Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2007. a Tartu
Tsiviilasja number
2-06-39212
Tsiviilasi
X OÜ määruskaebus Tartu Maakohtu kohtunikuabi 5. novembri 2006 määrusele registriasjas nr Ä 36938/M1
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kohtunikuabi 05.11.2006. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi 5. novembri 2006 määrus registriasjas nr Ä 36938/M1. Määruskaebus rahuldada.
Tartu Maakohtu kohtunikuabi andis 05.11.2006 määrusega registriasjas nr Ä 36938/M1 avaldajale X OÜ-le ÄS § 54 alusel kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks 60 päeva, alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruses märgiti, et nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kandeavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt ei saa 02.11.2006 esitatud kandeavalduse alusel teha äriregistrisse taotletud kannet, sest seadusele ei vasta jagunemiskava p 2.1.3 märgitu, mille kohaselt saab asutatava ühingu ainuosanikuks jaguneva ühingu ainuosanik. ÄS § 449 lg 3 kohaselt on jagunemisel uue ühingu asutamisega asutajaks jagunev ühing.
X OÜ taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning 02.11.2006 esitatud kandeavalduse alusel äriregistrisse taotletud kande tegemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitati 02.11.2006 Tartu Maakohtule kandeavaldus X OÜ (edaspidi: Omandav ühing) registrisse kandmiseks seoses Y OÜ (edaspidi: Jagunev ühing) jagunemisega eraldumise teel. ÄS § 434 lg 5 ning jagunemisekava punkti 2.1.3 järgi pidi eraldumine toimuma selliselt, et Omandava ühingu ainuosanikuks saab Jaguneva ühingu ainuosanik (OÜ A ). Eeltoodud kandeavalduse rahuldamata jätmine ei ole õige ega tugine seadusele. ÄS § 434 lg 5 kohaselt võib omandava ühingu osanikuks saada jaguneva ühingu osanik. Kõnealuses registriasjas on jagunemise viisiks eraldumine (ÄS § 434 lg 1 ja jagunemiskava esimene lause). Eraldumine toimub omakorda uue osaühingu asutamise teel (ÄS § 434 lg 4 ja jagunemisekava punkt 2.1). Uueks asutatavaks osaühinguks on X OÜ. ÄS § 434 lg 5 sätestab kaks võimalust osaluste jaotamiseks asutatavas omandavas ühingus: 1) omandava ühingu osanikuks saab jaguneva ühingu osanik või 2) omandava ühingu ainsaks osanikuks saab jagunev ühing ise. ÄS § 434 on jagunemismenetluse põhinorm, mis sätestab jagunemise viisid ning jagunemismenetluse põhistruktuuri. Järgnevad sätted täpsustavad ÄS § 434, kuid ei muuda seda. Vastupidine seisukoht ei tugine seadusel ega arvesta jagunemisemenetluse olemust. Antud eraldumise korral on valitud ÄS § 434 lg 5 kehtestatud kahest võimalikust variandist esimene, st eraldumise teel saab asutatava omandava ühingu (X OÜ) osanikuks jaguneva ühingu osanik (OÜ A). ÄS § 449 lg 3 ei muuda ega välista ÄS § 434 lg 5 (põhinorm) kohaldamist, vaid reguleerib jagunemise menetluslikku poolt (menetlusnorm). ÄS § 449 lg 3 sätestab, et jagunemise käigus uue ühingu asutamisel kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui jagunemise regulatsioonist ei tulene teisiti. Samuti näeb ÄS § 449 lg 3 teine lause ette, et niisugusel korral on asutajaks jagunev ühing. ÄS § 449 lg 3 2. lause mõte ja eesmärk on täpsustada küsimust, kes teeb asutamistoiminguid, kui jagunemise käigus asutatakse uus ühing. Teisisõnu, see säte vastab küsimusele, kas asutamistoiminguid teeb jagunev ühing või uue ühingu tulevane osanik. Seega ÄS § 449 lg 3 näol on tegemist jagunemise menetluslikku poolt reguleeriva normiga. ÄS § 434 lg 5 on aga jagunemise regulatsiooni materiaalõigusnorm (täpsemalt põhinorm). Sestap ÄS § 449 lg 3 ei muuda ÄS § 434 lg 5 ega välista ÄS § 434 lg 5 kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt on määrus vastuolus ÄS §-ga 434 lg 5 ning on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Esitatud kandeavalduse alusel kande tegemiseks takistusi ei ole.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud kohtunikuabi määrus tuleb tühistada. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et ÄS § 434 lg 5 ei sätesta jaguneva ühingu osanikule piiranguid eraldumisel omandava ühingu osanikuks saamisele. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu ei saa ÄS § 449 lg 3 tõlgendada viisil, et jagunemisel eraldumisega uue ühingu (omandava ühingu) asutamisega saab omandava ühingu osanikuks vaid jagunev ühing ning välistatud on osanikuks saamine jaguneva ühingu osanikul. ÄS § 449 lg 3 kohaselt uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisti. Asutajaks on jagunev äriühing.
Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on uute ühingute registrisse kandmiseks avalduse esitamiseks õigustatud jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud. Käesolevas asjas registriosakonnale esitatud jagunemiskava p. 2.1.7 kinnitavad osalejad, et omandava ühingu asutaja on jagunev ühing. Ringkonnakohus leiab, et seega on osalejad deklareerinud kooskõlas ÄS § 449 lg 3, et omandava ühingu asutaja on jagunev ühing. Tulenevalt jagunemise regulatsiooni eripärast tuleb aga järgida jagunemiskavas kokkulepitud asendamise korda. Käesolevas asjas on asendamine kokkulepitud jagunemiskava p. 2.1.3, mille kohaselt jaguneva ühingu osanik saab omandava ühingu osanikuks jagunemiskavas toodud tingimustel. Ringkonnakohus leiab, et jagunemiskavas sätestatu on kooskõlas nii ÄS § 434 lg 5 kui ka ÄS § 435 lg 1 p 2 ja 3 ning puudub ka vastuolu ÄS § 449 lg 3, seega puudub kande tegemiseks takistav puudus.
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.