Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. Riigilõivu tagastamise osas edasi kaevata ei saa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 30.11.2006. a ja 07.12.2006. a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS, 31.12.2006. a redaktsioonis) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. 31.01.2007. a korraldaval kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4422,50 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse, kohtutäituriga menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 295 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 300 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub väljamõistmisele õigusabikulu summas 221,13 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 1236,13 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 100,50 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. OÜ on tasunud menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu summas 400 krooni arvelduskontolt nr Hansapangas Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „2-05-10854 kohtuteadete avaldamine”, viitenumbriga 2900073591. Riigilõivuseaduse kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 317 lg 3 (31.12.2006. a redaktsioonis) avaldati kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral. TsMS § 317 lg 3 (01.01.2007. a redaktsioonis) tuleb avaldada kohtuteade ühel korral. Seega on hageja käesolevas tsiviilasjas nõutust enam tasunud riigilõivu 100 krooni, mis tuleb talle tagastada.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.