Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-146564
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi L.S-i vastu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3406,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja L.S (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.02.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. L.S-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-23-146564 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.S-ilt (kostja) 3052,48 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 29.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.01.2024 hagiavalduse ja täpsustas seda 02.04.2024 ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2297,80 eurot; intressi 164,19 eurot; haldustasu 12 eurot; sissenõudmiskulud 130 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 267 eurot; viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr L332857 järgse põhinõude (1183,97 eurot) tasumiseni 24,9% aastas; viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr L400140 järgse põhinõude (1003,56 eurot) täitmiseni määraga 22,9% aastas; ning viivise 26.01.2024 kuni lepingu nr L89006304954 järgse põhinõude (110,27 eurot) täitmiseni määraga 9,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 30.05.2021 laenulepingu nr L332857 ning 17.03.2022 laenulepingu nr L400140. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 26.08.2021 järelmaksulepingu nr L89006304954. Kostja jättis täitmata lepingutest tulenevad kohustused. Kuna kostja jättis laenu- ja järelmaksulepingutest tulenevad kohustused täitmata, ütlesid COOP Finants AS ja AS Inbank Finance vastavalt laenulepingud ja järelmaksulepingu üles. COOP Finants AS ja AS Inbank Finance loovutasid nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 19.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.
4.2.Maakohus tuvastas, et COOP Finants AS sõlmis kostjaga 30.05.2021 laenulepingu nr L332857 ja 17.03.2022 laenulepingu nr L400140. AS Inbank Finance sõlmis kostjaga 26.08.2021 järelmaksulepingu nr L89006304954. Lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 2
2-23-146564 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul tuleb oma algatusel kontrollida lepingute kehtivust.
4.3.Maakohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole ühegi hagi aluseks oleva lepingu puhul nõutaval viisil järgitud. Tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks ei saa lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta. Hagi pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Samuti ei nõudnud krediidiandjad kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandjad jätsid hagi aluseks oleva iga lepingu puhul sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Piisav ei ole laenutaotleja laenutaotlusel esitatud andmete kontrollimine. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv.
4.4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
4.5.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
4.6.Kohus andis hagejale 19.02.2024 kohtumäärusega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Kuna hageja ei esitanud kohtule ümberarvestust VÕS § 403 4 lg 7 alusel, ei ole kohtul võimalik tuvastada, milline on sissenõutavaks muutunud põhivõlg (väljastatud krediit, millest on lahutatud tarbija poolt tasutu; kas leping on kehtivalt üles öeldud) ning kas ja mis summas on võimalik hagejal nõuda viivist ja hüvitist sissenõudmiskulude eest (kas leping on kehtivalt üles öeldud). Seega ei ole võimalik kohtul leida, et hagi kuuluks rahuldamisele ka osaliselt. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust. Hageja leiab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja tõendite hindamist oleks kohus pidanud hagejale andma võimaluse täiendavalt selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtet või esitada VÕS § 403 4 lg 7 järgne ümberarvestus. Kohus ei saanud hagejalt nõuda ümberarvestust enne hagi menetlusse võtmist. Hagejal tuleb esitada ümberarvestus üksnes juhul, kui kohus tuvastab 3
2-23-146564 menetluse käigus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Pärast hagi menetlusse võtmist ei ole maakohus märkinud, et hagi ja hageja täiendav selgitus ei olnud piisav. Pärast hagi menetlusse võtmist oleks maakohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuse esitamiseks.
5.2.Krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja hindas kostja laenutaotlust ja kostja esitatud andmeid, sh laenu võtmise eesmärki. Igal juhul oleks hagi tulnud rahuldada põhivõla osas.
5.3.Hageja esitab apellatsioonkaebuses ümberarvestused, mille esitamiseks maakohus ei andnud hageja väitel talle võimalust. Alternatiivselt esitab hageja kostja vastu lepingu täitmise nõude.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 2297,80 eurot; intressi 164,19 eurot; haldustasu 12 eurot; sissenõudmiskulud 130 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 267 eurot; viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr L332857 järgse põhinõude (1183,97 eurot) tasumiseni 24,9% aastas; viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr L400140 järgse põhinõude (1003,56 eurot) täitmiseni määraga 22,9% aastas; ning viivise 26.01.2024 kuni lepingu nr L89006304954 järgse põhinõude (110,27 eurot) täitmiseni määraga 9,9% aastas. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).
10.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt 4
2-23-146564 rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-1713363, p 15).
11.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus andis hagejale ümberarvestuse esitamiseks tähtaja 19.02.2024 määrusega (dtl 160–164), ja see oli piisav. Kohtul ei tule hagejale määrata ümberarvestuse esitamiseks tähtaegu korduvalt. Sellel, kas tähtaeg määrati enne või pärast hagi menetlusse võtmist, ei ole olulist tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja ei esitanud maakohtu menetluses ümberarvestust, vaatamata sellele, et maakohus selgitas hagejale põhjalikult, millised asjaolud tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, või esitada nõude ümberarvestus vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
12.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.