Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-146564
Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi K J vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 3406,54 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad lepinguline esindaja S R Kostja K J (isikukood xxx; e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Jilt (kostja) 2 918,80 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 29.12.2023 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas kohtule hagiavalduse 25.01.2024 (täpsustatud 02.04.2024). Hagi aluseks on xxx AS ja kostja vahel 30.05.2021 sõlmitud laenulepingust nr. xxx, xxx AS ja kostja vahel 17.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr. xxx ning AS xxx ja kostja vahel 26.08.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxx tulenev võlgnevus.
3.Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2297,80 eurot, intress 164,19 eurot, haldustasu 12,00 eurot, sissenõudmiskulud 130,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 267,00 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr. xxx põhinõude summas 1183,97 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 24,9% aastas, viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr. xxx põhinõude summas 1003,56 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22,9% aastas ja viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr. xxx põhinõude summas 110,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Hageja on seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud, tehtud on kõik endast olenev kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning rikutud ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja on välja toonud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Lepingute nr. xxx ja nr. xxx osa on hagis välja toodud, et laenuandja Otsusutusmootori tuvastas läbi EMTA kostja sissetulekud xxx, 3 kuu keskmine 1222 ja xxx, 3 kuu keskmine 1390 €. Lisaks tuvastati, et kliendil on puudunud aktiivsed võlgnevused ja on jäänud krediidiinfo skoori raamesse. Lisaks tehti laenusaaja kohta päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et koguda täiendavat teavet: rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid; Krediidiinfo andmebaasist päriti laenusaaja krediidiskoori ning aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid; Taust.ee andmebaasist päriti infot laenusaaja võlgnevuste kohta; Pensionikeskuse andmebaasist päritakse ja kontrollitakse kliendi II samba pensionikontole tehtud laekumisi (2+4% brutopalgast) ning saadud andmete põhjal on võimalik hinnata kliendi ligikaudset netosissetulekut. Otsustusmootori moodul, mis otsustas, kas kliendil tuleb esitada pangakonto väljavõte, otsustas, et puudub alus kahtlustamiseks, et laenusaaja on hiljuti kaotanud töökoha või võib olla töötu ja seetõttu pangakonto väljavõtet ei küsitud. Lepingu nr. xxx kohta on välja toodud, et laenuandja kontrollis kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti lehelt. Aktiivsed maksehäired puudusid. Selgituste kohaselt järelmaksude korral üldiselt konto väljavõtet ei küsita. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja asus seisukohale, et ta on esitanud kohtule selgitused ning tõendid selle kohta, et laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda tõendama.
4.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 06.06.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 26.06.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmis xxx AS kostjaga 30.05.2021 laenulepingu nr. xxx ja 17.03.2022 laenulepingu nr. xxx ning AS xxx sõlmis kostjaga 26.08.2021 järelmaksulepingu nr. xxx. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandusja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingute tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole ühegi hagi aluseks oleva lepingu puhul nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestati kostja enda poolt öeldud andmetega, tehti päringud Rahvastikuregistrisse, Krediidiinfosse, Taust.ee-sse, Pensionikeskusesse. Kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid, aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid, võlgnevusi ning tuvastati, ligikaudne laenusaaja netosissetulek. Laenusaaja kasutusel olev Otsustusmootori moodul otsustas, et kahtlust ei ole, et laenusaaja on hiljuti kaotanud töökoha või on töötu ja seetõttu pangakonto väljavõtet ei küsitud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandjad kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandjad oleksid kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandjad jätnud iga hagi aluseks oleva lepingu puhul sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandjad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
10.Kohus andis hagejale 19.02.2024 kohtumäärusega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei ole esitanud kohtule ümberarvestust VÕS § 403 4 lg 7 alusel. Selle tulemusel ei ole võimalik kohtul tuvastada, milline on sissenõutavaks muutunud põhivõlg (väljastatud krediit, millest on lahutatud tarbija poolt tasutu; kas leping on kehtivalt üles öeldud) ning kas ja mis summas on võimalik hagejal nõuda viivist ja hüvitist sissenõudmiskulude eest (kas leping on kehtivalt üles öeldud). Seega ei ole võimalik kohtul leida, et hagi kuuluks rahuldamisele ka osaliselt. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Samuti ei esitanud hageja ka VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtul ei ole võimalik ümberarvestust esitamata selgitada välja, mis on põhjendatud põhivõlgnevuse summa ning kas ülesütlemine oli kehtiv (kas ülesütlemise ajaks oldi võlgnevuses kolme järjestikuse maksega), arvestades väljastatud krediiti ja tarbija tehtud kõiki tasumisi võlasuhte raames. Hageja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kohus ei saa ise koostada ümberarvestust hageja eest. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandjad vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist ( st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvestuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
12.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud. Seetõttu puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
14.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.