasus laenuna äriühingule.
8.Maakohus leidis, et kõnealuse tehingu sõlmimiseks ei olnud nõukogu andnud juhatusele nõusolekut. Sisuliselt leidis kohus, et laenuleping on TsÜS § 66 alusel tühine. Hageja sellega ei nõustu. Isegi kui lugeda laenuleping tühiseks, on AS R (pankrotis) kohustatud tühise laenulepingu järgi saadud rahasumma tagastama makse tegijale. Kohus möönis laenulepingu vastuolu ÄS § 317 lg-ga 2, kuid jättes G. P poolt laenuna antud rahasumma tagastamata, kohaldas vääralt TsÜS § 66 sätteid.
9.Kõnealune laenuleping ei ole tühine. Ekslik on väide, et G. P poolt antud laen ei kajastu raamatupidamises. Pankrotihaldur kinnitas kohtuistungil, et äriühingu likvideerija H. M ei ole temale AS R (pankrotis) raamatupidamist üle andnud. Andmete puudumine ei võimalda aga väita, et G. P ei ole laenu andnud, kui maksmine on toimunud pangaarvele ning maksete teostamise aluseks oli kirjalik laenuleping. Seega oleks kohus pidanud hindama, kas olukorras, kus puudub äriühingu raamatupidamine, saab tõsikindlalt väita, et nõukogu ei ole andnud nõusolekut laenulepingu sõlmimiseks. Järgnevalt pidanuks kohus hindama, kas vastava nõusoleku puudumine võib olla käsitatav olulise seaduserikkumisena TsÜS § 66 lg 2 mõttes. Hageja ei pea ÄS § 317 lg 2 võimalikku eiramist antud asjas tuvastatud asjaoludel selliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa tehingu tühisuse. Vastused apellatsioonkaebusele
10.J.R ja AS R (pankrotis) vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega jäeti tunnustamata hageja nõue, mis tulenes G.P ja AS R vahel 01.07.2000 sõlmitud laenulepingust. Hageja nõuet AS R pankrotimenetluses tuleb tunnustada osaliselt muu tähtaegselt esitatud nõudena summas 119 464 krooni. Ülejäänud osas nõude tunnustamata jätmist apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud.
12.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle:
• •
• •
G. P on AS R juhatuse liige; 01.07.2000 sõlmitud laenulepingu järgi kohustus G. P andma AS-le R laenu kuni 120 000 krooni; AS R kohustus laenu tagastama 3 aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.06.2003; tasuma laenu kasutamise eest intressi 20% tasumata laenult aastas ja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest; G. P maksis sularahas AS R kontole 19.07.2000 36 000 krooni, 07.08.2000 40 000 krooni ja 16.08.2000 43 464 krooni; laenukohustus G. P ees AS R 2001.a ja 2002.a majandusaasta aruannetes ei kajastu.
13.Maakohus leidis, et vaidlusalune laenuleping ei anna hagejale nõudeõigust AS R pankrotimenetluses seetõttu, et puudub nõukogu otsus G. P kui äriühingu juhatuse liikmega tehtud tehingu tegemise kohta ning G. P nõue ei kajastu võlgniku raamatupidamises. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 94 sätestas, et juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. TsÜS 95 lg 2 järgi võib esindaja teha tehingut esindatava nimel iseenda või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on, ainult siis, kui see tuleneb seadusest või esindatava antud volitusest. ÄS § 317 lg 8 sätestatu kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused. Antud juhul on nimetatud sätteid rikutud, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hageja ei ole tõendanud oma volitusi laenulepingu sõlmimiseks AS R nimel teise juhatuse liikme G. P. ÄS § 317 lg-s 8 sätestatud nõukogu otsuse olemasolu ei ole tõendatud. Maakohus ei ole andnud eeltoodud asjaoludele ja hageja nõudele õiguslikku hinnangut, kuid võib oletada, ta kohus tugines otsust tehes tehingu tühisusele. Sellisena on kohtuotsust tõlgendanud ka apellant. Tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on TsÜS § 103 järgi tühine.
14.Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 84 lg 1 tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna vaidlusalune laenuleping on tühine ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, tuli kohtul seega kontrollida, kas tühise tehingu alusel on keegi midagi saanud.
15.Hageja on esitanud kohtule tõendina laenulepingu (t/lk 21-23) ja AS R konto väljavõtte (t/lk 33), millest nähtuvalt on G. P maksnud AS R kontole sularahas kolmel korral kokku 119 464 krooni. Kuivõrd hageja on tõendanud pärast laenulepingu sõlmimist võlgnikule raha ülekandmise, pidanuks kostjad nõuet vaidlustades tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (TsMS § 230 lg 1). Kostjad sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Oma vastuväidet, et vaidlusaluste summade näol on tegemist G. P
16.poolt majandustegevusest laekunud raha (kassas olnud sularaha) kontole maksmisega ning ta on teinud analoogilisi makseid ka 2001. ja 2003.aastatel, kostjad ei tõendanud. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kõnealusest võlasuhtest tulenev nõue kuulub tunnustamisele VÕS § 1028 lg 1 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 106 ja § 107 järgi laenulepingu alusel üle antud 119 464 krooni ulatuses.
17.Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 3 järgi jaotab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hageja taotles nõude tunnustamist 21 155 339,30 krooni suurusest ja ringkonnakohtu poolt tunnustati nõuet 119 464 krooni suuruses, s.o ca 0,5 %, kannab hageja 99,5% kostjate õigusabikuludest suuruses, mida esimese astme kohus loeb TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatuks ja vajalikuks. Kostjad kannavad kokku 0,5 % hagi esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivust ning hageja põhjendatud ja vajalikus suuruses õigusabikuludest. Kuna alates 01.01.2007 postiteenistuse vahendusel Eestis menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid menetluskulude hulka enam ei arvata ja TsMS § 6 järgi tuleb menetlustoimingu tegemisel lähtuda toimingu tegemise aja seadusest, ei saa ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramisel postikulu enam arvestada, nagu tegi maakohus.
Ü. Jänes
T. Kollom
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.