Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-05-2680 arstidel 75 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatel 39 krooni tunnis, hooldustöötajatel 23 krooni tunnis. Hageja leiab, et antud kokkuleppe alusel oli tööandja alates 01.01.2005.a kohustatud maksma minimaalselt 34 krooni tunnis 28 krooni asemel. Tööandja poolt kokkuleppe eiramise tõttu on palga saamata jäänud osa seega 6 krooni tunnis. Vastavalt Palgaseaduse § 2 p 1 on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Vastavalt TLS § 49 p 2 on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Vastavalt Palgaseaduse § 34 kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras. Vastavalt Palgaseaduse § 35 maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest töötajale viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Seega on palga saamata jäänud osa aluseks viivise arvestamisele. 12.05.2005.a on toimunud töövaidluskomisjoni istung ja töövaidluskomisjon otsustas: „Jätta eelnimetatud avaldajate ühisavaldus tööandja SA N... H... vastu rahuldamata". Ülaltoodu alusel ja juhindudes TKMS Tervishoiutöötajate töö tasustamise minimaalse tunnitasu kehtestamise kokkuleppest, Palgaseaduse § 34, § 35, Töölepingu seaduse § 49 p 2 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks maksmata palga 5 kuu eest alates 05.01.2005 - 05.05.2005.a 3851,90 krooni ulatuses ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise palga maksmisega viivitamise eest iga viivitatud päeva eest 0,5 % ulatuses maksmisele kuuluvast palgast 721,05 krooni ulatuses. 06.03.2006.a esitas hageja kohtule nõuete täienduse ja täpsustatud saamata töötasu ja viivise arvestuse (toimiku lk 57) ning palus, et kohus võtaks otsuse tegemisel arvesse täpsustatud arvestust. Alates 01.07.2005.a maksab kostja palka vastavalt 24.09.2004.a kokkuleppele meditsiinitöötajate miinimumtunnitasu kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista - saamata jäänud palk ajavahemiku 01.01.2005 - 01.07.2005.a eest summas 5964 krooni - viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest kuni 01.04.2006.a summas 1361,78 krooni. Kostja vastus Kostja 12.07.2005.a kohtule esitatud vastuses (toimiku lk. 21-23) haginõudeid ei tunnistanud. Kostja selgitab vastuses, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud tööleping SA N... H... erakorralise meditsiini kliiniku kiirabiosakonna meditsiiniõe kohustuste täitmiseks hageja poolt. Alates 01.01.2005.a oli hageja palga tunnitasu määr 28 krooni (brutosumma). Meditsiinitöötajate 23.09.2004 palgakokkuleppega kehtestati keskastme meditsiinitöötajate tunnipalga määr summas 34 krooni. Kooskõlas 23.09.2004.a kokkuleppe p 5 jõustub nimetatud tööandja kohustus kiirabi töötajate suhtes kui 2005. ja 2006.a riigieelarves kasvavad sihtotstarbelised assigneeringud kiirabi teenuste osutamisele mahus, mis tagab kiirabi töötajate minimaalse tunnipalga tõstmise 23.09.2004 kokkuleppega ette nähtud tasemele. Kostja leidis, et Tervishoiuameti poolt 2005.aastaks kiirabiteenuse ostmiseks eraldatud rahalistest vahenditest ei piisanud kiirabi töötajate palga tõstmiseks 23.09.2004 kokkuleppega ette nähtud tasemeni. Kostja pidas kuni 19.01.2005.a Tervishoiuametiga läbirääkimisi kiirabiteenuse finantseerimise suhtes, rakendades seega omalt poolt kõiki meetmeid meditsiinitöötajate 23.09.2004.a palgakokkuleppe täitmiseks, kuid vajalikku lepingusummat ei saanud. Kostja leidis, et - vajaliku sihtotstarbelise finantseeringu kiirabiteenuse osutamise kulude katteks mahus, mis oleks taganud töötajate palga tõstmise, saamata jäämine on vastuolus 23.09.2004

2-05-2680

kokkuleppe punktiga 5, kuna Tervishoiuamet jättis täitmata 23.09.2004 kokkuleppe p 5 kiirabiteenuse sihtotstarbelise finantseeringu kasvu osas, siis 23.09.2004 kokkuleppe p 1 palga tunnimäära 34 krooni kehtestamisest keskastme meditsiinitöötajatele ei jõustunud kiirabi töötajate suhtes, - hageja pretendeerib põhjendamatult uuele palga tunnimäärale alates 01.01.2005 ning viivisele seoses palga väljamaksmisega, kuna 23.09.2004 kokkuleppega ette nähtud uus palgamäär summas 34 krooni tund hageja kohta ei jõustunud Kostja palus kohtul jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. -

Kostja vastuses täiendavatele hageja nõuetele, leiab et hagejad ei ole esitanud samu nõudeid kohtule, mis töövaidluskomisjonile ja palub hagejate nõuded ajavahemikul 01.05.200501.07.2005.a. saamata jäänud töötasu ning ajavahemikul 01.05.2005-01.04.2006.a. töötasu väljamaksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmise nõudes jätta rahuldamata. Kostja oma vastuses väidab, et alates 01.07.2005.a. kiirabi osakonna töötajate tunnitasumäära tõstmine on toimunudpalgafondi ökonoomia arvel. Kostja pole saanud lisaraha riigivahenditest palga tõstmiseks kiirabi osakonna töötajatele. Kohtu põhjendused Kohus tegi 05.detsembril 2006.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusoleku kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu määrusega 15. jaanuarist 2007.a. on liidetud tsiviilasi nr 2-05-2680 O... K... hagi sihtasutuse N... H...vastu töötasu saamata jäänud osa ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivise välja mõistmise nõudes, tsiviilasi nr 2-05-2675 J... B... hagi sihtasutuse N... H... vastu töötasu saamata jäänud osa ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivise välja mõistmise nõudes, tsiviilasi nr 2-05-2706 O... S... hagi sihtasutuse N... H... vastu töötasu saamata jäänud osa ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivise välja mõistmise nõudes, tsiviilasi nr 2-052690 L... F... hagi sihtasutuse N... H... vastu töötasu saamata jäänud osa ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivise välja mõistmise nõudes, tsiviilasi nr 2-05-2678 L... G... hagi sihtasutuse N... H... vastu töötasu saamata jäänud osa ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivise välja mõistmise nõudes ja tsiviilasi nr 2-05-2677 O... J... hagi sihtasutuse N... H... vastu töötasu saamata jäänud osa ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivise välja mõistmise nõudes ühte menetlusse. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni otsusega 12. maist 2005.a. jäeti hagejate nõuded SA N... H... vastu saamata jäänud töötasu 01.01.2005.a. kuni 01.05.2005.a. ja viivise väljamõistmise nõudes rahuldamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. (hagi esitamisel kehtinud seaduse redaktsioon) Kohus tuvastas, et hagejad töötavad kostja juures kiirabiosakonna õdedena määramata ajaks sõlmitud töölepingute alusel. Vastavalt töölepingu muudatusele on alates 01.01.2005.a. kokku lepitud hageja töötasuks tunnitasu 28 krooni. Kohus tuvastas, et 23.09.2004.a. Eesti Haiglate liidu ja Eesti Vabariigi Valitsuse volitatud esindajate, ühelt poolt, ja Eesti Arstide Liidu Keskastme tervishoiutöötajate ametiühingu, Eesti

2-05-2680 Õdede Liidu ja Tervishoiutöötajate Ametiühingu Liidu volitatud isikute, teiselt poolt, vahel oli sõlmitud kokkulepe (edaspidi Kokkulepe) tervishoiutöötajate töö tasustamise minimaalse tunnitasu kehtestamise kohta, mille punkt 1 kohaselt alates 01. jaanuarist 2005.a. kehtestati keskastme tervishoiutöötajatel töötasu minimaalseks tunnitasuks 34 krooni. Kokkuleppe punkti 5 järgi Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub kiirabitöötajate osas juhul, kui 2005.a. ja 2006.a. riigieelarves kasvab kiirabiteenuse osutamise rahastamise sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab kiirabitöötajate tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele. Pooled ei vaidle, et hagejatele on töötasu makstud töölepingu alusel 28 krooni tunnitasu alusel. Vastavalt Palgaseaduse § 2 p 1 on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Töölepinguseaduse (TLS) § 49 p 2 on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Vastavalt Palgaseaduse § 34 kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras. Vastavalt Palgaseaduse § 35 maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest töötajale viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Poolte vahel on vaidlus Kokkuleppe alusel saamata jäänud töötasu väljamaksmise nõudes alates 01.01.2005-01.07.2005.a. (tl 56) . Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01. veebruari 2007.a. kohtumääruse nr 3-2-1-139-06 kohaselt on kolleegiumi arvates ITLS § 24 lg-s 3 nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse töölepingu seaduses (nt TLS § 117 lg 1) võimaldatud alternatiivse nõudega (nt rahaline nõue) ning pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Samas on kolleegium seisukohal, et nimetatud säte ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid TsMS-i alusel. Kohus leiab, et hagejatel on õigus kohtus nõuda hagi suurendamist samal alusel sama hagi eseme suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 5 p 2 kohaselt, mis sätestab, et hagi muutmiseks ei loeta hageja põhinõude suurendamist. Seega kohus leiab, kohtul tuleb läbi vaadata hagejate nõue töötasu väljamaksmise nõudes alates 01.01.2005.a. kuni 01.07.2005.a. Pooled ei vaidle, et alates 01.07.2005.a. maksab kostja hagejale töötasu 34 kroonise tunnitasu alusel. Seega peab kohus tuvastama kas Kokkuleppe punkti 5 kohaselt on kokkulepe punktis 1 sätestatud minimaalne tunnitasu 34 krooni keskastme tervishoiutöötajatele jõustunud ka kiirabitöötajate osas. Kohus peab tuvastama kas 2005.a. riigieelarves on kiirabiteenuse osutamise rahastamise sihtassigneeringute maht kasvanud ulatuses, mis katab kiirabitöötajate tunnipalga alammäära tõusu 34 kroonini keskastme tervishoiutöötajate puhul sihtasutuses N... H.... Pooled ei vaidle, et Sotsiaalministeerium ostab kiirabiteenust tervishoiuameti isikus SA N... H...

2-05-2680 sõlmitud lepingu alusel. 2005.a. lepingu summa moodustas 797 325 krooni kuus, millise summaga finantseeritakse nelja ööpäevaringse kiirabibrigaadi töö korraldamist. Vaidlust ei ole, et kiirabiosakonna eelarve kujuneb Tervishoiuametiga sõlmitud lepingu alusel. SA N... H..., sealhulgas kiirabiosakonna eelarve 2005.a. on koostanud asutuse juhtkond ja selle on kinnitanud SA N... H... nõukogu. Kostja on veenvalt põhjendanud, et kiirabiosakonnale 2005.a. planeeritud kulud on kohustuslikud ja vajalikud abinõud osakonna normaalseks töökorralduse tehnilisel ja meditsiinilisel tagamisel ning osakonna töötajatele nende kohustuste täitmiseks normaalsete töötingimuste loomisel. Kostja leidis, et Tervishoiuameti poolt 2005.a. kiirabiteenuse ostmiseks eraldatud rahalistest vahendites ei piisa kiirabi töötajate palga tõstmiseks 23.09.2004.a. Kokkuleppes ettenähtud tasemeni. Vaidlust ei ole, et 2004.a. märtsis saatis kostja Tervishoiuametile kiirabiosakonna 2005. aasta eelarve projekti summas 10 302 063 krooni, mis kostja arvates pidi tagama 23.09.2004.a. sõlmitud Kokkuleppe täitmise 2005.a. ning kiirabiteenuse osutamise Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi poolt nõutaval tasemel. Kostja taotlusest hoolimata eraldas Tervishoiuamet 2005.a. finantseerimiseks väiksema summa 9 567 900 krooni. Kohus tuvastas, et kostja pidas kuni 19. jaanuarini 2005 Tervishoiuametiga läbirääkimisi kiirabiteenuse finantseerimise teistsuguses summas, kuid kiirabiteenuse ostmiseks vajalikku lepingusummat ei saanud. Kohtule esitatud sotsiaalministri Jaak Aabi tõlgendusest Kokkuleppe kohaldamise kohta ei nähtu, et Kokkuleppe punkt 5 ei ole asjakohane või selle punkti sisul oleks teistsugune tõlgendus kui punktis otsesõnu kirjas. Kostja on kohtule kirjalikult selgitanud, et palga tunnitasumäära tõstmine SA Narva kiirabi osakonna töötajatele sai võimalikuks alates 01.07.2005.a. osakonna kulude säästurežiimi kasutuselevõtmise ning tööprotsessi ümberkorraldamise tulemusena: alates 2005.a. on kiirabi osakonnas rakendatud töötajate kollektiivpuhkused, mis võimaldas luua palgafondi ökonoomiat. Kiirabi osakonna töötajate palga tunnitasumäärade ümbervaatamise otsus oli kostja poolt vastu võetud 31.10.2005.a. käskkirjaga nr 122 k-2. Alates 01.07.2005.a. on palga tunnitasumäär kiirabi osakonna arstidele ja õdedele kehtestatud vastavalt 66 krooni tunnis ja 34 krooni tunnis. Teostati kiirabi osakonna töötajate palga ümberarvestus. 31.10.2005.a. käskkirjas nr 122 k-2 pole viidet 24.09.2004.a. Kokkuleppele, kui alusele kiirabi töötajate palgamäärade muutmiseks. Seega kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et 2005.a. riigieelarves on kiirabiteenuse osutamise rahastamise sihtassigneeringute maht kasvanud SA N... H... eraldatud kiirabiosakonna eelarves ulatuses, mis kataks kiirabitöötajate keskastme tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära tõusu 34 kroonini. Kuna pole tõendatud, et kostja oleks saanud 2005.a. Tervishoiuametilt, kes Vabariigi Valitsuse nimel on kiirabi teenuse ostja, piisavat sihtfinantseerimist kiirabi töötajatele palga tõstmiseks, et täita 24.09.2004.a. Kokkulepet, siis leiab kohus, et hagejate nõue 34 kroonise tunnitasu saamiseks 28 krooni asemel alates 01.01.2005.a. kuni 01.07.2005.a. tuleb jätta rahuldamata. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et hagejate töötasu nõue Kokkuleppe punkti 5 alusel 34 krooni tunnitasu nõudes on tõendamata. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist, et hagejatele oleks töötasu vähem arvutatud, siis ei ole põhjendatud ja tõendatud hagejate viivise nõue palga väljamaksmisega viivitamise eest. Kohus ei arvesta tõendina SA N... H... ja Tervishoiuameti kokkuleppet kiirabi teenuste finantseerimise kohta 2006.a., sest hageja nõue tuleneb töötasunõuete kohta 01.01-01.07.2005.a. Menetluskulude jaotus

2-05-2680 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad hagejate kohtukulud nende endi kanda. Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.