Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Urmas Reinola
Määruse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2007. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-17347
Tsiviilasi
AS-i M hagi R OÜ vastu 11.081,05 krooni saamiseks ning R OÜ vastuhagi AS-i M vastu 56.600,85 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i M määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) AS M xxxxxxxx), lepinguline esindaja V. S;
(registrikood
Kostja (vastuhagis hageja) R OÜ (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esidaja O. S, seaduslik esindaja A. P Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
R OÜ seadusliku esindaja taotlusel jättis kohus 10. oktoobri 2006.a määrusega AS-i M hagi R OÜ vastu läbi vaatamata ja rahuldas R OÜ vastuhagi AS M vastu tagaseljaotsusega. AS-i M esindaja hagejana ja vastuhagis kostjana oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, mida tõendab tema allkiri kohtutoimikus ning teda oli hoiatatud, et mitteilmumisel võidakse jätta hagi läbi vaatamata või teha tema kahjuks tagaseljaotsus.
Kohtuistungilt puudumise tagajärjed on sätestatud TsMS § 409, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on TsMS § 422 lõike 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Määruskaebuse esitaja põhjendab kohtuistungile ilmumata jätmist sellega, et temale oli eelnevalt teatatud vastaspoole lepingulise esindaja haigestumisest. Sellist põhjust ei saa ringkonnakohtu arvates käsitleda mõjuva põhjusena TsMS § 422 lõike 1 mõttes. Kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest oli hageja esindaja teadlik ning teda oli hoiatatud, et mitteilmumise korral on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et menetlusosalisel on kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Seda enam on arusaamatu, et määruskaebuse esitaja kui hageja lepinguline esindaja, jätab oma esindatava huvid kaitseta ning ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata ja ei teavita ka kohut ilmumata jätmise põhjustest. Lähtudes eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.
Urmas Reinola kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.