2-05-310/2 - Võlaõigus - Seltsingulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 200 000 krooni ja jätta kohtukulud sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 11 000 krooni ja tasu õigusabi eest summas 17 405 krooni kostja kanda. Hageja pärast OÜ-u vastu hagi läbi vaatamata jätmist PankrS § 43 lg 2 alusel täpsustas hagi ja oma nõudes kostja vastu juhindub TsÜS §-dest 35, 37, VÕS §-dest 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 8 ja ÄS §-st 187 (tl 109-118). Hageja selgitab: - lepingus ettenähtud ajaks OÜ , kelle juhatuse liige on kostja, katust valmis ei ole tehtud; - seisuga 31.01.2004 oli tegemata töid 364 826 krooni eest; -17.03.2004 läbi viidud elamu katusetööde ülevaatusel selgus, et Ehitaja ei ole teostanud töid ettemaksuna saadud 438 765 krooni eest; - hageja saatis korduvalt alates 2003.oktoobrist OÜ-le sh ka kostjale, kes on juhatuse liige, meeldetuletusi ja pretensioone (tl 25-30); - 03.06.2004 teavitas kostja hagejat, et ehitajal on makseraskused ja ehitustöid ei saa seetõttu lõpetada (lk 31); - OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt on osa töid teostatud ebakvaliteetselt ning nende ümbertegemine maksab hagejale 446 040 krooni, Ehitaja on ettemaksuna saanud 410 991 krooni, kuid töid ei ole tehtud. Ekspertarvamuse kohaselt on hagejate nõudeõigus kokku 857 031 krooni (tl 32-52); - hageja peab vastavalt lepingule maksma liisingumakseid vormistatud maksegraafiku alusel vaatamata sellele, et katus ei ole lõplikult valmis. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on tulevikus kaotsiminev vara kahju. Ühistul on kohustus maksta AS-le lisaks 1 380 000 kroonile veel intresse summas 374 682 krooni. Arvutuste kohaselt 62% tööde maksumusest moodustab ebakvaliteetselt ja tegemata tööde maksumuse, mille osas on intressimaksud so summas 232 302 krooni hagejale põhjustatud kahju; - tulenevalt 05.09.2003 töövõtulepingust on hagejal õigus viivisele 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamisel oli ehitaja viivituses 1 aasta ja 2 kuud. Hageja peab heade kommetega kooskõlaks olevaks küsida viivist 220 195 krooni. Kokku on hagejal nõue Ehitaja vastu summas 1 309 528 krooni;

2-05-310/34 - kostja on OÜ-u seaduslik esindaja, kes sõlmis hagejaga lepingu ja korraldas lepingu täitmist. Kostja ei täitnud tavalise oodatava hoolega juhtorgani liikme kohustusi (TsÜS § 35). Kostja ei selgitanud hagejale mis põhjusel jäi katuse ehitus lõpetamata; - kostja kui juriidilise juhtorgani liige rikkus tahtlikult oma kohustusi viivitades lepingu täitmisega, jättes katuse ehitamise pooleli staadiumis, mis eeldab ilmselt tööde jätkamist: katusest ulatuvad välja ärasaagimata roovitiste otsad, katuse kattepleki ääred on jäetud kinnitamata. Kostja vastutus tuleneb TsÜS § 37 ja ÄS § 187, mis näevad ette juhatuse liikme vastutuse kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest; - kostjal kui juhatuse liikmel lasus kohustus tulenevalt TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 5 pankrotiavalduse esitamise kohustus; - kostja varjas hageja eest 27.09.2004 otsusest osaühingu likvideerimise kohta (tl 60); - kostja on hagejale põhjustanud kahju kokku 667 968 krooni ulatuses, mis koosneb ettemaksu tagastamata jätmises summas 364 826 krooni, viivise nõudes 220 195 krooni, tasumata elektriarves summas 2789.90 krooni ja tasumata ehitusjärelevalve eest 8260 krooni ja 26,4% liisinguintressidest summas 98 916 krooni (tl 53-56). Hageja palub välja mõista osa põhjustatud kahjust summas 200 000 krooni. Tulenevalt kostja vastusest selgitab hageja, et - kostjat teavitati ehituses vajaka jäämisest ajal, mil ta ei olnud haige s.o 22.10.2003; - katuse valmimise lõpptähtaeg saabus enne kui kostja väidetavalt haigestus; - kostja jätkas hageja arvel pangast raha väljavõtmist kuigi ta ei teostanud väljavõetud raha mahus töid; - kostja on andnud korduvaid lubadusi tööde lõpetamise osas; - käesoleva ajani on tegemata katuse soojustustööd, plekitööd, korstnatööd, otsaseinatööd, ehitamata on käiguteed, paigaldamata on turvasiinid, katuseluugid, vahetamata on pööninguluugid. Eelnimetatud tööde ja materjalide maksumuse osas on kostja pangast hageja nimel raha välja võtnud. Kohtuistungil hageja esindaja täiendas eeltoodut järgmisega: - lepingu sõlmimise ajal oli kostjale teada osaühingu halb majanduslik olukord vaatamata sellele sõlmis ta hagejaga lepingu; -kostja ei kasutanud hageja arvelt ettemaksuna saadud raha sihtotstarbeliselt katuse ehitamiseks; - kostja ei korraldanud töid vastavalt koostatud ehitusgraafikule: tööpäevad töötajatel poolikud, puudus vajalik materjal; - kostja hoidus hagejaga suhtlemisel kõrvale. Kostja vastuväited

2-05-310/34 Kohus on seisukohal, et kahju olemasolu on tõendatud OÜ Ehitusekspert arvamusega, mille kohaselt on osa töid teostatud ebakvaliteetselt ning nende ümbertegemine maksab hagejale 446 040 krooni ja Ehitaja on ettemaksuna saanud 410 991 krooni, kuid töid ei ole eelnimetatud summas tehtud. Seega on hageja otsene kahju ümbertegemiseks vajalik summa 446 040 krooni ja ettemaks 410 991 krooni, mille ulatuses ei ole materjali ega tööd tehtud – kokku 857 031 krooni. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Vastavalt 31.03.2003.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja vastavalt § 37 lõikele 1 ja 2 vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt ja kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Vara puudumist tõendab eelkõige OÜ pankroti välja kuulutamine. Äriseadustiku (ÄS) § 187 sätestab juhatuse liikme vastutuse kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Kostja olles ainus juhatuse liige ja ainuosanik ei korraldanud ehitustöid vastavalt pooltevahel sõlmitud lepingule, ei kulutanud ehituseks ettenähtud makseid sihtotstarbeliselt jättes kasutamata 410 991 krooni. Kohus rõhutab, et kostja oli osaühingus ainus isik, kellel oli pädevus rahaliste vahendite kasutamiseks või kasutamise delegeerimiseks. Kohtuistungil kostja selgitustest ilmnes, et tal ei olnud kavatsust saadud raha koheselt kasutada sihtotstarbeliselt vaid suunas raha kasutuse üldisesse osaühingu tegevusse. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja tegevus oli teadlik 05.09.2003 töövõtulepinguga võetud kohustuste rikkumisel. Kohtuistungil leidis tõendamist, et ehitustegevus katkestati kostja korraldusel. Kohus leiab, et kostja korraldus jätta pooleli elamu katuse ehitamine talve hakul on käsitletav heade kommete vastase tahtliku käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Kostja käitumine ei ole vabandatav ka juhul kui pooltel tekkisid erimeelsused, sest lepingu punkt 17.2 fikseerib millisest dokumendist tuleb juhinduda vastuolude ilmnemisel. Seega kostja tegevus (korraldus katkestada katuse ehitustööd) on otseses põhjuslikus seoses hagejale põhjustatud kahjuga 410 991 krooni, kuna kostja ei andnud korraldust kulutada hagejate eest tasutud raha katuse ehitustöödeks. Kostja korraldusel kasutati eelnimetatud summa mitte sihtotstarbeliselt hagejaga mitte seotud väljamakseteks. Vastupidisel juhul oleks katus valmis saanud. Kohus on seisukohal, et kostja osaühingu juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustusi, tahtlikult käitunud vastuolus heade kommetega ning on sellega põhjustanud hagejale kahju, mistõttu hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nõutud suuruses.